Laboriuudised

[kaminahi]

Katusel


Katuse all



Lauas



Tehnika




Manukad

[haiduk]

Ja mida see meile ütleb?

[kaminahi]

Laborisse on edaspidi oodatud erinevaid, eelnevalt valmistatud küttekoldeid. Ukse kõrgus on 212 cm ja laius 150 cm ehk euroalusega sõidab sisse.
Hetkel oodatakse ajutiseks kasutamiseks levinud mõõdus kaminasüdamikku. Kiire!
Uudised edastab ka ETV

[rokikas]

Lõpuks ometi

[kaminahi]

Lõpuks ometi

Ja see juhtus "lõpuks" vaid kütteperioodi alguse nihkumisega sügisesse

[kaminahi]

ETV uus saatesari "Metsapeatus" tegi peatuse ka ahjulaboris ja nüüd siis ühe järgneva laupäeva hommikul kell 9.30.

Senised metsapeatused: http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=Metsapeatus

[kaminahi]

Laupäev, 20.oktoober, 9.30
ETV

Metsapeatus (5)
Sügistuuled puhuvad iga päevaga vingemalt ja soojakraadid aina langevad. On aeg mõelda toasoojale. Milline puu annab kõige rohkem sooja ja kuidas ahju kütta? Muhus on ühendatud kaks kasulikku - Liiva katlamaja töötab hakkepuidul. Nii saab Muhumaa võsast puhtaks ja Liiva asulas toad soojaks. Autorid Urmas Vaino, Sander Loite ja Kristjan Kaljund. Metsapeatusi teeb Contra (Margus Konnula). Režissöör Mihkel Ulk, operaator Magnus Suitso, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

[kaminahi]

Tänane uudis on siis ahjulabori uudiste jõudmine elave piltide uudistesse.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=132846

algus 17:43

[tamm61]

Vaatasin siis ka mina hoolikalt parima pottseppa(siinpool atlandi ookeani)eseseimetlust.Eriti minuteid alates 19.33. 20.31. 21.05.See pliit sul ei taha eriti tõmmata või mis .Lähen toon köögist prillid vaatan uuesti.Ja seda rahvusringhäälingu eetris.Aga nagu ma aru olen saanud sul suht savi kus ja kuidas sa ennast müüd.Lihtsalt huvitav oleks teada kes selle jama kinni maksab.

[Robi 1]

Miks küsid kui tead, et Kaminahi ei tegele enam siin foorumis. Pliidist tean nii palju, et ega ta ei tõmba jahh kui siiber kinni unustati...

[virgor]

Vot on kaval vastus. Kahtlen ,et pliidil ei olegi siibrit.

Ega praeahju vahelt küll ei tohiks läbi lasta. Seal peaks olema vill vahel.

Ahju ukseklaas ka enne saadet ilusti puhtaks pestud,nagu ei tahmaksgi. Siis kui mina seal käisin ei paistnud see küll läbi. ``unibildi``või kuidas see oli ,koldes ei pidanud tahmama klaas ära . Samottide servadest veel näha tahma.

[motamees]

... Seal peaks olema vill vahel...

Oh sind küll, Virgor. Sa ei teagi veel, et vill on hingav materjal. Sellepärast ei soovita ka sul villaga tahmatopse paigaldada.

Ja ahjude sissekütmisel tahmab klaasi ikka ära. Alles paari nädalase kütmise järel veab vaikselt klaasi uuesti puhtaks.

[Robi 1]

Ma ei viitsi nüüd täpsemalt üle vaadata, aga mälu järgi ei olnud seal tegemist praeahjuga pliitas, vaid kividest ahi kuhu tehakse eraldi tuli alla. Ja arvatavasti tuli suits ukse vahelt. Minuteada kasutatakse sellistel ahjudel ( kuhu käib tuli alla) ilma tihendita leivaahjuust. Tihendiga uks oleks, aga kindlasti soovitatav nendele mallidele kus tuli läbi ülemise leivaahju käib ( küpsetusahjuga leivaahjud).
--------------
Hilisem parandus: Sorry, seal ikkagi tavaline praeahi ja võtan osa jutu tagasi.

[rokikas]

Täitsa normaalse/tavapärase praeahjuga oli vist jah ja ka tahmamise põhjus oli täitsa proosaline aga eks igaühele peab jääma võimalus oma versioon selle põhjustest aretada.

[teadja]

... Seal peaks olema vill vahel...

Oh sind küll, Virgor. Sa ei teagi veel, et vill on hingav materjal. Sellepärast ei soovita ka sul villaga tahmatopse paigaldada.

Ja ahjude sissekütmisel tahmab klaasi ikka ära. Alles paari nädalase kütmise järel veab vaikselt klaasi uuesti puhtaks.

See vana jutt ja palju räägitud, aga Motamehelt tahaks teada,kuidas tema ahju sisse kytab. Miks tahmab
sissekytmine ahju ukseklaasi. Mina teen ahjule valmides tule alla ja seejärel hakkan ahju puhastama.
Kytan ahju soojaks, ytleme nagu tavaline kytmine aga siibrid jätan avatuks, et niiskus välja lendaks. Pole
märganud,et ukseklaas tahmub, kui, siis ysna algul. Temperatuuri töustes koldes pöleb seegi puhtaks.Teie
Ju kasutate superkoldeid,kuidas tahmumine yldse vöimalik on?

[motamees]

... aga Motamehelt tahaks teada,kuidas tema ahju sisse kytab. Miks tahmab
sissekytmine ahju ukseklaasi...

Algul on ahi märg ja enamus soojusest läheb niiskuse aurustamiseks. Leek on ka sellevõrra külmem. Ei pane ka algul kohe kollet täis. Pisikeste pilbastena panen umbes kilo puid ja põletan selle intensiivselt. Kui tule alla teen, tõmbub kolle ja klaas kõik niiskeks.
Sina ehk räägid moodulahjust ja mina tellisahjust. Võibolla kasutan ma niiskemaid kive, mida rohkem vaja kuivatada. Erinevusi võib veel olla, millest siin kirja teel sotti ei saa.
Viimasel ajal olen kasutanud hoopis elektripuhurit alguses. Kui nädal aega lasta 1kw puhuril läbi ahju puhuda, siis peale seda võib juba kohe suurema tule teha. Sellise sissekütmisega ei tahma ka enam klaasi ära.
Eks sa tead ka ise seda, et see superkolde mainimine oli jälle norimiseks. Ei muuda ju superkolle kohe ahju kuivaks ja ei päästa seda tahmumisest.
Aga tänan ikkagi sellise kolde tunnustava nimega nimetamisest.

[teadja]

Ma ei nori sugugi,mulle see kolle meeldib. Mulle ei meeldi see,et keegi tahtis muljet jätta,et
kolle nagu tema aretus. Asi pärit tegelikult Pöhja Ameerikast. Kui sellele koldele täis laks anda,
ei pea meie pisikesed ahjud vastu. Mind pani kirjutama just see,et kas sellist ahju sissekytmist
nagu sa kirjeldasid yldse vaja on. Ytlen käsi sydamel,pole kunagi kasutanud sellist sissekytmist ei
ahjul, ega pliidil. Kohe korralik tuli alla,ainult siibrit ei tohi kinni panna. Sa tee proovi ja kui kusagilt
annab ahi järele, on mötlemisainet. See siissekytmise jutt sai alguse A.Veski öpikust. Ei tundnud sellist
sissekytmist ka teised vanemad pottsepad peale minu öpetaja. Ahju konstruktsioon ei tohi olla nii nörk,
et vajab nn.sissekytmist. Sinna hulka kuuluvad ka tellisahjud. Yhtegi moodulahju pole ma elus ehitanud!
Edu!

[motamees]

... Mind pani kirjutama just see,et kas sellist ahju sissekytmist
nagu sa kirjeldasid yldse vaja on...

Ka minul on olnud selline mõtlemine, et miks üldse vaja aeglast sissekütmist. Betoonpaneelid valati õhtul vormi ja hommikuks oli asi valma, kuna öö läbi kuumutati auruga.
Kas aga kohe täiega kütmne on õige?? Kas viskame jälle ühe Veski tarkuse nahh..i ja teeme uutmoodi. Mis Vuuk selle peale kostab?
Mulle tundub, et need juuspraod, millest teema tegin, tekivad just märja ahju kütmisel. Ahju kuivades pragu muudab asukohta ja lõpuks kaob silmist.

[raga]

No mõra ikka asukohta küll ei muuda! Jääb sinna kuhu tekkis, sarnase kolde puhul tuleb reeglina samma kohta, kuna kuumapunkt jääb samaks. Tavalise kandilise puhul ikka otse taga seinas, mikro mõra, mis jahtudes kaob või lihtsalt ei paista välja. Karta on, et aastate jooksul mõra aina kasvab...ja nii kasvabki suuremaks. Mõra vaba kollet pole olemas vist.

[Robi 1]

[quote="teadja"]Ma ei nori sugugi,mulle see kolle meeldib. Mulle ei meeldi see,et keegi tahtis muljet jätta,et
kolle nagu tema aretus. Asi pärit tegelikult Pöhja Ameerikast. Kui sellele koldele täis laks anda,
ei pea meie pisikesed ahjud vastu.
-----------------------------------------------------
Egas pisikesest ahjust( ja tõhusast koldest) polegi mingit tolku ka ju ja eks kolle ja lõõristik mõeldakse varem läbi ikka.

[motamees]

No mõra ikka asukohta küll ei muuda!...

Muudab ikka küll.

Tavalise kandilise puhul ikka otse taga seinas, mikro mõra, mis jahtudes kaob või lihtsalt ei paista välja...

Uurisin nüüd pikemalt ühte ahju. Sissekütmise ajal tekkis juuspragu tagaseina paremasse äärde (ahju ukse poolt vaadatuna). Sissekütmise käigus läks pragu taga vasakule ja lõpuks oli vasaku külje peal eespool nurgas. Samas teised praod enam endast märku ei andnud. Praoke tekkis paar tundi peale kütmise alustamist ja kadus jälle paari tunni möödumisel. Muul ajal on pragu pea võimatu leida. Pole ka täheldusi, et pragu ajaga suuremaks läheks.
Kas niiske kivi paisub pisut rohkem, kui täiesti kuiv?

[tuhatjatuline]

Kas niiske kivi paisub pisut rohkem, kui täiesti kuiv?[/quote]

Pole pottsepp, küll aga teinud tellist, mille valmistamisel oluline osa oli toorplonni kuivatus. Tolleaegsest tööst mõned ülestähendused, millest tänasel pottsepal abi võiks olla ahju õigel kuivatamisel.
Kuivatusõhu optimaalne liikumiskiirus on 2 m/s.
70°C juures on vee viskoossus neli korda väiksem kui 0°C juures. Ka pindpinevus väheneb seejuures (see on aga jõud, mis toob vee kapillaari pidi seest pinnale), ent vähemal määral kui viskoossus.
Eelkuumutus on vajalik ka termodifusiooni esilekutsumiseks (niiskus liigub kapillaare pidi enamkuumutatult külmemale pinnale). See kiirendab kuivamist.
Kokkuvõtvalt ühe lausega – oluline enne värskeltpressitud tellise kuivatama asumist on selle kuumutamine kinnises kuivatuskambris vähemalt 70° C-ni. Alles seejärel on otstarbekas tasapisi kuuma kuiva õhuga kambrist niiskust eemaldada.
Kuidas oleks, kui ahju kuivatamisel selle enne siibri avamist kuumutaks 70° C-ni? Ja alles seejärel mõõduka tule ning lahtise siibriga eduka lõpuni viiks.

[madis64]

Kuidas oleks, kui ahju kuivatamisel selle enne siibri avamist kuumutaks 70° C-ni?

Su mõttel on teoreetilist jumet, kuid ennustatav on üks tüütu praktiline probleem - nimelt nende ahjude puhul, mida vanarahva tarkuse kohaselt remonditakse "suvel" s.t. väljaspool kütteperioodi, ei ole vist 70 kraadini ülessoojendatud ahi niigi sooja toa nurgas just kõige meeldivam objekt

[teadja]

Ma ei nori sugugi,mulle see kolle meeldib. Mulle ei meeldi see,et keegi tahtis muljet jätta,et
kolle nagu tema aretus. Asi pärit tegelikult Pöhja Ameerikast. Kui sellele koldele täis laks anda,
ei pea meie pisikesed ahjud vastu.
-----------------------------------------------------
Egas pisikesest ahjust( ja tõhusast koldest) polegi mingit tolku ka ju ja eks kolle ja lõõristik mõeldakse varem läbi ikka.

Just nimelt, Robi. Möeldakse läbi! Aga tundub,vähemalt,et ei möelda löpuni,vähemalt nähaolevad pildid
räägivad selget keelt. Mikropragudest ahjude puhul pole aga pääsu,sest ahi elab,kuumenedes paisub,jahtudes tömbab kokku tagasi. Seda ei maksa yle dramatiseerida. Tellisahi nendest köige nörgem
Ja olen sedameelt,et köik nad tuleb peale esimest kytteperioodi yle vuukida. Kivi leiab lihtsalt ahjus oma
koha. Pottahi neist köige tugevam,tänu klambritele. Nyyd mönimees saab ehk valesti aru.Lubatud mikropraod jahtudes kaovad,need, mis ei kao eeldab,et midagi valesti ja löhkiminek tulemas!

[Robi 1]

Ma ei tea küll, et asi oleks kohe nii hull, et kõik tellisahjud peaks aasta pärast üle vuukima. Igatahes see seltskond kus mina liigun, pole küll märganud, et peaks üle vuukima. Siiski erandeid võib igaühel ette tulla.