Ehitusfoorum

lugupeetavad foorumlased,
kogun igasuguseid andmeid Tartu veevärgi ohtliku ülerõhu ja sellest tulenevate õnnetuste kohta.

Minu kortermajas, mis on ühendatud Turu tänava trassiga on öösiti rõhk 7 at ja on ka registreeritud kuni 9 at lööke.
Koduboilerite surveklapid avanevad 8 at juures, osadel saunaboileritel on max kasutusrõhk 5 at.
Loomulikult on igasuguse tihendamisega probleeme.
Tarbijakaitse kirjutas mulle, et see pole nende rida.
Kirjale linnavalitsuse inseneriosakonna ülemale Mati Raamatule pole ma vastust saanud.
Kirjale Tehnokontrollile pole ka vastust saanud.

Mina käsitlen seda kui ohtlikust nähtusest teatamisele mitte reageerimist ametivõimude poolt.

Olen kuulnud lugusid lõkenud filtrikestadest. Kindlustus maksis kahjud.
Ka Kaunase puiesteel olevat sama lugu.
Veevärgi rikkemehed (teisi ei saanud ma kätte) vastasid mulle, et nad peavad tagama min. 2 at surve, ülemine piir polevat limiteeritud.
Nonsenss.

"EPN 18.5.3
3.4.2 Vabarõhud veevõrgus
Vabarõhud mõõdetakse kõrgusena maapinnast.
Olemasolevate tänavatorude suurim rõhk sõltub torude seisukorrast ja tuleb võtta vastavalt kohaliku asjakohase ametkonna ettekirjutustele.
Ka suurima tarbimise juures ei tohi ühisveevärgi siserõhk langeda alla 10 mH2O.
Kõrgetes hoonetes tuleb kasutada kohalikke rõhutõsteseadmeid (sagedusmuunduriga pumpasid)."

See 7 kuni 9at ... eks põhjusi ole palju, alates nigelalt modelleeritud võrgust, asjatundmatult projekteeritud rõhutõstekompleksist kuni ... ebameeldiva asukohaga avariideni.
Kunagi nn 50+50 projekti raames renoveeritud Tartu torud peaks olema PN10 surveklassiga.

Midagi peab ununema ka ... "Rõhk uues tänavatorustikus ei tohi ületada 60 mH2O."

60mH2o= 6at. Kui see majadesse sisse tuleb, ei vasta see enam üldlevinud kodutehnika ohutusnõuetele.Ma oskan öelda ainult seda, mida minu maja sisetoru küljes olev manomeeter näitab ja mulle tundub, et seda on palju. Küsimus ei ole aga niipalju rõhus, kui ametnike suhtumises. Sellisel juhul, kui veevärk ei suuda majja sisenevaid rõhkusid taltsutada, peaks nad oma kulu ja kirjadega igasse majja , kus on normatiivist kõrgem rõhk, sisendisse rõhuregulaatori paigutama.
Ma ootan veel veidi ja kui positiivseid vastuseid ametimeestelt ei tule, et midagi on muutma hakatud (põhjendusi ma ei taha kuulda) ei jää mul muud üle kui Mihkel Kärmase kõikvõimsa saate poole pöörduda.

pukspriit kirjutas:Ma ootan veel veidi ja kui positiivseid vastuseid ametimeestelt ei tule, et midagi on muutma hakatud (põhjendusi ma ei taha kuulda) ei jää mul muud üle kui Mihkel Kärmase kõikvõimsa saate poole pöörduda.

Sellise teema "edasiajamisel" oleks kasulik rõhku teatud aja jooksul monitoorida ja logida - esialgu enda tarbeks, et omada teatud kindlust "tagala" osas (vee-ettevõtja ju ütleb kohe, et kuna neid protseduuri juures ei olnud, siis need logid pretensiooni alusena ei kehti), hiljem aga koos vee ettevõtjaga valitud pädeva eksperdi poolt.

Kui ülerõhud on tuvastatavad, siis peaks olema ju võimalik (ka kindlustustel) koduvara hävimisjuhtumid nende vastu pöörata. Võrreldes veekahju likvideerimise maksumusega ei tohiks logerid - eriti kortermaja puhul - just kallid olla.

pukspriit, kui nüüd täpne olla siis 60mH2O ei ole teps mitte 6at, vaid siiski 6,12at. See selleks ...
Kinnistu veevärk on kinnistu omaniku mure.
Vaata näiteks EPN 18.2, alapunkt 4.3 Kahjustus. Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest ja lülidest, mis peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule ehk vähemalt 1000 kPa.

Kuna Te teisendada ei oska siis aitan: 1000 kPa on 10bar on 100mH2O.

Enne kui midagi logima hakkad või mingit isekirjutajat või logerit kasutad, siis veendu, et ASI OLEKS taadeldud, sh ka manomeeter, millega rõhku mõõdad. Manoka taatlemine mingi 32 EUR kanti, Tartu Metroserdis on vast 10 bar taadeldud manomeetrid ka olemas.

mina paigaldasin reduktori.ning panin 3 atm peale.

Rostfrei kirjutas:Enne kui midagi logima hakkad või mingit isekirjutajat või logerit kasutad, siis veendu, et ASI OLEKS taadeldud, sh ka manomeeter, millega rõhku mõõdad. Manoka taatlemine mingi 32 EUR kanti, Tartu Metroserdis on vast 10 bar taadeldud manomeetrid ka olemas.

Vast ikka kalibreerimisest pajatad?

Metroserdi hinnakirja leiab hetkel siit:

http://www.metrosert.ee/data/images/Met ... .04.12.pdf

Jah, vabandust, kalibreerimine. Muidu mõõdad, aga midagi pole nende mõõte tulemustega peale hakata, kui omale teadmiseks võtta.

mğelge ikka natukene,liigsurve on kellele kasulik - vee müüjale .Nii et üks korralik reduktor korterelamu peale ğigustab end alati əra.

Külaline kirjutas:Nii et üks korralik reduktor korterelamu peale ğigustab end alati əra.

Kas see reduktor ei peaks - kui teemale sisuliselt läheneda - ikka veemüüja mure olema

S.t. veemüüja võib oma trassides oleva survega teha, mis tahab, kuid ta ei tohi seada ohtu tarbijate vara, vaid peab tagama klientidele/tarbijatele sellise teenuse, mis nende vara (s.h. jaemüügist ostetud seadmeid) ei ohusta?

veemüüja mure on see siis kui vğrgus on surve 16 atm ja rohkem.Tegelikult reduktor on ka hüdrolöögi puhul hea asi.Juhul kui on elektri katkestus ning kğik üheaegselt vee kinni panevad ,voolikud lendavad öudne vğrk - kuuma ja külmavee omad üheaegselt

Külaline kirjutas:veemüüja mure on see siis kui vğrgus on surve 16 atm ja rohkem.

Ilmselt juriidiliselt ja praktiliselt on sul õigus. Kuid ma kirjutasin "sisuliselt" - kui elektrilevis ei arva keegi, et kortermaja või eramuomanikud peaksid liituma keskpingevõrguga ja igaüks omale tarbijatele sobiva madalpinge tegemiseks transformaatori soetama, siis miks peaks veevõrgu kvaliteetse teenuse (kvaliteet ei tähenda siin mitte seda, mis seaduses kirja pandud, vaid "seda, mida tarbijale tegelikult vaja on") tagamine olema tarbija kohustus?

Kui ikka reaalselt regioonis müüdav kodutehnika kannatab välja x baari, siis peaks veemüüja kandma hoolt, et tema torust mitte kunagi rohkem baare tarbijani ei jõua.

.....või siis kodutehnika müüjad peaksid tagama et nende kaup vastaks kohalikele normidele.

rokikas kirjutas:.....või siis kodutehnika müüjad peaksid tagama et nende kaup vastaks kohalikele normidele.

Kodutehnika valmistajaid on maailmas aina vähem ja vähem, "kohalikke norme" on aga "müriaad" - kumb on reaalsem, kas mägi tuleb Muhamedi juurde või läheb Muhamed mäe juurde

Masinate kasutusjuhendis on ju tavaliselt survele viidatud- kui trassisurve on suurem kui seadmele sobilik, tuleb surve reduktoriga parajaks sättida. Antud olukorras eelistaks pikale „mägimatkale“ kiiret poeskäiku.
Max

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:veemüüja mure on see siis kui vğrgus on surve 16 atm ja rohkem.

Ilmselt juriidiliselt ja praktiliselt on sul õigus. Kuid ma kirjutasin "sisuliselt" - kui elektrilevis ei arva keegi, et kortermaja või eramuomanikud peaksid liituma keskpingevõrguga ja igaüks omale tarbijatele sobiva madalpinge tegemiseks transformaatori soetama, siis miks peaks veevõrgu kvaliteetse teenuse (kvaliteet ei tähenda siin mitte seda, mis seaduses kirja pandud, vaid "seda, mida tarbijale tegelikult vaja on") tagamine olema tarbija kohustus?

Kui ikka reaalselt regioonis müüdav kodutehnika kannatab välja x baari, siis peaks veemüüja kandma hoolt, et tema torust mitte kunagi rohkem baare tarbijani ei jõua.

Ei ole kohustus osta/omada mingit koduseadet, küll on aga kohaliku omaviletsuse kohustus tagada sulle teatud teenused nagu näiteks haridus, tervishoid, sh ka veevarustus/kanalisastioon, jne. Loomulikult ei keela keegi sul metsa elama minna: küüri end lähimas veekogus ja naudi päikesepaistet.

Külaline kirjutas:

madis64 kirjutas: ...

Ei ole kohustus osta/omada mingit koduseadet, küll on aga kohaliku omaviletsuse kohustus tagada sulle teatud teenused nagu näiteks haridus, tervishoid, sh ka veevarustus/kanalisastioon, jne. Loomulikult ei keela keegi sul metsa elama minna: küüri end lähimas veekogus ja naudi päikesepaistet.

Ehk seletad lihtinimesele ka, mida sellega nüüd õieti öelda soovisid

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:

madis64 kirjutas: ...

Ei ole kohustus osta/omada mingit koduseadet, küll on aga kohaliku omaviletsuse kohustus tagada sulle teatud teenused nagu näiteks haridus, tervishoid, sh ka veevarustus/kanalisastioon, jne. Loomulikult ei keela keegi sul metsa elama minna: küüri end lähimas veekogus ja naudi päikesepaistet.

Ehk seletad lihtinimesele ka, mida sellega nüüd õieti öelda soovisid

Kohalik omaviletsus ei arenda veevärki mitte türklaste poolt tehtud kodumasina rõhu järgi vaid vastupidi. Kes on hüdraulikat õppinud, saab aru ka seosest sisevõrk 10bar, välisvõrgus max 6bar.

Külaline kirjutas:Kohalik omaviletsus ei arenda veevärki mitte türklaste poolt tehtud kodumasina rõhu

Electrolux
Candy
AEG
Whirlpool

- nimeta neist "türklased" (ükski neist ei luba oma seadmetele töörõhku 10 bar).

Külaline kirjutas: järgi vaid vastupidi.

Kui kliendi sisevõrgu komponendid konkreetses regioonis omavad tarnitavale sisendile lubatud maksimaalset piirväärtust, siis sisendi tarnijal:

a) ei ole mingit õigust tarnida seda piiri ületava väärtusega kaupa (tagajärjeks on kliendiseadme garantii tühistumine, kliendi vara hävimine jne);

b) on targem tarnida kaup määratletud ülempiirist "loomuliku variatsiooni" võrra väiksema väärtusega (tarnijal endal tuleb pikas perspektiivis odavam).

Madis, inimene on oma ostuvalikul vaba, kas ta ostab omale kuni 3bar maksva pesumasina või mitte. Riik ei hakka siinkohal ette kirjutama, kas lubada müüki masinad kuni 3bar survega, või kuni 3,2bar, sinised või rohelised. SINU otsus on see, kas sa kaitsed oma vara ja kohustusi vastavate tehniliste abinõudega (sisevõrgus surve ainult kuni 3bar) või mitte. Küll aga riik keelab selliste masinate müümise meil siin Eestis, mis ei vasta kokku lepitud tingimustele (standard, määrus, jne), sest need on ohtlikud nii sinule endale (kes sa juhuslikult või teadlikult ei teagi midagi näiteks elektrist, hüdraulikast, jne) või siis teistele inimestele.

Iga firma annab oma seadmele garantii täpselt sellistel tingimustel nagu tema heaks arvab. Kui firmale ei sobi Eesti vastavad tingimused garantii andmiseks siis ta oma äriplaaniga siia seadmeid müüma ei tulegi. Kui pahatahtlikult tuleb ja müüb siis ... siis huvitab asi juba teisi struktuure.

Ei ole Teie asi muretseda, mis on ühele seadmemüüjale targem või mitte. Seadme müüjat huvitab, et te tema seadme ostaksite, kas te ka peenes kirjas teksti loete (lubatud kasutada võrgus kuni 3bar) on TEIE probleem. Alati võib kasutusjuhendisse kirjutada, et keskerakonna meelsetel isikutel seadme kasutamine keelatud.

Riiki huvitab, et lubadus oma kodanikele oleks täidetud: veevarustus ja kanalisatsioon. Tuletan meelde, et veevarustusega on meil ühildatud ka tuletõrjeveevarustus. Riiki ei huvita, et Teie pesumasin ei "toeta" rõhkusid üle 3bar, normis on öeldud, et üle 6bar ei tohi uues võrgus õhuna arvestada ja kogu lugu.

Muideks, normide kohaselt tuleb iga korruse kohta arvestada 4mVS rõhku, seega ei saakski kolmekordsetest majadest kõrgemaid ehitada, ilma et keldrisse survetõstet ei ehitaks. Ma lausa tean linna Eestis, kus ongi avalikus võrgus kasutusel kaks rõhutsooni: madalrõhk ja kõrgrõhk.

Külaline kirjutas:Madis, inimene on oma ostuvalikul vaba,

Jah, vabadus on tunnetatud paratamatus nii et igal isikul on vabadus kas kasutada tänapäevaseid kodumasinaid või siirduda tagasi pesuseebi ja pesulaua juurde.
Selle loogika kohaselt ei valmista meile ka elektrihinna tõus turu avanemise tõttu mitte mingit probleemi, sest meil on alati olemas võõrandamatu vabadus pöörduda tagasi lõkkeaseme ja peerutule juurde

Külaline kirjutas:kas ta ostab omale kuni 3bar maksva pesumasina või mitte.

Oeh, alles olid argumendiks "türklased", nüüd aga müstilised "3 bar" - kas mõistlikud argumendid puuduvad?

Ülalmainitud valmistajate lubatud maksimaalne töörõhk jäi piiridesse 7...8 baari.

Külaline kirjutas:Riiki huvitab, et lubadus oma kodanikele oleks täidetud: veevarustus ja kanalisatsioon.

Lisaks binaarsele olemas/puudub seisundile tuleb määratleda kvaliteediparameetrid (tarnetingimused) - sellest ju kogu jutt käibki.

Külaline kirjutas:Tuletan meelde, et veevarustusega on meil ühildatud ka tuletõrjeveevarustus.

Kas teemaaalgataja kortermajas on midagi sellist olemas? Omal ajal Mustamäe kortermajas elades ma küll midagi tuletõrjesüsteemi sarnast ei mäleta (ega tuletõrjujad ju ometi põleva maja keldrisse veevõtuvoolikuid ühendama ei roni)

Külaline kirjutas:normis on öeldud, et üle 6bar ei tohi uues võrgus õhuna arvestada ja kogu lugu.

Kena ju, et jõudsid sinna välja, kuhu vaja - 6 baari on 6 baari ja sellega tuleb arvestada ja veetarnijal .

Külaline kirjutas: Riiki huvitab, et lubadus oma kodanikele oleks täidetud: veevarustus ja kanalisatsioon.

Ei huvita kedagi, ammugi ei vaevu keegi midagi lubama.

Külaline kirjutas:Iga firma annab oma seadmele garantii täpselt sellistel tingimustel nagu tema heaks arvab.
...
Seadme müüjat huvitab, et te tema seadme ostaksite, kas te ka peenes kirjas teksti loete (lubatud kasutada võrgus kuni 3bar) on TEIE probleem.

Hea küll, jätkame boilerite maksimaalsete töörõhkudega:

Electrolux: 5 bar
Ariston: 6,5 / 7,5 bar
Alma-Ferroli: 8 bar
Hi-therm: 6 bar
Thermor: 8 bar

- sellises olukorras (võttes arvesse nii leitud pesumasinate, nõudepesumasinate kui boilerite andmeid tervikuna) ei leia mina isiklikult küll mitte, et neid seadmeid mitterikkuva veesurve tagamine minu kui KLIENDI mure oleks, vaid see on ikka sügavalt VEEMÜÜJA mure.

Normidele (ka aegunud normidele) võib ju viidata, kuid nad kujutavad endast kohustulikku madalaimat teenustaset ja alati on lubatud kokku leppida kliendile paremates tarnetingimustes.
Normidele viitamine ei vabasta vastutusest olukorras, kus teo toimepanija pidi - lähtudes oma professionaalsuse tasemest - olema teadlik oma teo võimalikest tagajärgedest.