Ehitusfoorum

Studeerisin siin foorumit kuid otsest vastust enda küsimusele ei leidnud.
Olen siin planeerimise staadiumis ja küsin teadjatelt abi, 2 korruselisele puumajale aluspinnaga ca 75m2 on vaja paigaldada kaminahi ja tahkekütte katel. Majja tuleb põrandaküte. 2 korrus on samuti elukorrus. Sellest lähtuvalt on vaja panna püsti ka korsten.
Mllist korstent eelistada, tellistest või moodulkorstent? Millised peaksid olema lõõride läbimõõdud lähtudes kaminahjust ca 70-80m2 kütmisest ja tahkeküttekatlast võimsusega 35-40kW? Täpsemat katla marki esialgu ei prognoosi kuid silma on hakanud esialgu Viadrus oma hinna ja kvaliteedi suhtega.
Kas võib ühendada ka 2 kütteallikat 1 korstnale? Kui hiljem tekib soov 2 korrusele ühendada kergkamin, kas seda on võimalik teha?
Olemasolev korsten läheb lammutamisele. Olemasoleva korstna kõrgus on ca 7m.
Kui hüvaks nõuandeks on veel andmeid vaja küsige.

Mina teeks tellistest,kahe lõõriga.

virgor kirjutas:Mina teeks tellistest,kahe lõõriga.

Seda minagi kuid kui suured lõõrid, kas kaminahjule ja katlale sobivad ühes mõõdus lõõrid, kas poolkivi või täiskivilõõrid? Millisesse nendest lõõridest võib ja kas võib hiljem 2.korruse kaminat ühildada?

Kaks täiskivi lõõri.

Üldjuhul projekteeritakse igale küttekoldele eraldi lõõr. Kaminahju ei saa soovitada kesküttekatlaga ühte lõõri. Keelatud see ei ole kui need küttekolded asuvad samal tasapinnal. Teise korruse küttekoldel peab kindlasti olema eraldi korstnalõõr. Kergkaminale piisab poolekivi lõõr.

Tänan siiralt neid, kes aitasid kaasa mõelda. Lõõridega sai siis paika, valik langes 2-le täiskivilõõrile. 2. korruse kamin jääb ära. Soovitage palun materjale, milline oleks see materjalikulu ja milliste telliste poole piiluda. Plaan on suhteliselt optimaalse rahaga korralik tulemus, päris laiata pole. Vaatasin veelkord plaanid üle ja peab arvestama siiski 8 korstna meetriga, millest ca 6,5 jäävad hoone sisse.. Korstna kalkulaator andis mulle 737 ja 170 kivi ning vastavalt ka segu. On need reaalsed numbrid?

Need on täiesti reaalsed numbrid.

8,5 kivi reale ja 100: 7,5(tellis 65mm pluss 10 mm vuuk)= 13,33x 8,5 = 113,33 kivi meetrile x 8 = 906,66 tellist.

Seega usalda spetsialistide juhiseid.

Tere

Kasulik teemaga haakuv link siia lisaks:
http://www.rescue.ee/vvfiles/0/Kyttesysteemid.pdf
Soovitav tutvuda.

Aasta tagasi paigaldas üks mu tuttav omale sarnase katla ja ehitas ka tellistest uue korstna. Soovitasin tungivalt korsten kohe soojustada, aga ta ei teinud seda. Talvel tekkisid kohutavad probleemid, sest pigivesi voolas ojadena katlamaja põrandale ja kadus ka tõmme.
Katla lõõril oleks mõistlik külmad osad kohe isoleerida ja vähemalt pitsi osas toru sisse panna ( tuleb muidugi arvestada sellega, et toru vajab paisumiseks ruumi).

Krt... hakkab pihta))) Kui katel tekitab telliskorstnaga selliseid seikluseid, kas pole mõtekam siis kohe moodulkorsten püsti panna? Kuidas saaks vältida seda pigivett, see väljavaade pigivesise põrandaga ei rõõmusta kohe kuidagi?

Ma ise teeks ikkagi kivikorstna ja kui katla lõõris oleks üleni toru see, siis jääb väga hea ja ohutu. Samas kõrval olev ahjulõõr soojendab ja kuivatab ka lisaks.

Eelkõige tuleb katelt kütta nii, et ei tekiks korstnas pigivett. Ainult moodulkorstna kasutamine seda pigivett ei välista. Üks kindlaim viis on järjekindel kasutamine. Siis seisab ka telliskorsten kuiv. Külmas osas siiski on soojustus hea, et mitte öelda asendamatu. Vastupidiselt Robi näitele, tean ka hästitoimivaid telliskorstnaid nimetatud Viadrus kateldega.

Varasemaga võrreldes ehitatakse tänapäeval tunduvalt soojapidavamad hooned ja soojatarve vastavalt väheneb. Tuleviku suund saab järjest rohkem olema passiiv- ja madalenergiamajade poole.Katlad täiustuvad selliselt, et sooja läheks vähem korstnasse, rohkem jääks köetavasse ruumi. Koos sellega muutuvad oluliselt korstnate töötingimused. Korstnad peaksid olema projekteeritud kooskõlas töötingimustega, arvestades kehtivaid norme.
Seal-juures normid muutuvad ajas koos "riigikorra" muutumisega. Iga lihtsurelik ei saa suuta kõige seonduva vajalikuga kursis olla.
Seepärast arvangi, et las projekteerimine jääb projekteerijale, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Pealegi, kust tulevad probleemsed süsteemid?
Vastus on, et minnakse mütsiga lööma.
Niipalju üldist juttu sissejuhatuseks.

Ühel kunagisel korstnakoolitusel ütles korstnakonsultant sõnad: "mida aeg edasi, seda enam hakkavad telliskorstnad ajale jalgu jääma". Kus-juures arvan, et nendel sõnadel on tõepõhi all.
Emontsionaalselt võttes on sellest muidugi kahju.
Paljud moodulkorstnad sobivad kindlasti paremini ökonoomsete küttesüsteemide ja hea soojapidavusega majade korral. Need on asjatundjate poolt välja töötatud uutesse tingimustesse, kus korstnas võivad olla madalamad gaaside temperatuurid, rohkem niiskust ja agressiivsem suitsugaas.

Artmosphere kirjutas:Kui hiljem tekib soov 2 korrusele ühendada kergkamin, kas seda on võimalik teha?

kaminahi kirjutas: Kergkaminale piisab poolekivi lõõr.

Artmosphere kirjutas: Lõõridega sai siis paika, valik langes 2-le täiskivilõõrile. 2. korruse kamin jääb ära.

Kas oled ikka kindel et loobud sellest 2. korruse tulekolde võimalusest? Hiljem seda palju kallim/keerulisem lisada.
See poolekivi lõõri lisamine teeb korstna loomulikult tiba kallimaks aga kui lisalõõr algaks 2. korruselt .....

Mõnel moodulkorstna lahendusel( neid ju erinevaid ) on muidugi teatud tingimustes eeliseid telliskorstnale, aga üldiselt ta parem kindlasti ei ole kui telliskorsten. Pigi näiteks tekib ka moodulis ja kui see seal süttib, siis võib minna korsten vahetusse jne.( igatahes Soome Päästeamet oli mooduli vastu väga punane...).
Kaunist.

Robi 1 kirjutas:igatahes Soome Päästeamet oli mooduli vastu väga punane...

Kui ma ei eksi siis "uriseti" eelkõige metallmoodulkorstende peale. Ja seda eriti siis kui kerisel või "otse korstnasse" kaminal seda kasutada.
"Kivi"moodulist ei ole nagu sarnast "urinat" kuulda olnud. http://www.maxit.ee/1875 http://www.schiedel.ee/tooted
Nii mõnedegi tänapäevaste katelde puhul võib sobiv moodulkorsten vägagi asjakohane olla ja telliskorsten vaid hädapärane ajutine lahendus. Eks igale asjale oma.

Robi muidugi hirmutas ära.Nii hull see asi päris ei ole.
Nüüd pani kaminahi täkkesse .Rohkemat siin öelda ei olegi.

kaminahi kirjutas:Eelkõige tuleb katelt kütta nii, et ei tekiks korstnas pigivett. Ainult moodulkorstna kasutamine seda pigivett ei välista. Üks kindlaim viis on järjekindel kasutamine. Siis seisab ka telliskorsten kuiv. Külmas osas siiski on soojustus hea, et mitte öelda asendamatu. Vastupidiselt Robi näitele, tean ka hästitoimivaid telliskorstnaid nimetatud Viadrus kateldega.

Väga palju mängib rolli ka lõõri mõõt. Näiteks eelmine nädal sai käidud ühte 4-5 a.vana( katla) korstent vaatamas, mis kilde välja pressib ( keegi soovitas korstna väljast plekiga katta, arvates ekslikult, et niiskus tuleb väljast...). Lõõri mõõt on 28x 28 ja pitsi osas veel suurem. Kahjuks ei näe mina küll muud võimalust kui toru lõõri ajada, sest katel on asjatundja poolt paika timmitud ja paigaldatud: põlemine on ääretult puhas( lõõr oli seest vaevu tahmane). Tegemist pelletkatlaga.

Pildid on teisest puugaasikatlast, kus korsten ei ole soojustatud ja pigivesi voolab ojadena.
Muidu olevat süsteem hea, sest ühe katla laadimisega püsib suur maja kolm päeva soe( kütab kahe pere elamut). Probleemiks olevat ka tõmbe kadumine...imestan, aga seda, et slepe torus on pilud kust lisaõhk sisse saab? Kui need pilud hoopis sulgeda, siis tõmme katlast kindlasti parem.
Arvan, et kui korsten hoolikalt soojustada, siis ka probleem kaob.

Sama katel (vanem mudel küll) mulgi kodus kasutuses. Mugav on ta jah ning vesi jookseb tõesti sirinal kui korsten "külm".
Metallsisu korstnal on üpriski soovitatav.

Kas sellist katelt saab ka timmida kuidagi, et kuumemad gaasid korstnasse jõuaksid?

Ei saa reguleerida seda gaaside värki.
Kui katel töötab (kütab), siis on ka temperatuur korstnas normaalne. Pigi tekib ooteasendis (tuli hoitakse ilma õhuta hõõgvel). Kui ooteasendit poleks, siis läheb ju vesi keema.
Seal ei aita ka korralik korsten. Rondo+ on mitu korda selle katla taga põlenud. Lohutuseks ainult see, et ehk see korsten peab korralikult põlengule vastu.

Kuulge mehed,tegelikult jookseb vett sellepärast ,et on metall toru.Kivi ei higista sittagi (välja arvatud uuest peast,toorena) ,külma kivi korstna puhul alguses lihtsalt tõmme kehva. Kütmist alustades hakkab metall ju julmalt higistama ja tekib pigi. Ja kui ikka ojadena jookseb siis see on vihmast,sest niipalju kondensi seal küll ei teki.

Sain ma õigesti aru, et metalli seest tuleb ojana higivesi

Kui ikka väljas on miinus 25 ja katlast tuleb ka ainult jahedat külma ( niisket) suitsu, siis ....mõelge ise edasi mis juhtub...