Ehitusfoorum

Tere,tekkis selline küsimus,võtsin sauna eesruumi põranda ülesse,all oli 25 cm tühja ruumi(liiv põhjas)ja tuulutus avad nurgas,talad jooksevad risti üle(heas korras puit-talad)Nüüd sooviks täita alt tühimiku ja talade vahed tihedalt penoga(eps50)ja tuulutus kaob ära.Talade peale puitlaastplaat+pvc.
Kas pinnase(liiva)ja peno vahele peab panema kile,et pinnasest niiskust ei tule ja kas ei ole karta,et talad lähevad mädanema,kuna tuulutus kaob alt ära?Ehk oskab keegi vastata,oleks abi.

Tuulutust ei soovita ära kaotada. Talade alla tuuletõke ja soojustus talade vahele. Liiva ja EPS vahel kile hakkab kindlasti kondenssi koguma. Kõige kindlam variant oleks muidugi üldse betoonpõrand teha kui tuulutust ei taha alles jätta.

Tänud vastuse eest,kuid talade vahele mahub ainult 10cm.peno,arvan,et sellest jääb väheks.Jätan kile ära ja topin penoga kõik kinni,(25cm tühja ruumi otse liivapinnasele)talad teen impraga üle ja loodan,et ei lähe niipea mädanema.

oh seda jäärapäisust , ilmselt saab sellest hea kasvulava igasugu seentele s.h maja vammile

Võta talad ära ja siis topi oma "peno" betoon peale ja sellele võid ka oma pvc kleepida vms.
Betooni sisse omakorda võid paigaldada kütte näiteks.Sinu süsteem hakkab igal juhul
kopitama.

t800 kirjutas:Sinu süsteem hakkab igal juhul kopitama.

Miks?

Ei saa aru,miks peaks hakkama midagi kopitama?Kõik plaatvundamendid tehakse samamoodi pinnasele,kus liivale pannakse peno ja peale valatakse betoonikiht-minul ainult betooni asemel 10x10 immutatud puittalad ja sinna peale panen puitlaastplaadi+pvc.

Inimese tahtmine on tema taevariik ehita siis see puitplaatvundament valmis lisan siia paar kohtlõiget kõige lihtlabasematest
vundamentidest,vaata ja tee oma järeldused miks puittaladel põrand on õhkvahega(tuulutatav,ventileeritav)pinnasest eraldatud.

Eks igaühel ole oma arvamus,kuidas asjad tegeliukult käivad:)Ei jõua siin vaielda kõikidega.Minu arvamus on endiselt,et peno vahel olevad immutatud puittalad ei lähe lihtsalt mädanema seal.

t800 kirjutas:Inimese tahtmine on tema taevariik

Seda nüüd küll aga miks ikka selliselt plaanitud põrand kindlasti mädanema peaks minema?

ex3 kirjutas: peno vahel olevad immutatud puittalad ei lähe lihtsalt mädanema seal.

Ja jälle miks?

ex3 kirjutas:Eks igaühel ole oma arvamus,kuidas asjad tegeliukult käivad:)Ei jõua siin vaielda kõikidega.Minu arvamus on endiselt,et peno vahel olevad immutatud puittalad ei lähe lihtsalt mädanema seal.

Siis miks sa üldse küsid kui ise vastad ja nii kindel oled?
Ma olen selliseid põrandaid üles kakkund nii penoga kui villaga soojendatud,kõik ühel eesmärgil,puit hallitas ja kopitas ka pealmised plaadid.

Kui on tehtud ventilatsioon siis see peab ka jääma sinna.
Koolides õpetatakse juba alguses selliseid asju isegi maalritele, et ei tohi ehitaja poolt tehtud ventilatsioone kinni panna.
Kui sa oled endas kindel siis pane ja tee aga kui hallitama hakkab siis tead miks.
Ühel mehel oli ehitus järgus maja seisnud ~10 aastat ja polnd mingit hallitust nii kui hakkas oma peaga midagi tegema ja ventilatsiooni kinni kattis vundamnedi juurest läks põranda alune hallitama, peale seda kui ehituses järelvalvet pidav tegelane vaatamas käis ja tuulutuse uuesti avada soovitas kadus hallitus ära.

t800 kirjutas:puit hallitas ja kopitas ka pealmised plaadid.

Aga ikkagi miks nii oli juhtunud? Pean silmas millised ehitusfüüsikalised põhjused/protsessid seda võisid põhjustada?

See põrand ehitatud minul 80a.lõpus ja tehtud suht lohakalt seega vaevalt mingid spetsialistid seda tegid omal ajal.Aga kas see 10cm talade vahel olev peno väheks ei jää,kui alt tühjaks jätta?Ja tõesti,mis tekitab seal seda hallitust?Kui põrand kinni panna penoga(25cm)siis jääb ju põrand kindlasti soojem külmaga.

rokikas kirjutas:

t800 kirjutas:puit hallitas ja kopitas ka pealmised plaadid.

Aga ikkagi miks nii oli juhtunud? Pean silmas millised ehitusfüüsikalised põhjused/protsessid seda võisid põhjustada?

Kust peest ma tean,ma pole füüsik..kopitavad sarnased elutubade põrandad,siin aga vend tahab sauna eesruumi teha,seal on niiskus ikka päris suur.

Kui sa ei tea miks eelmised põrandad hallitama läksid siis kuidas sa saad hinnata kas pakutud lahendus on toimiv või mitte?

rokikas kirjutas:Kui sa ei tea miks eelmised põrandad hallitama läksid siis kuidas sa saad hinnata kas pakutud lahendus on toimiv või mitte?

Kas sa loed ka mis ma sulle vastanud olen? Loe uuesti,ma olen täpselt samasugust pornot kakkunud üles ja muide ka ühest sauna eesruumist,ainuke vahe et osb asemel oli saepuruplaat.Kui sa tahad läbiproovitud jama toimima panna on see sinu probleem,mina väidan et see on vale.

t800 kirjutas:Kas sa loed ka mis ma sulle vastanud olen? Loe uuesti

Loen loen. Kui ma ei eksi siis sina olid ka see tegelane kes pidas 25 mm. täisvuugiga laotud fibost välisseina normaalseks ning õhema vuugiga ning õhkvahega laotut asjatuks koonerdamiseks? 300 mm. soojustust (EPSi) betoonpõranda all pead samuti lolluseks? Betoonivalu armeeringu ülekatteid paned pigem lühemaid kui nõuetekohaselt. Kui pakkuda sulle "kala" (viidet kust saaks lugeda/õppida mida insenerid asjast arvavad) keeldud kaasa mõtlemast ning plärtsud et sa tead niigi kuidas olema peab. Jne.
Ei maksa eeldada et selliste lollustega lõpuni siin lepitakse. Näiteks mulle meeldib siine keskkond selleks liialt palju et tuimalt pealt vaadata kuidas ennasttäis algajate "keniaalsed" vaimuvälgatused tõese lahendusena kõlama jäävad. Kõik me oleme ekslikud ja "maailmatargana" ei ole keegi sündinud aga võiks vähemalt üritada mõista sisuliselt millest jutt käib mitte tühja plärtsuda oma "tõde".

Sul polegi vastuseid,mis füüsilised põhjused siin ja seal,miks sa arvad et vammi ja muid mükotüüpe huvitab see füüsika? Kui see sulle huvi pakub siis pigem küsi mõne bioloogi või kellegi käest miks seentele see peno-puit umbne põrand nii heaks kasvulavaks on.
Jah vanasti tehti põrandaid liivale aga millist keppi sellega nähti,puit saeti talvel teatud ajal,liivga jebiti päikese käes et uv hävitaks seente alged vms jne jne.

Sul polegi vastuseid,mis füüsilised põhjused siin ja seal,miks sa arvad et vammi ja muid mükotüüpe huvitab see füüsika? Kui see sulle huvi pakub siis pigem küsi mõne bioloogi või kellegi käest miks seentele see peno-puit umbne põrand nii heaks kasvulavaks on.
Jah vanasti tehti põrandaid liivale aga millist keppi sellega nähti,puit saeti talvel teatud ajal,liivga jebiti päikese käes et uv hävitaks seente alged vms jne jne.

rokikas kirjutas:

t800 kirjutas:Kas sa loed ka mis ma sulle vastanud olen? Loe uuesti

Loen loen. Kui ma ei eksi siis sina olid ka see tegelane kes pidas 25 mm. täisvuugiga laotud fibost välisseina normaalseks ning õhema vuugiga ning õhkvahega laotut asjatuks koonerdamiseks? 300 mm. soojustust (EPSi) betoonpõranda all pead samuti lolluseks? Betoonivalu armeeringu ülekatteid paned pigem lühemaid kui nõuetekohaselt. Kui pakkuda sulle "kala" (viidet kust saaks lugeda/õppida mida insenerid asjast arvavad) keeldud kaasa mõtlemast ning plärtsud et sa tead niigi kuidas olema peab. Jne.
Ei maksa eeldada et selliste lollustega lõpuni siin lepitakse. Näiteks mulle meeldib siine keskkond selleks liialt palju et tuimalt pealt vaadata kuidas ennasttäis algajate "keniaalsed" vaimuvälgatused tõese lahendusena kõlama jäävad. Kõik me oleme ekslikud ja "maailmatargana" ei ole keegi sündinud aga võiks vähemalt üritada mõista sisuliselt millest jutt käib mitte tühja plärtsuda oma "tõde".

Sul polegi vastuseid tavaliselt, ainult füüsikalised põhjused siin ja seal,miks sa arvad et vammi ja muid mükotüüpe huvitab see ehitusfüüsika? Kui see sulle huvi pakub siis pigem küsi mõne bioloogi või kellegi käest miks seentele see peno-puit umbne põrand nii heaks kasvulavaks on.
Sellest vuugist niipalju et arva keda usaldada,kas arhitekte kes on hunniku hooneid,ka kortermajad ja tööstushooned (mitte säästupuitkarkasskilekotte) projekteerinud või sinu 5mm vuugijuttu..
Tead et mul savi kas kellegi põrand kopitab või mitte,pakkusin oma kogemusest soovituse ja kui see ei meeldi siis ei meeldi,poogen!
Tore et sa palju loed aga ära üle pinguta

t800 kirjutas:Sul polegi vastuseid tavaliselt, ainult füüsikalised põhjused siin ja seal,miks sa arvad et vammi ja muid mükotüüpe huvitab see ehitusfüüsika?

Just nimelt see ehitusfüüsika neid huvitab! Kui luua neile kasvamiseks soodsad tingimused siis nad ka kasvavad hoolimata mida sina või mina räägime. Ja millised on neile soodsad tingimused ja mis asjaoludel/põhjustel need kujunevad on mul samuti tiba ettekujutust. Kui aga tingimusi ei ole siis nad ka ei kasva hoolimata sinu "suurtest kogemustest" nendega.

t800 kirjutas: Tead et mul savi kas kellegi põrand kopitab või mitte

See ongi erinevus sinu ning minu vahel. Mulle ei ole savi ja vähemalt üritan toimivat lahendust leida.

See ongi erinevus sinu ning minu vahel. Mulle ei ole savi ja vähemalt üritan toimivat lahendust leida.[/quote]
Soovitades umbset põrandat? Ehitusüüsikaliselt toimiv ja puha? Piisab õllepudel maha pillata või põrandat pestes nati vett sinna vahele ja ongi tingimused loodud seentele.
Palju õnne tasemel füüsik!

t800 kirjutas:Soovitades umbset põrandat?

Näita kus ma olen siin soovitanud umbset põrandat?
Küll aga olen üritanud aru saada sinu "sisust" ning tulemus ......

t800 kirjutas:Ehitusüüsikaliselt toimiv ja puha? Piisab õllepudel maha pillata või põrandat pestes nati vett sinna vahele ja ongi tingimused loodud seentele.

On või ? Kui seal soojustuse all uluks tuul siis kas samuti tekiks kohe sellest õllest seen?
Äkki nati seletad ka kuidas toimivat tuulduvat põrandat teha?

rokikas kirjutas:

t800 kirjutas:Soovitades umbset põrandat?

Näita kus ma olen siin soovitanud umbset põrandat?
Küll aga olen üritanud aru saada sinu "sisust" ning tulemus ......

t800 kirjutas:Ehitusüüsikaliselt toimiv ja puha? Piisab õllepudel maha pillata või põrandat pestes nati vett sinna vahele ja ongi tingimused loodud seentele.

On või ? Kui seal soojustuse all uluks tuul siis kas samuti tekiks kohe sellest õllest seen? Soovitasin betooni kui lugesid...
Äkki nati seletad ka kuidas toimivat tuulduvat põrandat teha?

Vaata pilti.