vana maja uuele katusele katusekile?

[juku]

plaanin paigaldada 70 a. vanale palkmajale uue plekkkatuse katuse ehitaja ütleb et kindlasti tuleks panna ka spetskile, kas keegi oskab midagi kosta kuna seni on maja seisnud 70 aastat eterniidiga ja ilma kileta, tuulekaste ei tule ja pööningul tõmbab tuul, mis efekti see kile anda võiks?
( vana maja uuele katusele katusekile )

[Andres]

Antud spetskile (katuse aluskate) paigaldatakse pleki alla minu teada järgmistel eesmärkidel: a) koguda ning ära juhtida pleki alumisele pinnale tekiv kondensvesi; b) vähendada pleki ülekattekohtades ja mujal läbijooksmise võimalust;
<BR>
<BR>Kui katusealust ei ole plaanis tulevikus välja ehitada ja pööningul on tagatud piisavalt suur õhuvahetus siis võibolla tõesti ei ole kile panekul suurt mõtet.
<BR>

[tom]

Andresel on igati õigus. Eterniitkatusega ei teki kondensi, see tekkibki ainult plekk-katuste puhul.

[pildistaja]

Mehed siin väga õiget juttu räägivad. Ise korra läksin alt ja kuurikatuse eterniiti pleki vastu vahetades jätsin kile panemata, eeldades, et kuuris ju kütet ega niiskust ei ole... tulemuseks oli, et isegi seal võis ilmastiku muutudes tihti pleki alaküljel kondentsi näha.

[Alar Piirfeld]

Tere Juku. Kui paigaldada valtsplekk-katus, siis tuulduva pööninguga pole mingeid kilesid vaja. Ka valtspleki alla tekib kohati kondens, aga see kondens imbub pleki all olevasse laudisesse, mis tuuldumisega välja kuivab. Laudise ja pleki vahele kile panek aga on garantii, et plekk roostetab 10 aastaga läbi. Teine ooper on hoopis kruvitavad plekk-katused. Nende puhul on vee läbijooks kui mitte kohe, siis 10 aasta pärast kindlasti. Need plekk-katused on rohkem dekoratiivsuse eesmärgil, vee läbijooksud peab kinni selle alla pandud kile. Ainult kile ja pleki vahel peab olema õhuvahe. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[pildistaja]

Alar, kas see ei vähenda katuseroovituse eluiga, kui pidevalt lasta plekialust kondensi laudisesse imbuda ja siis jälle ära kuivada? Nii võib tekkida olukord, et plekk kestab, aga pleki all ei ole lõpuks suurt midagi...

[Riho]

Katuse aluskile ei ole vist siiski sama mis aurutõke. Aluskile eesmärk on hoida ära suuremad kahjud, mis võivad tekkida katuse lekke puhul. Mingi aurutiheda kile panekul küll plekk-katuse alla mingit otstarvet pole. Kondents tekib lihtsalt kilele ja sealt ikka puidu sisse imbub. Nii et selle hirmu vastu ei aita. Ja kui just mustast plekist katust ei tee, siis se vähene kondents, mis lahtise pööningu puhul võib plekile tekkida, küll erilist kahju ei jaksa teha. Põhimõtteliselt on se aluskate lahtise pööningu puhul lihtsalt moevärk.

[Alar Piirfeld]

Pildistajale. Tuulduva pööninguga on tehtud valtsplekk-katuseid vist mitu sajandit. Puitlaudis selle all kestab sama kaua kui plekk tema peal, juhul kui koid puidu enne nahka ei pista. See kondensi teke pleki all on täislaudise massi kohta suht väike ning tänu puidu niiskussiduvusvõimele ei tee see väike tilk talle midagi. Juhul muidugi kui see väike tilk saab vabalt jälle õhku haihtuda. Samuti ei teki kondensi pidevalt (analoogselt uduga). Aga kui seda laudist ei tee, vaid paigaldatakse üksikud reikad, siis võib tekkida juhus, kus kondensvee hulk kontsentreerub mõnda punkti ning hakkab laepealdisele tilkuma. Kas ta ka tuppa jõuab, sõltub nüüd laepealsest soojustusmaterjalist. (Saepuruga ei jõuagi , villaga kohe kindlasti). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[georg]

paigaldan katuseid ja alari jutuga apsoluutselt nõus pole. kile on tõesti kondentsi kogumiseks ja ära juhtimiseks,ning ükski profiil ei ole dekoratiivne.kile pikendab sinu maja puit osade eluiga, olen paigaldanud umbes 20 nd valts katust ja vanu ka eemaldanud nink paljude puhul oleks kile päästnud sarikate vahetusest.

[Alar Piirfeld]

Tere. Mina katuseid ei paigalda, aga oskan lugeda ehitusõpikuid, lisaks tunnen natuke niiskuse ja materjalide käitumist. Valtsplekk-katuseid on tehtud väga kaua, aga kile tuli Eestima ehitusse alles 10-15 aastat tagasi. Ja mitte ilmtingimata selle plekialuse kondensi pärast, mille likvideerumisega sai sajand hakkama korrektne katusekonstruktsioon, vaid kruvitavate ja tilkuvate plekk-profiilide (ning ka katuskorruste) pärast. Sarikate vahetusest päästab korralikult tehtud valtsplekk-katus koos tihedate liidetega ning perioodiline katusehooldus. Nii nagu on tehtud sajand. Siis kestab see katus isalt ka poja-pojale. Aga kruvitavate plekk-profiilide iga on ca 10-20 aastat. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[dud]

Aga kivikatus. Sealt ju tuiskab vahest lund sisse. Siis see kile jälle kasulik.
<BR>Piirfeld on kibikatuseid mis on kestnud kauem kui isalt pojale.

[Alar Piirfeld]

Tere. Miks inimesed ei viitsi natuke mõelda? No mille poolest erineb antud kivikatuse probleemistik kondensiga plekk-katuse probleemidest? Ainult selle vahega, et kondensi pleki all esineb sagedamini kui seda va lumetuisku. Ehitati vanasti mõisakatuseid nii kivist kui ka valtsplekist. Kõik toimis ka ilma kileta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[dud]

Ei tahtnud solvata.
<BR>Lihtsalt enda majal siin tuiskudega ajab vähe lund sisse.
<BR>Kui ikka peale tuisku sulaks läheb siis vähe tilgub räästakstist.
<BR>Järelikult vahele tuisanud lumi jookseb mööda kilet alla.
<BR>Aga kui kile peaks katki minema siis tilguks vesi otse soojustusse.
<BR>Ei oma teist korrust ja katuse kalle korralik, all võib vabalt ringi jalutada. Tuulutus peaks ka vinge olema. Räästakast on laudisega kaetud nii, et väikesed vahed vahel.Õhk käib pööningult korralikult läbi.
<BR>Kuid muretsema paneb ikka see sisse tuisanud lumi. Plekiga seda muret vist ei oleks.
<BR>Tundub pleki eelis olema.

[asi selge]

Ikka kile kas see on kokkuhoid kui x tuhande krooni asemel maxad asja eest x+ 2 %.......?????

[Alar Piirfeld]

Tere. Nii kondensi kui ka väikese lume püüab kinni niiskusmahtuvusega materjalid. Vanasti olid selleks puitlaudis, saepuru. Kui tänapäeval ei kasutata katusekonstruktsioonis niiskusmahtuvusega materjale , vaid mitteimavaid villa, siis on nii kondensi kui ka lume tagajärjed ilma kileta kiiresti laes näha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[dud]

Kaua see spets katusekile seal ka vastu peab?
<BR>Kogemused vist puuduvad, ei ole ju eriti vana materjal.

[Raivo]

Kas sain õieti aru, kui ehitan katuse tuulduva pööninguga, siis paigaldan otse sarikatele täislaudise (ei mingit tuulutusvahet), millele omakorda kinnitan valtspleki. Millised materjalid peale laudise ja saepuru on veel niiskussisaldusvõimega, mida saaks kasutada pleki aluskattena (OSB,vineer vms)Kui aga teha katusealune elutuba, kas siis järgnev konstruktsioon seest välja on õige:kips,aurutõke,soojustus(vill) risti karkassil,tuuletõke,õhuvahe,täislaudis,plekk.Mind huvitab just aluskattekile ja aurutõkkekile vajadus.

[Alar Piirfeld]

Tere. Raivo jutus ei leidnud ühtegi viga. Isiklik eelistus sarikate vahel on peno. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[AndresR]

Küsimus Alarile:
<BR>Kui te sarikate vahele peno panete, kas siis kasutate ka tuuletõket või mitte?
<BR>Kui kasutada katusealust eluruumidena ja soojustada penoga, kas ma olen siis õigest aru saanud, et kuna peno ei juhi eriti hästi veeauru siis on väga oluline korralikult paigaldatud arutõke?

[Alar Piirfeld]

Tere. Vastupidi. Hästi pandud (ja tihendatud) peno puhul pole vaja ei aurutõkkekilet ega tuuletõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Raivo]

Mida tähendab hästi pandud ja tihendatud peno.Kas peno panekul tuleks jätta vuugivahed või servad kokku lükata ning millega oleks peno vahesid hea täita (makroflex,penoflex,neutraalsilikoon vm. aine) ning kuidas oleks kõige pareb peno kinnitada sarikate vahele. Kui kasutad soontega plaate, siis vist piisab niiskuskindla teibi panekust. Kalduks veidi teemast kõrvale, kui kasutada OSB-d või vineeri välisseinal seespool, siis kas ja millega pea liitekohad tihendama, et nt takistada tekkiva ülerõhu korral niiskuse tungimist välispiirdesse, et vältida kondenseerumist villa.

[AndresR]

Mis te arvate sellisest kombinatsioonist katusealuse toa puhul, minnes seest väljapoole:
<BR>kipsplaat, aurutõke, 10cm villa, 5cm peno, 2 cm tuulutusvahe, aluskate.
<BR>
<BR>Aga kui eelnevalt toodud lahenduse puhul ära jätta arutõke siis on lood ilmselt halvad, niiskus hakkab kogunema penoplasti pinnale ja imbub sealt villa.
<BR>
<BR>Aga kui teha kogu katusealune soojustu penost ilma arutõkketa, huvitav kas siis võib ka vähenda tuulutusvahet peno ja aluskatte vahel?
<BR>
<BR>Soojustades ainult penoga, kui paks peaks siis selle kiht olema? Kas on mingit vahet ka sellel millist penot panna, on ju fassadi oma mis pidavat paremini veeauru juhtima, või panna kõige odavam.
<BR>
<BR>Ette tänades,
<BR>Andres

[rix]

aru ma ei saa,miks valsile ei pea kilet panema ja profiilplekile peab?käituvad ju mõlemad sama moodi

[AndresR]

Ma sain sedasi aru, et:
<BR>ei valtsile ega profiilile pole spetskilet tarvis, kui on tagatud kondenseeruva niiskuse tuuldumine, seda näiteks tuulduva pööningu puhul.
<BR>
<BR>Kui aga plaanitakse katuse alla tube ehitada siis on nii valts kui ka profiilpleki puhul vajalik spetskile. Mis kogub ja juhib ära pleki pinnal kondenseerunud ja allapoole tillkuva vee.
<BR>
<BR>Samas aga kui ehitada valtspleki alla täislaudis, mis imab endasse kondensaadi. Ja kui jätta täsilaudise alla piisavalt suur õhuvahe, et oleks tagatud kondensaadist niiskunud laudise kuivamine siis teoreetiliselt ei tohiks probleeme tekkida. Kui just tekkiva kondensaadi hulk ei ületa puidust täislaudise imamisvõimet.

[mike]

lgp.piirfeld huvitav mida te küll sõõte,et te nii tark olete igal alal.alates hüdroisolatsioonidest kuni katuseni välja.seda,te vist ei tea,et puidul on omadus märjaks saades paisuda ja kuivades kokku tõmbuda, jutt käib sarikatest ja kehtib ka karkass majade kohta,sinu jutt hüdrost oli nii ja naa. aga peno sarika vahel,ajas mind naerma,puit mängib ja jääbki mängima elu aeg,eriti sellistes kohtades nagu katus,vill on elastne ,mängib kaasa.peno on jäik,tekivad deformatsiooni vuugid.ilma kileta paigaldatud katus see on nonsens ja ei vasta tänapäeva ehitusnormidele. NB.ei aita su penot sarika vahel montaazivahuga tihendatud vuugid,murrab lahti kõik.