Ehitusfoorum

rumal küsimus aga kas on oluline, et küljelt ühendusega tavalisse alumiiniumradiaatorisse pealevool toimuks ülemisest avast ja väljajooks alumisest?

torumehed tegid haltuurat, ühendasid kahel radiaatoril torud valesti (tagurpidi). praegu on pealejooks alt, väljumine ülevalt ja temperatuuri regulaator on ka üleval.

Termostaat peab õigetpidi vahel olema (sageli seal voolu suund noolega näidatud). Muus osas, kui on loomuliku ringlusega süsteem, siis peaks radika pealejooks üleval olema, aga praegusel ajal ajab tavaliselt pump vett ringi, sel juhul pole suurt vahet.

rumal küsimus vol2: kas on olemas mingeid kompaktseid üleminekuid, millega ringi keerata peale ja väljajooks, nii et see silmale ka ilus jääks?
ehk tuleb põrandast välja kaks 16 mm toru, praegu järjestuses väljajooks+pealejooks - tahaks konvertida selle pealejooks+väljajooksuks

warlock kirjutas:Muus osas, kui on loomuliku ringlusega süsteem, siis peaks radika pealejooks üleval olema, aga praegusel ajal ajab tavaliselt pump vett ringi, sel juhul pole suurt vahet.

On ikka vahe küll kumba pidi torud on ka pumbaga süsteemis. Radikas lihtsalt ei lähe kogu ulatuses korralikulty soojaks.

Hirmutad selles osas asjata. Suurim probleem on ikkagi võimalik suunast sõltuvate klappide mittetoimimine ja võimalikud ebanormaalsed kõrvalnähud, kuid enam vähem peaks radikas toimima.

Külaline kirjutas:rumal küsimus vol2: kas on olemas mingeid kompaktseid üleminekuid, millega ringi keerata peale ja väljajooks, nii et see silmale ka ilus jääks?
ehk tuleb põrandast välja kaks 16 mm toru, praegu järjestuses väljajooks+pealejooks - tahaks konvertida selle pealejooks+väljajooksuks

Küttesõlmes otsi ringi visata ei kannata? Põrandapinna all ringi keerata ei saa?
Kui ei siis odavam ja lihtsam lahendus on, et kui radiaatori kõrgus põrandast võimaldab, kasutada nelja põlve + vajadusel mõned cm-d toru kui hakata otsima erikonstruisid. Vahetad poolused risti ära ja kui ilusti ühendada, siis ei jää see väga silma paistma ka.

Kalvis kirjutas:Hirmutad selles osas asjata. Suurim probleem on ikkagi võimalik suunast sõltuvate klappide mittetoimimine ja võimalikud ebanormaalsed kõrvalnähud, kuid enam vähem peaks radikas toimima.

Ainult siis kui radiaator koosneb kahest ribist ja kasutusel pump.

10-ribilised alumiiniumid, pump veab vedelikku ringi - ühel otsad tagurpidi, ilma termostaadita. Tulemuseks on esimsed ribid (3) normaalselt soojad, tagumised jahedamad (kui katsuda esimest ja viimast ribi, on vahe märgatav). Samas liinis olevad teised radikad, millel ühendus normaalne, ühtlaselt soojad.

Külaline kirjutas:rumal küsimus vol2: kas on olemas mingeid kompaktseid üleminekuid, millega ringi keerata peale ja väljajooks, nii et see silmale ka ilus jääks?
ehk tuleb põrandast välja kaks 16 mm toru, praegu järjestuses väljajooks+pealejooks - tahaks konvertida selle pealejooks+väljajooksuks

Mis torudega tegemist? Alupex/unipipe?

kütja kirjutas:Mis torudega tegemist? Alupex/unipipe?

16mm alupex

Kui jätk käib küll siis saab küll

Kui sul radiaator kõvasti üle dimensioneeritud, siis pead vaid termostaatventiili õiget pidi keerama. Tagurpidi ühendades väheneb küttekeha soojusväljastus ca 75%. Kui nii suurt üledimensioneerimist ei ole, pead õiget pidi ühendama. ntx mõlemad ühendused alt korral, on nominaalne soojusväljastus ca 10% väiksem.

Kuivõrd oluline on radiaatorite peale- ja tagasivool ühendada teine teisele poole radiaatorit? Üldiselt on näha ikka mõlemat viisi ühendusi. Mõlemad torud ühel pool radiaatorit või siis nii, et pealevool ühelpool üleval ja tagasivool diagonaalis teisel pool all. Kas näiteks 10-14 ribiliste alumiiniumradiaatorite korral on erinevust? Soojeneb mõlemal juhul ühtlaselt?

kui pealevool alt ja tagasivool ülevalt väheneb radiaatori küttevõimsus ca 20%.
Vahetada saab lihtsalt, selleks on sellised kroomitud soliidsed ühenduskomplektid, kus radika sisemine toru jookseb sellest ventiilist otse läbi ja ühendatakse tavaliselt kroomitud toruga ülesse. Leiad sellise Tln näiteks Mustamäel HEKAMERGIST.

Külaline kirjutas:kui pealevool alt ja tagasivool ülevalt väheneb radiaatori küttevõimsus ca 20%.
Vahetada saab lihtsalt, selleks on sellised kroomitud soliidsed ühenduskomplektid, kus radika sisemine toru jookseb sellest ventiilist otse läbi ja ühendatakse tavaliselt kroomitud toruga ülesse. Leiad sellise Tln näiteks Mustamäel HEKAMERGIST.

Jutt siis sellisest vidinast, ca 10€ või natuke peale

Kuid kui radika sisend jookseb väljaspoolt, siis selliseid üleminekuid mina ei tea et oleks. Endal samamoodi tuleb sisenditoru põrandast välja väljastpoolt, tegin kolme nurgaga kompunni

Kui panna pealevool alt ja tagasivool ülevalt läbi termostaadi siis radikas ei lähe korralikult soojaks ja termostaadi klapp hakkab teatud temperatuuril vibreerima mis tekitab torustikku müra! Üks ots paremalt ja teine vasakult tuleb teha siis kui radika kõrgus on 7x laius ehk kui radikas on 400mm kõrge siis 2800mm pikkusega tuleb kindlasti teha ühendused üks vasakult teine paremalt. Iga tootja annab kodulehel täpsema info! See näide konkreetselt Purmo radiaatoritest! Kui tegemis altvooluga radiaatoriga siis on müügil rist h-liitmik kui aga tavaline siis pole muud kui tõsta otsad ringi ja tee väike rist!

Külaline kirjutas:rumal küsimus aga kas on oluline, et küljelt ühendusega tavalisse alumiiniumradiaatorisse pealevool toimuks ülemisest avast ja väljajooks alumisest?

torumehed tegid haltuurat, ühendasid kahel radiaatoril torud valesti (tagurpidi). praegu on pealejooks alt, väljumine ülevalt ja temperatuuri regulaator on ka üleval.

Pealevoolu toru PEAB olema ühendatud radiaatoriga ülevalt PUNKT. Väljvoolu toru alt ,kumbalt poolt ei oma tähtsust.

Vee erikaal sõltub temperatuurist. Soojal veel on see väiksem kui külmal. Kui ühendada pealevool alt siis soojem vesi tõuseb ülesse ja sooja ning külma vee segunemine on väike. Soojenevad ainlt kaks esimest ribi. Kui pealevool on ühendatud ülevalt siis soe vesi jaotub ühtlaselt jahedama vee peale. Tänu sellele loodusnähtusele toimub loomulik tsirkulatsioon.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:kui pealevool alt ja tagasivool ülevalt väheneb radiaatori küttevõimsus ca 20%.
Vahetada saab lihtsalt, selleks on sellised kroomitud soliidsed ühenduskomplektid, kus radika sisemine toru jookseb sellest ventiilist otse läbi ja ühendatakse tavaliselt kroomitud toruga ülesse. Leiad sellise Tln näiteks Mustamäel HEKAMERGIST.

Jutt siis sellisest vidinast, ca 10€ või natuke peale

Kuid kui radika sisend jookseb väljaspoolt, siis selliseid üleminekuid mina ei tea et oleks. Endal samamoodi tuleb sisenditoru põrandast välja väljastpoolt, tegin kolme nurgaga kompunni

Sellise lahenduse asemel, mis on näha alumisel pildil, oleks viisakam lahendus piik maasse lüüa!!!

Vanades paneelikates olid ühetorusüsteemid, kus pooltes tubades jooksis alt sisse ja ülevalt välja. Tundub, et piisava voolukiiruse korral toimis. Kui voolukiirus väike, soojeneb ainult ühenduste poolne ots. Termostaadid võivad vale suuna korral plõksuma hakata.

Külaline kirjutas:rumal küsimus vol2: kas on olemas mingeid kompaktseid üleminekuid, millega ringi keerata peale ja väljajooks, nii et see silmale ka ilus jääks?
ehk tuleb põrandast välja kaks 16 mm toru, praegu järjestuses väljajooks+pealejooks - tahaks konvertida selle pealejooks+väljajooksuks

Mul sama mure. FEB'is nägin täna väga ilusat jubinat. Radiaatori alumises osas on tavaliselt detail, kuhu põrandast tulevad torud kinnituvad. See tuleb lihtsalt ära vahetada. Uus jupp on sama suur. Hind oli vist ca. 40 EUR ? Selle eest jäävad ära mingid seitsme põlve ühendused, mille pildistamise ajal ma võitleksin okserefleksiga.