Kärcheri survpesuri rike

[Tõnis2]

Mul mure kärcheri survepesuriga. Juhtus nimelt see, et kui ma viimane kord survekaga tööd tegin, hakkas seade imelikult käituma. Normaalolukorras kui päästikule ma parajasti ei vajutanud jäi pump seisma ja läks tööle siis kui jälle püstolit vajutasin, nüüd aga peale päästiku vabastamist läheb pump iga natukese aja tagant korraks käima. Mingeid lekkeid voolikust, püstolist või masina enda juurest ei täheldanud. Kas oskab keegi nõu anda?

[Naabrivana]

Ühinen murega - minu pesuril sama viga.
Kui keegi teab siis äkki avitab ja jagab oma teadmisi antud probleemi lahendamiseks.

[lMaxl]

Minul põhjustas sellise käitumise survepesulil sisendvee ebaühtlane surve, või oli see katkendlik õhk trassis.
Max

[Naabrivana]

Minul pole see kindlasti seotud veesurvega trassis. Viga on masinas endas, aga kus pole aru saanud.

[Hiid]

eks ta odava riista probleem ole.
Kui survet enam ei hoia, siis hakkabki plõksima.

[Naabrivana]

Kärcher =odav?

[Hiid]

no odav võibolla mitte, aga saast siis.
Vähemalt naised sauna rääkisid, et alla 5 seeria omad on plastsisuga ja väiksemgi liivatera viib eelnimetatud efektini.
Ärge kõvasti pekske, kui jälle iba ajan

[Tõnis2]

Olen vahepeal targemaks saanud tänu Stokkeri hooldusosakonna vastusele, nimelt võib viga sellisel juhul olla kõrgsurvepumba klapis/klappides mis surve maha laseb.
Peab vist sinna viima, et nad üle vaataksid. Survekas mul muidu 7 seeria oma ja pronksist pumbaga niiet neid plastis pumbaga variantide probleemid ei tohiks antud juhul kummitada.

[Külaline]

Klapid on ka 7-mendal seerjal plastikust.Vahetusega saad ise hakkama,kui just siidikäsi pole.

[Tõnis2]

Kus kohast neid varuklappe võiks saada?

[Naabrivana]

Kus kohast neid varuklappe võiks saada?

Ikka stokkerist.

[Naabrivana]

Kuidas on pesuriga läinud, said korda? Mille ära vahetasid?

[Tõnis2]

Olen teema-algataja ja annan siis teada, et sain oma survepesuri korda.
Võtsin asja ise ette ja kiskusin pesuri algosadeks.
Mind on ikka huvitanud mis on nn. kassil kõhus.
Kui pump oli osadeks võetud siis leidsin täiteventiili, nimetan seda selliselt, (inglise keeles "spill valve")
juures ühe kummist rõngastihendi, mis oli väljapitsunud oma pesast ja tekitas siis sellise kõrvalekalde surveka töös.
Sättisin tihendi tagasi oma kohale, keerasin ühe jubina korralikult kinni ja oligi kõik. Korras !
Panen kaasa ka ühe illustreeriva pildi, antud klapp tervikuna on tähistatud joonisel number 7-ga.

http://www.espares.co.uk/diagram/pressu ... 82?ed=2924

Tõnis

[Hiid]

ma ka tahtsin vaadata, mis kassil kõhus. Järsku tegi asi plõks ja hakkas vedelat õli voolama....
keerasin uuesti koomale ja viisin Stokkerisse. Seal tehti korda. Vea jõudsin muidu ka ära näha, pumba otsas oli mingine plastik kobakas, mis külmaga lõhki läks.
Väga kahtlane värk oli muarust. Millelegi ligi ei saa.
Kõike hoidis koos 4 pikka polti, samas kui neid niblid, on asi ribadeks.

[aivar00]

Soovitan pesuritel olenemata tootjast sisenveel ka filtrit kasutada. Ma enda esimese 3 seeria pesuri hingeeluga juba nii tuttav, et võiksin stokkerisse tööle minna. Peaks teise vist kevadel garaažist jalust maha müüma formaalse raha eest. Lõpuks viskas üle ja ostsin eelmise aasta sügisel uue 6 seeria oma. Nende tihendite ja klappidega hakkab jama tavaliselt siis kui miski sodi satub trassist pumpa või ununeb enne külma pump kompressoriga tühjendamata. Süsteem iseenesest lihtne ainult kole tüütu neid korpuse kruvisid lahti kruvida - korpuses augud niivõrd peened, et puurisin neid ca 1 mm jämedamaks, et magnetotsikuga kruvika korpus sisse mahuks.

[Kodukasutaja]

Mul Makita odavklassi pesur kah lülitub sekundiks-paariks sisse kui päästikut ei vajuta, aga teades, et puurkaevu hüdrofor teeb sama trikki on alust arvata et midagi veetorustikus valesti.

Aga muidu, kuidas pesurist vee välja saab kompressoriga?
Ise ei kavatse enda pesurit miinuskraadidel ega 0 kraadi juures hoida. Olen üritanud sedasi, et lülitan pesuri välja ja siis lasen päästikust ilma koormuseta niipalju kui tuleb, aga see vist ei aita?Midagi jääb ikka sisse?

[aivar00]

See sekundiks-paariks siselülimine nn. ooterežiimis töötades ei saa kuidagiviisi trassivee viga olla. Kui sa pesuriga pesed ning vabastad päästiku, siis pump lööb surve üles ning seiskub. Teatud piirini surve langedes paneb automaatika pumba uuesti tööle. Pump tõstab jälle surve õige tasemeni. Selleks aga piisab praktiliselt piisast veest pealevoolu süsteemis, milline on kindlasti olemas ka pealevooluvoolikus (kui just veetrassis vaakumit ei ole).
Väimees esimese pesuri külmutaski nii lõhki, et lasi pesuri enda mootoril pesuri vooliku tühjaks lüüa. Sellest aga vähe kuna pumba peasse jäi ikka tilk sisse ning külmas garaažis pressis pumba plastikust peale prao sisse. Sellest siis saigi alguse minu esimene tutvus pumba "siseelunditega".
Kompressoriga aga tühjendan pesurit nii, et vajutan püstolil päästiku alla ning vee sisendi otsast lasen õhusurve peale. Kuna pesuril on survepüstoli voolik ka pooli peal, siis ühtlasi puhub ka tolle tühjaks. Vaevalt sinna survevoolikusse sisse jääv ning jäätunud vesi vooliku tervisele hästi mõjub.

[Külaline]

See sekundiks-paariks siselülimine nn. ooterežiimis töötades ei saa kuidagiviisi trassivee viga olla. Kui sa pesuriga pesed ning vabastad päästiku, siis pump lööb surve üles ning seiskub. Teatud piirini surve langedes paneb automaatika pumba uuesti tööle. Pump tõstab jälle surve õige tasemeni. Selleks aga piisab praktiliselt piisast veest pealevoolu süsteemis, milline on kindlasti olemas ka pealevooluvoolikus (kui just veetrassis vaakumit ei ole).
Väimees esimese pesuri külmutaski nii lõhki, et lasi pesuri enda mootoril pesuri vooliku tühjaks lüüa. Sellest aga vähe kuna pumba peasse jäi ikka tilk sisse ning külmas garaažis pressis pumba plastikust peale prao sisse. Sellest siis saigi alguse minu esimene tutvus pumba "siseelunditega".
Kompressoriga aga tühjendan pesurit nii, et vajutan püstolil päästiku alla ning vee sisendi otsast lasen õhusurve peale. Kuna pesuril on survepüstoli voolik ka pooli peal, siis ühtlasi puhub ka tolle tühjaks. Vaevalt sinna survevoolikusse sisse jääv ning jäätunud vesi vooliku tervisele hästi mõjub.

Kas tõesti pole majapidamises kohta, et survepesurit talveks tuppa tuua? Minu teada pole see just eriti hiljutine teaduslik avastus, et vesi külmudes jäätub ja paisub ning võib teada ümbritsevat lõhki ajada. Hea tahtmise juures saab jääd kasutada kivide lõhkumisel, survepesuri lõhkiajamisest rääkimata.

[Kodukasutaja]

aivar00- Tänud põhjalikuma selgituse eest. Seega see "mängimine" ei ole pesuri viga ehk,pole ilmselt garantiijuhtum. Juhendis on öeldud küll, et kui pump lülitub sisse ka vabastatud päästikuga siis on see seotud TSS-iga...ehk peaksin viima hoolduskeskusesse.
Aga see kompressoriga vee väljasaamine on küll huvitav lahendus. Juhendis öeldakse et enne pesuri sisselülitamist tuleb survepesurist ja survevoolikuist õhk välja lasta, ilma koormuseta loomulikult.

Mul on veetorul küljes ka veneaegne rõhumõõtur ja tõepoolest rõhk natuke langeb.

Iseasi, miks langeb? Lekkeid ei ole, pumpa vahel ei ole...

[aivar00]

See õhu väljalaskmine on ju õige, sest õhku saab rohkem kokku suruda kui vett. See õhu väljasaamine ju lihtne - sisendi voolikul kraan lahti ning ilma pesuri mootorit sisse lülitamata vajutad päästiku alla ning lased hetke sedasi trassisurvega veel joosta. Kui enam "ei susise" ja õhumulle ei tule lülitad pesuri mootori sisse ning asi toimib.
Selle "tuppa" toomise kohapealt tõesti ei ole mul sellist kohta majas ette nähtud. Maja alla keldrise soojuspumba sooja ruumi ju võiks viia, kuid milleks tassida suurt 30 kg kolakat nagu kass poegi trepist alla ja üles kui kasutan pesurit tihti ka talvel - näiteks õues on sulailm ning olen just autoga metsast tulnud. Lume all maapind täiesti sula ning auto üleni pori ja lumesegu täis. Vesi lahti ning auto pesuriga üle. Seejärel kompressor tööle ning torud-voolikud tühjaks ning auto garaaži.
Asjaolu, et manomeeter näitab väikest langust pesuri sisselülimisel on ju ka loogiline põhus olemas - pump hoiab trassis teatud survet. Kui vee tarbimist ei ole on surve maksimaalne. Nüüd kui keegi avab trassl kasvõi korraks veidi kraani (nagu ka pesuri mootor imab väikese koguse vett) nii hetkeks trassis surve langeb. See on eriti hästi jälgitav peenikeste trassitorude korral ning väikesemahulise hüdrofoori korral. Sellepärast soovitatakse ka rõhulüliti paigaldada võimalikult hüdrofori lähedale (kuni 2 meetrit).

[Mart77]

Küsiks ka siin teemas:
Kärcheri survepesur toimib normaalselt Rotojet-otsikuga, aga reguleeritava Vario-otsikuga ei saa survet üle poole keerata.
Siis hakkab pesur lihtsalt sisse välja plõksides nn jõnksutama.

Ühtlane surve on kas:
a) Vario-otsikuga alla poolel survel
või
b) Rotojet-otsikuga

Ise arvasin esialgu, et veesurve trassis on ebaühtlane ja liiga nõrk ning seetõttu ei kannata Vario-otsikuga survet maksimumi keerata.
Samas Rotojet on ju ka väga tugeva survega ja see toimib normaalselt.

[Naabrivana]

Ostsin K-Rauast uue Kärcheri ja oli alguses sama jama, et lehvikuga - Vario otsikuga hakkas sisse välja plõksima.
Ei tea mis tal hingehäda oli, aga nüüd töötab ilusti mõlema otsaga.
Sai lastud käima nõrgema survega ja töökäigus survet suurendatud.