Ehitusfoorum

Plaan ehitada 2006.a. buumi tipus valminud eramusse plekk-kamina asemele ca 2,5t tellistest kaminahi põhjapinna mõõtudega 71x114cm. Põranda kihid alt üles: liivapadi, kile, 5+5peno, vesipõrandaküttetoru, torust ca 4 cm kõrgusel 10ne armatuur ja ca 8 cm kiht betooni kogu kupatusele peale valatud. Küsimus: kas see põrand peab sellist ahju vastu või vajub ära?

Peno kandevõime on arvestatud läbivajumise protsendiga. Tähendab peno ei saa arvestada kandvaks elemendiks. Nüüd jääb üle, et keegi arvutaks välja sarrusega betooni kandevõime. Kui see arvutus näitab, et kannab ahju, siis võib julgelt ehitada.
Mina arvan, et kandevõime on ebapiisav sellise ahju kandmiseks. See vaid minu arvamine, ilma arvutamiseta.

crist kirjutas: vesipõrandaküttetoru, torust ca 4 cm kõrgusel 10ne armatuur ja ca 8 cm kiht betooni kogu kupatusele peale valatud.

Kui tõesti nii et toru ~20 mm. + 40 mm. betooni + alles siis armeering (~60 mm. penost) ning sellel kriba betooni peal siis on küll hapu lugu. See plaat seda ahju kohe kindlasti ei taha kanda.
Kui oleks normaalselt valatud/tehtud betoonpõrand siis keset plaati peaks sellise ahju ära kandma küll. Servas/nurgas kahtlasem.

Kui ma olen õigesti aru saanud, siis see ujuvpõrand on koormatud ka vaheseinte, lagede ja katusega...On kardetud neid ahjusi ennegi kuid ehitsue ajal ei kardeta ladustada sellele põrandale raskeid kivialuseid mida eristab ahjudest vaid nende suurem kaal. Olen ehitanud sellisele põrandale ahjud koos korstnatega ka Pärnu lastekodusse. http://www.unibuild.ee/index.php?page=2 ... e_id=10830

http://www.reideniplaat.ee/images/stori ... ps_100.pdf

Kui on kahtlust, siis võib ahjule alla valada veel lisaplaadi, mis oleks ahjust veidike laiem.

Robi 1 kirjutas:Kui on kahtlust, siis võib ahjule alla valada veel lisaplaadi, mis oleks ahjust veidike laiem.

See lisab siis kaalu mis hajutab kahtlused

Kui valada näiteks iga külje pealt 15 cm laiem plaat, siis see annab tunduvalt kindlama toetuspinna ja hajutab raskust laiali.

Kui põrandaküttetoru peab ka armeeringuna töötama, nagu algsest küsimusest lugeda, siis ei tasu sinna mingit koormust lisada.

Tegemist puitkarkassmajaga.

Meenub, et kunagi ammu oli vaja lõigata ava põrandasse al.1000*1000.
Kuna põrand sisaldas peale armatuuri veel küttetoru siis kujunes kogu oreratsioon äärmiselt keeruliseks.
Sisuliselt tuli piigata sapõõri täpsusega ja vähe-haaval, adrenaliin oli kõrgel aga ära tegin.Kohati oli vaja meislit ja haamrit.
Ette-antud mõõdust tuli ava teha suurem, et saaks pikendada põr.küt.torusi. ümber ava.
Äärmiselt pervertne situatsioon ja ei julgeks soovitada kellegile.
Miks ma seda lugu räägin... sest kui leiad (kui julged ise) mehe, kellel juhuslikult põial peo-pesast välja ei kasva, siis oleks antud situatsioonis võimalik ahjule luua põrandast sõltumatu vundament, mis lahendaks probleemi ja tooks tagasi une-rahu.
Aga, nagu õeldud, kaalu kõiki poolt ja vastu-argumente hoolikalt, sest vigade-paranduse eelarve on suur.

otsi mõni insenerbüroo ja helista- küsi, lihtne. Ära hakka enne midagi aretama seal, läheb kordades kallimaks kui maksta mõnikümmend eurot spetsialistile.

marti837 kirjutas:otsi mõni insenerbüroo ja helista- küsi, lihtne. Ära hakka enne midagi aretama seal, läheb kordades kallimaks kui maksta mõnikümmend eurot spetsialistile.

see võib toimida, aga pigem arvan, et mitte. Üldjuhul keegi ei viitsi-taha sellise väikese ebaselge asjaga tegeleda. Peaks ju vastutama ka millegi eest? või antakse heal juhul selline ümmargune vastus, et põrandaplaat peab vastu, aga torustiku eest ei vastuta.

Teeme lihtsa arvutuse ahi 25 kN /(1,14*0,71m)= 30,9kN/m2 ehk kPa. kui vaatame näiteks reideni kodulehelt, siis EPS80 põrandaplaadil on antud 2% deformatsioon 25 kPa juures ja 10% def. 80kPa juures.
kui arvestame et betoonikiht töötab ka kaasa ja EPSi pinnas on survepind ca ( lisame igalt poolt plaadi paksuse-8cm - siis pind 1,3*0,87 ja surveks saame siis 22kPa.+ veel bet põrandast 0,08x25=2 = kokku 24 kPa
ehk siis sellise koormuse lisamisega peaks see EPS seal saama 2% deformatsiooni, ehk kui enne oli 100mm, siis nüüd on 98mm ta paks,

see muidugi eeldusel, et koormus ühtlane, põranda EPs-i ka ei tea, võib olla igast küljest ei tööta kaasa jne. ja muidugi see rb plaat suudab ilmselt ka suurema ala kaasa võtta. mis küttetorustik selle peale teeb?
see robi soovitus teha plaat suuremaks aitaks koormuse mõttes ka veidi.

vaevalt et keegi tahab allkirjaga vastutada ametlikult mingi arvutuse eest.

kas küttekontuuri saab põranda sees tuvastada? läheb muidugi idiootseks, aga küttekontuuride vahelt puurida augud, süvistada "vaiad" selle peale rb. plaat ja siis ahi...

Reideni plaadi infole olen minagi toetunud ja nendega isiklikult kontsulteerides võtnud selle vastutuse ja ehitanud üle kümne ahju ujuvpõrandale . Rasked ahjud. Kõik on korras ja usun, et nii ka edasi. Ette ju kinnitada ei saa... Omale küll ehitaks Kõvemat sõna pole.

Ujuvpõrandale ehitamine on aastate pikkune hirmuteema. Ükski hirmutatutest ja hirmutajatest aga pole ka midagi hirmsat suutnud näidata. Mehikesi ei olegi

Kuna teema aga järjest rohkem elektri hinnast särisema pandud, siis toon mina vaid näite ja ei hirmuta ega võta hirmude ees vastutust. Küll aga oma tehtud töö eest.

Tammepõrandasse kuni betoonplaadini ahju täpses mõõdus ava.



Fooliummütsike sinna kardetud põrandale pähe. Kõrgendused ava ääres annavad lisaplaadi paksuseks 5 sm.



Korralik betoon sinna peale ja näiteks 8 mm armatuurvõrk sisse.



Betoonvalu rihtlatiga siledaks



Ja ahjutöö võib alata



Kohtumiseni tule ääres, tellistest kaminahju ees, ujuvpõrandal



http://www.youtube.com/watch?v=IKYugMxPHBo

kaminahi kirjutas:Ujuvpõrandale ehitamine on aastate pikkune hirmuteema. Ükski hirmutatutest ja hirmutajatest aga pole ka midagi hirmsat suutnud näidata. Mehikesi ei olegi

Ehh, oleks see nii.
Kahjuks olen näinud oksendamiseni buumi-aegseid nn.ujuv-põrandaid, mis reageerivad kuidagi imelikult ja väga erinevalt maa-külge-tõmbele.
Olen näinud põrandast lahti rebitud kips-seinu ja põranda-omanike nõutult ahastavaid pilke.
Nendel meestel tööd jagub, ja seda suuresti tänu ew.ehituses valitseva totrusele.
http://www.tendrup.ee/web/data/Uretek_EE.pdf

maik kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ujuvpõrandale ehitamine on aastate pikkune hirmuteema. Ükski hirmutatutest ja hirmutajatest aga pole ka midagi hirmsat suutnud näidata. Mehikesi ei olegi

Ehh, oleks see nii.
Kahjuks olen näinud oksendamiseni buumi-aegseid nn.ujuv-põrandaid, mis reageerivad kuidagi imelikult ja väga erinevalt maa-külge-tõmbele.
Olen näinud põrandast lahti rebitud kips-seinu ja põranda-omanike nõutult ahastavaid pilke.
Nendel meestel tööd jagub, ja seda suuresti tänu ew.ehituses valitseva totrusele.
http://www.tendrup.ee/web/data/Uretek_EE.pdf

Ega ma hästi aru ei saanud sinu imelkult reageerivatest põrandatest, aga jääme selle juurde, millest on teemas jutt. Kui palju kannab ujuvpõrand. Kui tugevaks on tehtud alus, millele põrand toetub, see on eraldi teema ja justnimelt aluse vigadest on vajumised, mitte põranda kandevõimest. Vilets alus vajub ka ilma mingisugusegi koormuseta. Nagu hauakääbas.

kaminahi kirjutas:Ujuvpõrandale ehitamine on aastate pikkune hirmuteema. Ükski hirmutatutest ja hirmutajatest aga pole ka midagi hirmsat suutnud näidata. Mehikesi ei olegi

Pean tunnistama, et mullegi jääb arusaamatuks see hirmu-teema?
Leidsin kerge otsimise peale ühe hirmutatud hädalise, kellel juhtus midagi hirmsat...
viewtopic.php?f=17&t=17352
Ew.oli veel hiljuti tavaline nähtus; laaduriga tagasitäide korraga sisse, 100kg tallaga üle, kuskilt odavalt fassaadi epsi, 4 mm võrk maha sinna peale 5-6 cm kauba-betooni ja ongi bro.
Fakt, et al. paari aastaga toimub kontrollimatu vajumine ja krt.teab kui palju?
Kellel hirm hakkas?

Mis puutub siia Eesti Vabariik, et mõned mehed jätkuvalt veneaegse profiiliga tööd teevad See Ew. on sul lausa igas lauses
Nüüd teemasse. Teema on konkreetse konstruksiooniga ujuvpõranda kandevõime ja hirm, et EPS ei kannata ahju koormust. Kus kellelegi kellegi poolt käru keerati ei ole selle teema probleem. Said sa minust aru ? Teema on kvaliteetselt ehitatud ujuvpõranda kandevõime.
Igale ahjule tuleb leida vastava kandevõimega koht.


Terveisiä Belgiasta, josta löytyy maailman suurin Tulikivi-uuni. Keijukainen (haldjas) painaa 23000 kg.

Kallid sõbrad ja muidu osalejad!
Pole mõtet vaielda ja pole ka mõtet propakeerida ujuvpõrandale ehitamist.
Homme toimub meil foorumi koosolek Kuressaares ja räägime väga meeldivalt neid asju seal ja saab ka siin.
Kaunist õhtu jätku!

Robi 1 kirjutas:Kallid sõbrad ja muidu osalejad!
Pole mõtet vaielda ja pole ka mõtet propakeerida ujuvpõrandale ehitamist.
Homme toimub meil foorumi koosolek Kuressaares ja räägime väga meeldivalt neid asju seal ja saab ka siin.
Kaunist õhtu jätku!

Mis mõte sellel Kuressaare koosolekul on ja selle mõju põranda kandevõimele.

Sama mõte, mis sellel foorumil ( vaja on rääkida uudiseid ja seda, et kuidas keegi saab olla nii topakas, et kiidab näiteks umbkoldeid jne....)

Selge, arutate põrandate kandevõimeid.

Vaevalt seal palju arutada on.

Umbkolletest võib ju lugeda juba 50 aastat Veski aabitsatest. Mida veel lisada saate?

Ma ei ole kuidagi Veski raamatu vastane ( välja arvatud mõned skeemid seal kus puudub paisumisvuuk) ja igaüks võib seda kodus lugeda kaine peaga...aga need... koldeteemad on päris huvitavad ( sai just täna käidud proovimas eelmine talv ehitatud ahju ...ja vat...väga hästi toimib ikka küll see V kujuline kolle).
Meie, harrastajad...saame olla Kaminahjule päris tänulikud!!