Ehitusfoorum

Probleem algas 13 aastat tagasi, kui veneajal ehitatud majal sai eemaldatud küttesüsteemist "üleliigseid" torusid ja hiljem enam esimese korruse radikad ei läinud täiesti soojaks.
Kuna ise asja päris täpselt ei mõista, siis räägin mis on ja mis tundub valesti.
Nimelt on siis asi sedasi. Ridaelamus on igal korteril oma katel keldris, mis kütab esimese ja teise korruse radikaid.
Keldrist üles tulevad kolmest erinevast korteri nurgast torud, millest igaüks soojendab 2 või 3 radikat. Katla kõrval oli kunagi olnud üks käsipump ja päris mitu meetrit kõveraid torusid. Ma arvan, et selle eesmärk võis olla süsteemi uuesti vett või rõhku pumbata, sest teise korruse lae all olevast paisupaagist läks lahtine toru ots katuse alla. Ilmselt sealt siis pääses õhk ja liigne rõhk välja. Mis aga tehti oli see, et see käsipump eemaldati ja paisupaagile pandi pime ette. Seletuseks toodi see, et sellest paisupaagist väljuv niiske õhk mädandab katusetalasid, kasutu pump seal keldris ja mida kõike veel. Samal korral pesti osad alumise korruse radikad ka läbi.
Peale seda aga ei läinud mingist tasapinnast alates radikad soojaks enam. Teise korruse radikad läksid, esimesel kõrged radikad läksid ainult ülevalt ja üks maadligi pikk radikas ei läinud üldse. Noh, toasoojaks pigem. Nüüd kui ma uuesti sellel teemal juhtusin emaga vestlema, siis tuli mulle üllatusena see, et paisupaagile pandi lihtsalt pime ette ja mitte ventiil, sest minu arvamus on praegu see, et küttes rõhk lihtsalt kasvab ja mingist hetkest ei lähe enam energia vee kütmisele vaid hakkab kaduma selle liigse rõhu tõttu kuhugi torustikku. Mis aga ei mahu pähe on see, et kuidas see tasapinnale sedasi mõjuma hakkab? Kas koos pesemisega aeti mingid kalded paigast ära? Ometi ju peaks soe vesi radikasse sisenema alt, kuid siiski on soe vaid ülalt.
Ega muidu vast polekski midagi tehtud, üle kümne aasta juba nii olnud, aga küttepuid läheb ikka kole palju ja nüüd kui ise hakkasin selle vastu huvi tundma, siis tundus seal midagi mäda.
Küsimus siis selles, et kas see lahendus mis tehti on õige, või aeti mingid kalded ära? Pead küll ei anna, aga justkui kõiki poolenisti soojaks minevaid radikaid läbi ei pestud.

Kas süsteemis on ringluspump või ei ole?
Ok ülal paisupaagile pndi pime ette, aga kas kuhugi susteemi pandi ka uus paisupaak?
Enne oli ülemise paisupaagi ülesanne vee soojenedes-paisudes vett endasse võtta ja vee jahtudes laks vesi paisupaagist tagasi süsteemi torudesse.
Pimeda peale panekul oleks pidanud panema kuhugi süsteemi tänapäevase paisupaagi. Ja ülal pimeda asemele õhutusventiili.
Ilmselt on tegu iseringvoolul töötava süsteemiga, kus soe vesi läheb algul üles, siis jaguneb ülemistesse radikatesse ja sellepärast on ka 2 korruse radikad soojad. 2 korruselt läheb vesi alumise korruse radikatesse ülalt ja alt välja. Radikad on alt jahedad kuna sooja vett ei jätku enam, ning veelvähem ei jätku ka kõige alumisele radikale.
Kui süsteemis oleks pump siis see ajaks vee ringlema ja sooja jätkuks ka alumistele radikatele.

Marxy kirjutas:Probleem algas 13 aastat tagasi, kui veneajal ehitatud majal sai eemaldatud küttesüsteemist "üleliigseid" torusid ja hiljem enam esimese korruse radikad ei läinud täiesti soojaks.
Kuna ise asja päris täpselt ei mõista, siis räägin mis on ja mis tundub valesti.
Nimelt on siis asi sedasi. Ridaelamus on igal korteril oma katel keldris, mis kütab esimese ja teise korruse radikaid.
Keldrist üles tulevad kolmest erinevast korteri nurgast torud, millest igaüks soojendab 2 või 3 radikat. Katla kõrval oli kunagi olnud üks käsipump ja päris mitu meetrit kõveraid torusid. Ma arvan, et selle eesmärk võis olla süsteemi uuesti vett või rõhku pumbata, sest teise korruse lae all olevast paisupaagist läks lahtine toru ots katuse alla. Ilmselt sealt siis pääses õhk ja liigne rõhk välja. Mis aga tehti oli see, et see käsipump eemaldati ja paisupaagile pandi pime ette. Seletuseks toodi see, et sellest paisupaagist väljuv niiske õhk mädandab katusetalasid, kasutu pump seal keldris ja mida kõike veel. Samal korral pesti osad alumise korruse radikad ka läbi.
Peale seda aga ei läinud mingist tasapinnast alates radikad soojaks enam. Teise korruse radikad läksid, esimesel kõrged radikad läksid ainult ülevalt ja üks maadligi pikk radikas ei läinud üldse. Noh, toasoojaks pigem. Nüüd kui ma uuesti sellel teemal juhtusin emaga vestlema, siis tuli mulle üllatusena see, et paisupaagile pandi lihtsalt pime ette ja mitte ventiil, sest minu arvamus on praegu see, et küttes rõhk lihtsalt kasvab ja mingist hetkest ei lähe enam energia vee kütmisele vaid hakkab kaduma selle liigse rõhu tõttu kuhugi torustikku. Mis aga ei mahu pähe on see, et kuidas see tasapinnale sedasi mõjuma hakkab? Kas koos pesemisega aeti mingid kalded paigast ära? Ometi ju peaks soe vesi radikasse sisenema alt, kuid siiski on soe vaid ülalt.
Ega muidu vast polekski midagi tehtud, üle kümne aasta juba nii olnud, aga küttepuid läheb ikka kole palju ja nüüd kui ise hakkasin selle vastu huvi tundma, siis tundus seal midagi mäda.
Küsimus siis selles, et kas see lahendus mis tehti on õige, või aeti mingid kalded ära? Pead küll ei anna, aga justkui kõiki poolenisti soojaks minevaid radikaid läbi ei pestud.

Milline süsteem on,kas ühetoru-või kahetorusüsteem? Radikatel õhutused on?

Süsteem on vist ühetorusüsteem. Ülemisel korrusel on õhutused ka, pumpa pole.

Paisupaak on vana, mis ma aga avastasin, siis seal on ülevool juhitud kanalisatsiooni paagi ülaotsast, seega rõhus ei saa asi olla. Mis aga on veider on see, et katsudes paaki ja sinna minevat toru, siis on umbes aru saada kus maal on vee tasapind ja köetud veega jääb tasapind paar cm paagist allapoole. Veider osa selle juures on siis see, kui katla juurest kraan avada, et süsteemi täita on peaaegu kohe kuulda, kuidas vesi kanalisatsiooni hakkab voolama.

Nüüd ei oskagi enam midagi mõelda, mida teha võiks. Kas kuhugi pumba vahele panemine võiks lahendada selle jama või aitaks ka paisupaagi vahetamisest?

Endal umbes samalaadne süsteem mõned aastad tagasi renoveeritud:

a) kutsu torumehed;
b) lase see vana paisupaak süsteemist välja lõigata;
c) selle asemel lase katlamajja paigaldada uus paisupaak (süsteem muutub selle tagajärjel "suletuks");
d) igal "kõrgema otsa" radiaatoril peab olema manuaalne või automaatne ventiil õhu väljalaskmiseks;
e) süsteemi täitmiseks peab olema ventiiliga suletav ühendus veetrassiga.

Kui süsteem on isevoolsena töötanud, siis ei peaks pump just mitte hädavajalik olema



PS. Kui radiaatoritel on ees termostaatventiilid (nt Danfossi omad), siis võivad need vajada "lahtiloksutamist".

Marxy kirjutas:Süsteem on vist ühetorusüsteem. Ülemisel korrusel on õhutused ka, pumpa pole.

Paisupaak on vana, mis ma aga avastasin, siis seal on ülevool juhitud kanalisatsiooni paagi ülaotsast, seega rõhus ei saa asi olla. Mis aga on veider on see, et katsudes paaki ja sinna minevat toru, siis on umbes aru saada kus maal on vee tasapind ja köetud veega jääb tasapind paar cm paagist allapoole. Veider osa selle juures on siis see, kui katla juurest kraan avada, et süsteemi täita on peaaegu kohe kuulda, kuidas vesi kanalisatsiooni hakkab voolama.

Nüüd ei oskagi enam midagi mõelda, mida teha võiks. Kas kuhugi pumba vahele panemine võiks lahendada selle jama või aitaks ka paisupaagi vahetamisest?

Kas vist või kindlalt ühetoru süsteem? Ühetoru süsteemis läheb üks toru üles ja iga järgnev radikas saab vee läbi eelmise radika,kahetoru süsteemis on püstikus kaks toru ja radikal on üks toru pealevoolu peal,teine ots tagasivoolu peal.