Ehitusfoorum

Ma saan aru, kus on katusel tuulekastid ja räästalauad, kuid kus on katusel nurgalauad?

Kui küsiks,et kus on nurgaplekid, kas oleks selgem?

Seda tahaks isegi teada,pole ka kuulnud ei nurga lauast ega ka nurga plekist midagi.

Teinekord kutsutakse räästaplekke nurgaplekkideks. Kui, aga kasutatakse puidust kokku löödud asjanusi, siis võib kutsuda ka nurgalaudadeks. Kasutati eterniitkatustel ja vahel ka kivikatustel.

Aga räästaplekki sa mõtled kui tilgaplekki või otsaplekki,kuna räästas on katuse alumine serv.Et siis kas tilgaplekki kutsutakse ka nurgaplekiks?

Eks Eesti eri paigus kutsutakse asju erinevalt, aga ma tean, et nurgalauaks on kutsutud igatahes seda katust katvat osa, mis ulatub üle otsaviilu ja takistab vee sattumist eterniidi serva vahele.
Kas mingi muu räästaplekk on ka veel kasutusel? Valtskatusel on stardiliist olemas muidugi ja see pekstakse tihedate naelte või kruvidega alumisse serva.

Ma usun, et mõeldakse selle all tilgaplekki. Eestis kasutatakse kahjuks vähem, kui võiks. Lätis näiteks väga palju.
Monieril on tootmises 2 erinevat tilgaplekki. a) paigaldatakse aluskatte alumise serva alla ja juhib vee vihmaveerenni b) paigaldatakse katusekivide alla (profiililt laiem). Hoiab ära kividelt tuleva vee lükkamise tuule abil tuulekasti. Juhib vee vihmaveerenni.
Kui keegi soovib paigalduse jooniseid või pilte, siis andke märku. Ei hakka hetkel neid lisama.

Nurgalauad või plekid katavad katuse viilu (nagu Robi1 juba mainis), mitte räästast. Tähelepanuks katusemeistrite liidu asutajaliikmele!

Oih.. kiirkorras lugemisest ei tule välja midagi. Vabandused. Igatahes tänu täpsustamast. Õnneks ei ole info väga vale, sest tilgapleki teema oli samuti üleval ja nüüd sai ka selle selgeks mis ja kus ja miks.

Ei ole miski ime, et nende mõistete ja erinevate arusaamadega segadust tekib vahel. Näiteks Rootsis on need nurgaplekid sellised, et kogu liistu vesi mis alla tuleb, peab renni jooksma...seega liistu küljes peab väike renn hoopis olema. No üks sõber Toote firmast hakkas Vormsi rootslasele katust tegema ja kui katus valmis, siis omanik ei olnud rahul just nende eestipäraste nurgaplekkidega ja pidi ära vahetama...sest tilgaplekiga ei piisaks justkui.
Sama moodi on valtskatusel selle ääre vormistamisega pidevalt vaidluseid. Soomlased tahavad liistu millest kruvid läbi...aga meil iidsest ajast kasutusel hoopis erinev lahendus ja kindlasti parem. Elu ongi kirju!

Nii palju kui mina Soomes käinud olen, siis nemad just ei taha mingeid kruve eriti näha. (Tegu küll lamekatustega) Näiteks parapetiplekkidel veenina ei ole, on tehtud tagasipööre seina poolemis jääb ümber vineeri serva hoidma. Pealt valtsitud, ja katusepoolt järelvalve suure kauplemise peale lubas jätkukohtadesse needi panna.

Räägime erinevatest asjadest hetkel. Huvitav siiski see, et kuidas parapetid pealt kokku valtsisid? Nurkadesse jäävad augud ja sealt paneb tuulega vesi sisse.

Robi 1 kirjutas: Sama moodi on valtskatusel selle ääre vormistamisega pidevalt vaidluseid. Soomlased tahavad liistu millest kruvid läbi...aga meil iidsest ajast kasutusel hoopis erinev lahendus ja kindlasti parem. Elu ongi kirju!

Kel suurem huvi, siis siin ka sellest juttu


viewtopic.php?f=12&t=27534

Meil on juba ajalooliselt kiviseinte-müüride ülemised ääred vormistatud rippuva plekiplaadiga. Puitmajade katuste viilud aga eenduva, peene püstvaltsiga. Soomes on see kõik, juba pikka aega, üheselt rippuva plekiribaga lahendatud.

taastaja

Soomes on paraku need rippuvad liistud suhteliselt lahti tulnud. Vanadel katustel naelad turritavad ja vesi aina tilgub naelte vahelt sisse...
Kuna nad tahtsid niiväga neid küljeliiste, siis lahendasin asja nii, et lõin alla naeltega liistu ja sinna peale valtsisin päris liistu. Soomes on kahjuks üldiselt see suhtumine nii, et kähku valmis ja homme tulgu või veeuputus... Rõõm kuulda, et on ka erandeid...see kohe innustab Soome tagasi tulema.

Ära veel Soome mine, siin saab ju ka lumes hullata..
Eks naelad kipuvad ikka välja ronima kohtades kus puit saab ülemäära niiskuda.