Ehitusfoorum

Lugesin Fibo lehelt, et suitsulõõr peab olema sama läbimõõduga korstnajalast kuni pitsini. Mul on vaja teha uus nõuetele vastav katusest 0,8 m üle ulatuv pitsiosa. Kas ma eksin nõuete vastu, kui teen pitsiosa Fibo moodulkorstna plokkidest - suitsulõõri ristlõige muutub pitsiosas väiksemaks ja kuju ristkülikust ringiks?

Pole küll sinu ristküliku ja ringi ristlõikeid aga korraliku ülemineku korral, mis ei kahjusta kumbagi korstnaosa on see lahendus täiesti normaalne. Näiteks loetakse samaväärseks 200-se ruudu ja 200-se ringi tõmbeomadused. Ühe ristlõige
400 cm2 teisel 314 cm2. Samuti loetakse võrdväärseteks ühekivi lõõri, 140 x 270 ( 378 cm2) ja 200-se diameetriga ümarlõõri tõmbeomadused.

kaminahi kirjutas:Pole küll sinu ristküliku ja ringi ristlõikeid aga korraliku ülemineku korral, mis ei kahjusta kumbagi korstnaosa on see lahendus täiesti normaalne. Näiteks loetakse samaväärseks 200-se ruudu ja 200-se ringi tõmbeomadused. Ühe ristlõige
400 cm2 teisel 314 cm2. Samuti loetakse võrdväärseteks võrdväärseteks ühekivi lõõri, 140 x 270 ( 378 cm2) ja 200-se diameetriga ringlõõri tõmbeomadused.

Tänud! Kuna paistab, et väga lolli küsimust ei esitanud, lähen mõõdan ava üle ja küsin siis uuesti.

Pole just sama teema,aga sinnakanti,soovitatakse,et korsten läheks ylevalt poolt kitsamaks,kui laduda pool korstnat 200isokerniga jaedasi minna 160isokerniga,yhendus koht muidugi vajab lihvimist ja natuke nikerdamist,aga kuidas see mahuks ehitusnormidesse ja kas oleks yldse lubatud.

ahjumees kirjutas:kui laduda pool korstnat 200isokerniga ja edasi minna 160isokerniga.

Kas korstnapühkimine keeruliseks ei lähe?

See tõmmet parandav kitsamaksminek ehk koonus võiks minu arvates olla viimase mõnekümne sentimeetri peal.

Pool jämedat ja pool peenemat korstent ei anna minu arvates nii head effekti.

Arvan ma...

Tere!

Noh, ma enam teagi mida arvata..

Omas ühes vanas õpikus on koht, kus tõmmet peaks parandama hoopis lõõri laiemaksminek, ehk lõõri suurus peaks olema suurem katusel kui suitsusiibri kohal.

Mainitakse ka, et selle suhtes mitud pottsepad teevad valesti just vastupidi arvates, et lõõri kitsamaksminek katusel parandaks ahi tõmmet. Põhjendus selle on, et mida jahtunum suitsugaas - seda aeglasemalt see voolab ja nõuab laiema lõõri, kitsamaksminek sel juhul hoopis halvendab ahi tõmmet.

Lehekülg ja koht alla kriipsutatud.

Arvo Veski "Ahjud pliidid kaminad" raamatus lk.182 on kirjas (tsitaat): "Parema tõmbe saamiseks tehakse korstnalõõri ülemine ots paari sentimeetri võrra kitsam. Laieneva lõõri korral on tõmme takistatud seal tekkivate suitsukeeriste tõttu."

Korstnapitside ladumisel olen paigaldanud 65mm tellised serviti sisevoodriks, (nagu õptab ka A. Veski oma raamatus.)
Sel juhul, et välimisel kihil jääksid püstvuugid normaalse suurusega, lähebki lõõr iseenesest paari sentimeetri võrra koomale. Kas tõmme sellest paraneb, või halveneb - ise mõõtnud pole. Lihtsalt olen uskunud raamatutarkust.
praktikas olen näinud küllalt korstnapitse, mille ülemine ots kas kohe laotud või aja jooksul kulunud laiemaks, ehk "lehtrisse". Ka need korstnad on töötanud.
Isegi niisuguneolevat veel töötanud, ehkki tõmme olevat olnud üsna halb.

See lõõri laiemkamine jutt on üsna väär ja looduseaduste vastane,

Selline härrasmees, nagu Bernoulli, publitseeris juba umbes aastate 1730 (ehk veidi peale Põhjasõda) fakti, et peenemas torus on rõhk väksem kui jämedamas torus.

Tänu sellele tõusevad muuseas lennukid õhku ja ka püsivad seal.

Ja sellepärast on kaminahjul neel (blaa-blaa teemal sekundaarõhu keeristega segunemine järelpõlemiseks ongi lihtsalt blaa-blaa).

Mõte siis selles, et korstńa otsas on suitsugaasi rõhk väiksem kui allpool ja gaas imetakse tänu sellele välja.

Olen ise korduvalt katsetand seda kitsenevat lõõri ja on paremini tõmmanud küll. Näiteks ühe ahju korsten, mis oli plaanis koos ahjuga lammutada, sest ei toimind rahuldavalt .Esialgu sai uus(kitsenev) korsten ehitatud. Uue korstaga hakkas ahi hoopis erinevalt tööle ja tõmbab isegi liiga hästi ( ja jäi alles)
Korstna ülaosas gaasid jahtuvad ja nende maht väheneb. Seega, liikumise kiirus väheneks kui lõõr laieneks.Pigem ikka võiks kitseneda. Ahjude ja soemüüride lõõrid ka kitsenevad, et paremat tõmmet saavutada ( kui ei ole tegu laskuvate lõõridega).

Tere Robi!

Tore kuulda ka Sinu kommentaari!

Nojah, asja tuli selgeks, saan aru küll. Ma ka vähe imetlesin seda, aga tahaksin just kuulda mis siin arvatakse.

Ma ei küll kunagi teinud nii tai naa, alust lõpuni sama rada. Tõmme vist nendel piisas kui keegi ei järele küsinud ja nüüd on juba hilja.

Aga tähtis oli siiski mõnikord ka aknaklaasi korstnas kasutada, et vähegi tõmmet saada. Mis arvad mille jaoks?

Lugesin seda teemat enne ja juhtusin sellisele lingile http://www.techne.ee/sites/default/file ... 3%2011.pdf
Siit on ilusti näha kuidas korstna pits läheb koonusesse.

Soomes tehakse lõõrid niigi suht pisikesed ja ega sealt palju kokku tõmmata saagi. Meil Eestis leidub ka 35 x 30 cm lõõre ( mõõdud on umbkaudsed) ja kui sellise järk-järgult koonusesse vedasin, siis hoidsin palju tööd ja materjali kokku, saavutades ka parema tõmbe( alumine osa jäi vana).
Eestis vaevalt klaasi korstnas enam kasutab, tänapäeval on internet .

Tere!

Ahsoo, internetiga Kas meie rääkime samasta asjast?

Naabrivana kirjutas:Lugesin seda teemat enne ja juhtusin sellisele lingile http://www.techne.ee/sites/default/file ... 3%2011.pdf
Siit on ilusti näha kuidas korstna pits läheb koonusesse.

----------------------
See on igati eeskujulik korstnapits!! Silikaadist muidu ei saagi pidama. Ainult, et korstnamüts ei tohiks znplekist olla. See läheb paraku roostetama ja rikub terve katuse ära. See peaks olema roostevaba või valama betoonist.

anski kirjutas:Tere!

Ahsoo, internetiga Kas meie rääkime samasta asjast?

----------------jah.

Kuidas internet aitab saavutada uuel korstnal "tõmmet ei ole - toodi - tõmme tuli"?

tänapäeval saab ju netist vabalt lugeda seda korstnaladujate vana trikki ( et kui raha kätte ei saa... ) ja see ei toimi enam.

Küllap see ikka ka enne internetti teada tuntud trikk oli ja rohkem "suurte inimeste rituaalsete mängude" alla liigitus. Mõlemad pooled teadsid milles asi ja kuidas "ravida".

Tere!

Jah tuntud trikk oli, aga kuidas seda klaasi sinna korstnasse paigutati ja mille käigus?
Vähemalt mina tegin nii.

Ja kui see klaastrikk ei toimi enam, siis võib kasutada selle asemele näiteks tohtu.

Robi 1 kirjutas:... Ainult, et korstnamüts ei tohiks znplekist olla. See läheb paraku roostetama ja rikub terve katuse ära. See peaks olema roostevaba või valama betoonist.

Ma ei tea, millest need mütsid olid tehtud, aga omapärased kindlasti.
Mõeldes ka "ahjufoorumi" peale, siis paar pilti hiljutisest Austria komandeeringust Tirooli mägede vahelt. Selletüübilisi oli seal katustel üpris palju näha.