Ehitusfoorum

Küsimus suurele ringile järgmine:
Sai paigaldatud paar nädalat tagasi uus tahkekütte katlamaja, koos kõigi vajalike seadmetega (2 akupaaki, kahesüsteemne boiler, viadrus katel jne). Tsirkulatsioonipumpadeks (3 tk-i süsteemis)lasin paigaldada Alpha 2 25-40.
Küsimus nüüd järgmine:
Maja radikate ringlusega ametis olev pump töötab minu arust koguaeg max võimsusel( voolutarve 22w), kuid kaugemal asuvad radikad(2-korruseline maja 10-ne radikaga) ei taha hästi soojaks minna.
Kas alpha 2 25-40 on selle jaoks liiga lahja ja ma peaksin laskma paigaldada alpha 2 25-60-ne?

Ette tänades

Mis pump on projekteeria poolt ette nähtud? Või milline on projektis toodud rõhukadu ning vooluhulk?
Kui neid ei ole, siis ei oska keegi ka öelda, mis sobib või mitte. Jääb vaid süüdistada ennast või paigaldajat, kes on "nii palju pumpasid" paigaldanud, et teab lambist sobivat pumpa, ilma et oleks lähteandmeid vaja. Teine võimalus on, et hoida süsteemi ehituskulusid madalal ning seega ise rohkem teenid, on paigaldatud (jällegi, projekti EI OLE) nõrgemad seadmed, äkki läheb läbi.

Projekti tõesti ei ole.
Kuna sellel aastal ei olnud plaanis majas kapitaalremonti teostada, siis jäid pealevoolu torud vanad, ehk jooksevad läbi pööningu, kust toimub hargnemine.
Kuna ise ma ei valda eriti keskkütte teemat, siis võtsin ma ühe tuntud firma paigaldajad, kes ütlesid, et kuna tegemist on suht standard majaga, siis ei ole ka paigalduse poole pealt probleeme ja kõik on imelihtne.
Täpsustuseks veel, et ennem oli avatud süsteem ja paisupaak oli pööningul, kust siis toimus maja peale hargnemine(sellest lähtuvalt ka jämedamad (2") pealevoolu torud). Paisupaak eemaldati pööningult, paigaldati otsetoru ja surve nippel(võin eksida terminiga). Keldrist (pumbast) kuni pööninguni(kust toimub torude hargnemine eri maja otstes olevatesse radikatesse) on toru kõrgus 6,5 meetrit.

Alpha 2 25-40 180 pumba jõudlusgraafikud on netis olemas,http://net.grundfos.com/Appl/WebCAPS/Pr ... 9423745002

maja kõrgus ei määra midagi.
Küttevesi on loomult väga laisk. Tõenäoliselt ei 'viitsi' ta tagumistesse radikatesse niisama minna, läheb lihtsamat ja lühemat teed mööda - läbi esimeste radikate.
Võibolla tuleb süsteemi vaid tasakaalustada ja saad asja toimima. Niisama kohvipaksu pealt aga ei oska midagi öelda.
Kui esimesed radiakd kinni keerad, kas siis tagumised lähevad soojaks??

Katse tehtud nüüd ja tulemus on järgmine:
Pööningult on hargnemine T kujuline, kus ühte ülemistest tippudest on ca 4m, teise tippu ca 5m. Alla pikim toru (mis muidu külm oli) 6m. Keerasin kahe ülemise tipu taga olevad 7 radiaatorit kinni ja need kolm radiaatorit, mis all pikim totu on, siis need läksid kohe tulikuumaks (termostaat avatud ka 5 peal).
Selge on see, et nagu ma teised radiaatorid avan, siis pikim lüli jääb uuesti "nälga".
Vaatasin ka Grundfosi kodulehelt, kus saab maja andmed sisse lüües soovitavat pumba suurust ja seal pakkus selleks Alpha 2L 25-60.
Mis nüüd siis edasi saab?

Aga keera nüüd kinnikeeratud radiaatorid poole peale ja vaata kas ringlus jääb kõikidesse ringidesse. Kaugemad radihad peavad täitsa lahti olema, reguleeri niimoodi süsteemi.

Jätsin jah need kolm pikima liini radiaatori termostaati 5 peale lahti, teised panin 3-e peale nagu tavaliselt. Hetkel tundub , et asi toimib ja radiaatorid on kõik ühtlaselt soojad.
Nüüd see teine mure punkt. Nimelt Alpha 2 25-40 elektri tarbimise näitaja on sellegipoolest koguaeg 22W peal (mis ei ole minumeelest normaalne, kuna uurides Grundforsist ,ütlesid nad, et normaalse süsteemi puhul peaks tarbitavate vattide vahe jääma 6-12w vahele). Ehk siis minu "talupoja mõistus" ütleb, et pump uhab koguaeg täiega max voolutarbimise peal, mida ei tohiks olla.

Mis reziimis pump töötab?

Autoadapt reziimis. Täna näppisin kõik reziimid läbi ja voolu vähenemine oli olemas ainult P1-19w, II-kiirus 16w, I-kiirus 7w.
Kuigi nagu ma olen aru saanud, siis autoadapti peal peaks ka voolutarbimine olema vahemikus 6-12w - või ma eksin?

Nii ja naa, Autoadapt ei kata jah, kogu jõudluskõverat, samas kui on suure takistsuega süsteemid, näiteks põrand, siis ta ei toimeta korrektselt. Sinu puhul võib olla see, et pump on liiga "piiri" peal, ehk Autoadapt piirkonnast väljas. Omal Autoadapt põranda peal ei töötanud, hakkas lainetama, samas P3 töötab ilusti 22 W peal (26-60) ning radikad (ka 25-60) on kogu aja 6-7 W vahel kütte hooaja vältel , kokku 14 radikat.
Proovi näiteks P3 reziimi, kas termoventiilid on radikatel kasutusel?
Ning maksimaalne voolutarve esineb juhul, kui vooluhulk on maksimaalne ning selle juures süsteemi vasturõhk väike.

Endal on kokku 10 radikat, millest 4 on II ja 6 on I korrusel. Kõikidel radikatel on termoventiilid (7-l neist 3-e peal ja 3-l 3,5 peal). Samas ventiilid toimivad hästi, kui on toas üle 21 kraadi, siis lülitab radiaator ennast välja.
Kui radikad on seadistatud nii, nagu eelpool mainitud, kas siis vasturõhk on auto adapti jaoks piisavalt olemas?
Pigem isiklikult arvan ma ikkagi, et radiaatorisse minev pump peaks olema 25-60, teised kaks (mis on katla ringi peal ja boileri vahel) võvad jääda 25-40-ks.
Mida arvad?

Millist reziimi sa Rostfrei silmas pidasid?Vajutused
nupule Valgusväli Kirjeldus
0 AUTOADAPT
(tehaseseadistus) AUTOADAPT
1 PP1 Madalaim proportsionaalse rõhkude vahe
kõver
2 PP2 Kõrgeim proportsionaalse rõhkude vahe
kõver
3 CP1 Madalaim konstantse rõhkude vahe kõver
4 CP2 Kõrgeim konstantse rõhkude vahe kõver
5 III Konstantne karakteristik, kiirus III
6 II Konstantne karakteristik, kiirus II
7 I Konstantne karakteristik, kiirus I
8 AUTOADAPT AUTOADAPT

Kas sul on seadistatavad termostaadid radikatel?(Kui termopea maha võtad on numbritega võru all).Kui on ,siis piira katlamajale lähemad radikad ära.
Pumbale võid restardi teha,äkki läheb autoadapt seades tööle.Nimelt mõnikord võib pump "lolliks".minna,jääb ainult täisvõimsusel käima.Võta natukeseks ajaks elektritoide tagant ära ,ja pane siis uuesti järgi.Vaata kas muutub midagi.

Katel11 kirjutas:Endal on kokku 10 radikat, millest 4 on II ja 6 on I korrusel. Kõikidel radikatel on termoventiilid (7-l neist 3-e peal ja 3-l 3,5 peal). Samas ventiilid toimivad hästi, kui on toas üle 21 kraadi, siis lülitab radiaator ennast välja.
Kui radikad on seadistatud nii, nagu eelpool mainitud, kas siis vasturõhk on auto adapti jaoks piisavalt olemas?
Pigem isiklikult arvan ma ikkagi, et radiaatorisse minev pump peaks olema 25-60, teised kaks (mis on katla ringi peal ja boileri vahel) võvad jääda 25-40-ks.
Mida arvad?

Arvamisest üksi pumba valikul ei piisa. Pumba valikuks on tarvis eelkõige määrata kaks põhiparameetrit. Esimene on vooluhulk ja teine pumba poolt arendatav rõhk ehk siis süsteemi takistus. See, et radikaid on 10 või 50 ei määra midagi, samuti kas nad on esimesel või viiendal korrusel. Süsteemi taksitus sõltub eelkõige kontuuri pikkusest, torude läbimõõdust. Kogemuslikult võib ju igasuguseid vidinaid soetada/vahetada. Aga kas nendest ka abi on? tont seda teab.

CP1, konstantne rõhk.

Hommik kõigile
Sain siis oma pumba "jamast" lahti ja hetkel töötab minu Alpha 2 autoadapt reziimis 5W peal, nii nagu olema peab.
Põhjus oli väga lihtne, miks ta ennem õigesti ei töötanud, nimelt oli süsteemis bypass (alumise vannitoa käteräti kuivati oli otse süsteemis ilma ventiilita). Nüüd lasin ussile ka termostaadi paigaldada ja süsteem nagi toimiks. Mureks on ikkagi veel see, et kaugema liini 3 radiaatorit ei lähe nii soojaks, kui kahe teise liini radiaatorid. Üleeile, kui kütsin , siis hakkasin kahe teise liini radiaatoreid tagasivoolu peal olevatest klappidest (kuuskant võtme peaga) kinni keerama, millega peaks tekkima kahel lühemal liinil lisa takistus ja vesi minema paremini kaugemasse liini. Küsimus nüüd järgmine:
Kas ma peaksin jätkama kahe liini radiakte kinni keeramist niikaua, kuni kaugema liini radiaatorid saavutavad sama kuumuse (käega katsudes)?
Vastuseid ootama jäädes
Ette tänades

Radikad on vaja tasakaalustada ehk kõikide radikate sissemineva ja väljatuleva vee temperatuuride vahe peab olema 12 kraadi ringis. Tavaliselt on tasakaalustamiseks termostaadi ventiilil vastav rõngas (rõnga peal numbrid), millest saab kinni lahti keerata (termostaat tuleb ventiililt ära võtta). Kindlasti kirjuta numbrid üles juhuks kui puusse läheb saad esialgse olukorra taastada. Panen siia sama inglise keelse põhjaliku jutu:

General Information
Balancing the central heating system means obtaining similar temperature drops across all radiators, i.e. they all have a good flow through them. Ideally each radiator will have a thermostatic valve (adjustable by a knob) at one end and a flow regulating valve (also known as a lock shield valve) at the other (usually covered by a cap). Often there will be one radiator without a thermostatic valve (usually in the bathroom). The objective is to get the temperature drop across all radiators to be about 12 degrees Centigrade (20 degrees Fahrenheit). The hotter end of the radiator is the 'flow' and the cooler the 'return'. If the pump flow rate is too high the temperature drop across the radiators will be less than 12C on a properly balanced system. Once a system has been balanced it should only need redoing if modifications (including improved insulation) or repairs are carried out. Before starting it is worth recording the temperatures and the position of each valve so if it all goes wrong at least you can get back to where you started. It is quite common to come across systems that have never been balanced or balanced very badly. Zone control valves are fitted to some systems to enable some areas of the house to be turned off or kept at a different temperature e.g. turn off the heating to the bedrooms during the day. It is important these valves are fully open when balancing the system.
Setting up and balancing the system means adjusting all the various thermostatic valves, thermostats (including the boiler thermostat) and the pump speed to give the desired temperature in each room for the least energy use. Doing this is a way to maximise the efficiency of the system plus save money and energy whilst helping the environment at the same time.

Does The System Need Balancing?
Before embarking on what can be a time consuming process it is worth finding out whether the system needs balancing. With the system at normal working temperature and all thermostatically controlled valves on the radiators fully open (remembering to record their original positions) measure the temperature difference across each radiator. If this difference is significantly different from 12 degrees Centigrade (20 degrees Fahrenheit) for any radiator then adjustment is required. If all radiators have a similar drop that is not 12 degrees Centigrade (20 degrees Fahrenheit) it may only be necessary to adjust the pump speed and/or boiler temperature - see step 17 below onwards. If any radiators are significantly cooler at the top compared to the bottom then try bleeding the radiator before measuring the temperature drop. It is a waste of time trying to do this on a hot summers day as the system will probably not need to work at all and some strange results will occur. If any radiators are not working at all and they used to work try bleeding the radiator. Don't forget that towel rails in bathrooms heated by the system need to be dealt with just like radiators. If these tips don't solve the problem the radiator faults page will help with suggestions.
One point worth remembering is that having a properly balanced system does not mean all the radiators have to be the same temperature. How hot a radiator is once the thermostatic valves is operating will depend on the size of the room, how well insulated the room is, how often external doors are opened and shut, how high the thermostatic valve is set and how big the radiator is. It is also worth noting that radiators are likely to be slightly hotter at the top than the bottom but this will vary from system to system, room to room, the design of the radiator and the airflow around it. As long as the difference is no worse than the drop across the radiator this is not an indication of a problem.
Does The System Need Insulating
Measure the temperature of the flow and return pipes near to the boiler. This gives a useful indication when compared with the pipe temperatures at each radiator how well insulated the pipes are and where insulation is needed. The temperature drop is also affected by the flow rate, water temperature and ambient temperature. Higher rates give lower differentials. If you do decide to do any insulation at this stage then re do this check and the checks in the paragraph above to get the new temperatures, it will provide a good guide as to how much improvement has been made before starting to make any other changes.
There is not much point insulating pipes running within heated areas unless the room is small and the heat from the pipes only mean the room is too hot - in this case it is a good idea so that the radiator can do its' job properly. Any pipes running in unheated areas of the house should be insulated as well as possible. Remember that insulating central heating pipes in lofts can lead to frozen water tanks and water pipes if these are not insulated properly at the same time.

Measuring Temperature
You can use either a digital thermometer or a non contact infra red thermometer (which is easier) to do this. See the Temperature Measurement Tips for more information on using these devices. Avoid the use of mechanical contact thermometers as these can have quite a long lag before they accurately reflect the pipe temperature.

Ei saa päris nii üks-ühele selle teksti järgi toimida. Kui mul praegu radikasse tulev temperatuur on 30 C ja toas hoian 22 C, siis ei ole kuidagi võimalik, et temperatuur radiaatoris langeb 12 C.

EMS kirjutas:Ei saa päris nii üks-ühele selle teksti järgi toimida. Kui mul praegu radikasse tulev temperatuur on 30 C ja toas hoian 22 C, siis ei ole kuidagi võimalik, et temperatuur radiaatoris langeb 12 C.

Kui sul normaalne süsteemi töötemperatuur on +30 kraadi, siis KUI SUURED on sul kasutusel olevad radiaatorid

Räägime välistemperatuurist ka? Kui väljas on 7-8 C (või näit. 10 C) sooja, siis 30 C on üsna paras vee temperatuur nö. tavalise suurusega radiaatorile.

EMS kirjutas:Räägime välistemperatuurist ka? Kui väljas on 7-8 C (või näit. 10 C) sooja, siis 30 C on üsna paras vee temperatuur nö. tavalise suurusega radiaatorile.

Ja nagu ma aru saan, siis sa tasakaalustad ilmtingimatta radiaatoreid juhul, kui kütte vesi on +30 C?

Selle kohta ei olnud selles postituses juttu millise välistemperatuuri või küttevee temperatuuri juures seda peaks tegema, seetõttu ütlesingi, et ei saa päris üks-ühele selle teksti järgi toimida.
Ma ise pole teinud seda. Kas aga reaalselt sellest nö. tasakaalustamisest olulist kasu ka on? Termostaadid ju avanevad täpselt nii palju kui on vajalik ruumi temperatuuri hoidmiseks.

Pakun ka omapoolse variandi,mille peale nagu keegi pole millegipärast tulnud.Nagu ma aru sain on radikate pool vana ja ülemise jaotusega.Nüüd olenemata sellest kas sul on termoventiilid või ei on vaja need kolm liini ära tasakaalustada.
See tähendab seda,et igale tagastuvale torule enne segamissõlme jõudmist tuleb vahele panna liiniseadeventiil.Kallis lõbu aga kõige täpsem ja endal kõige lihtsam reguleerida.

Kui ikka seda algset, 2 a tagasi kirja pandud asja mõtled, siis seal minu arust radiaatorküttesüsteemile on ainult 1 pump, teised 2 kontuuri on midagi muud.
Maja radikate ringlusega ametis olev pump töötab minu arust koguaeg max võimsusel( voolutarve 22w), kuid kaugemal asuvad radikad(2-korruseline maja 10-ne radikaga) ei taha hästi soojaks minna.
Kui on termostaatidega süsteem ja kütteringis ainult 10 radikat, siis usun et ei peaks olema vaja liniseadeventiile panna (kui kõik 10 radikat ühe haruna on, siis muidugi ei olekski kuhugi panna). Termostaatidega süsteem ei ole väga tundlik väikese tasakaalust väljas olemise suhtes, peab ikka väga paigast ära olema, et probleeme esinema hakkaks.
Kuna aga ikkagi süsteemis probleemid esinesid, siis arvatavasti kas ei olnud termostaate, või oli vee temp liiga madal, või pump liiga väikese tootlikkusega...

Midagiteadja kirjutas:Pakun ka omapoolse variandi,mille peale nagu keegi pole millegipärast tulnud.Nagu ma aru sain on radikate pool vana ja ülemise jaotusega.Nüüd olenemata sellest kas sul on termoventiilid või ei on vaja need kolm liini ära tasakaalustada.
See tähendab seda,et igale tagastuvale torule enne segamissõlme jõudmist tuleb vahele panna liiniseadeventiil.Kallis lõbu aga kõige täpsem ja endal kõige lihtsam reguleerida.