Ehitusfoorum

Teemast on korduvalt muidugi räägitud...aga ikkagi paneb imestama... seega tasuks mõned lubivärvi valmistamise ja kasutamise võimalused üle korrata.Erinevad kogemused oleks muidugi teemasse teretulnud kui keegi teab miskit.
Põhiline viga mis tehakse on liiga paksu lubilahusega katmine ja seega lubja hilisem koorumine. Esimese kihiga ei saa seina( ahju) ära katta, vaid vähemalt kolmas, neljas kiht annab efekti ( vett ei tohi kokku hoida).
Lubivärvi segamisel panna lubi paar nädalat varem likku või kasutada valmis lubjapastat. Enne tarvitamist ma ise lisan tavalist jämesoola 1kg ämbri( 18 l suur ämber) värvi kohta, mille eelnevalt lahustan . Sool kõvendab edaspidi lubja kivistumist ja väldib ka koheselt määrdumist.
Lubivärvi saab ka kerge vaevaga toonida, lisades raudsulfaati pisut, sooja vette ( seda alati koos soolaga). Olenevalt raudsulfaadi kogusest muutub värv tibukollasest punaseni ja edasi tumepruuniks. Toonimiseks on ka teise lahendusi ( erinevad värvimullad, mida poes müügil isegi).

Tore teada!

Lubivärviga värvimisest: Iga järgnev kiht olgu õhem kui sellele eelnev.

Lubivärvi toonimisest: Erinevate pigmentide puhul on alati oluline teada, mitu protsenti on lubatud pigmendisisaldus värvis. Küsida lisa nt www.majatohter.ee, www.safran.ee või SRIK-ist.

Loodetavasti see postitus sai tehtud fokusseerituna korstnatele.

Lubi ja pigi ei saa teadupärast sugugi omavahel läbi.

stupiduser kirjutas:Loodetavasti see postitus sai tehtud fokusseerituna korstnatele.

Lubi ja pigi ei saa teadupärast sugugi omavahel läbi.

Mõelgem ikka positiivselt! Enamik korstnaid siiski loodetavasti ei pigitu.
Teiseks, krohvitud ahjule või pliidile sobib lubivärv viimistluseks suurepäraselt. Seega igati vajalik teema ju.

Mulle omale meeldib lubivärv ka selle pärast, et ahju või korstna määrdudes on teda suht lihne alati üle võõbata ja hea on teada, et lubi kõvendab ka all olevat kivi või krohvi. Varasematel aegadel lubjati vähemalt korra aastas ahjud ja seinad üle.
Keegi ei keela ka lubjalahuse sisse lisada veidike stementi ( korstnate puhul), siis ilmastikukindlus igatahes suureneb, aga mingi muu omadus kindlasti kahaneb...
Kas keegi on lisanud lubivärvile ka värnitsat? Ma olen kindel, et see pole üldsegi halb mõte.Värnitsat lisatakse ka kliister ( Rootsi punasele) värvidele, mis koosnevad ju ka enamasti veest.

mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

ernst kirjutas:mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

Ei aitagi miski. Sestap on läbi aegade olnud tavaks elamised(ka kütteseadmed) üsna iga-aastaselt üle lubjata.

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

Ei aitagi miski. Sestap on läbi aegade olnud tavaks elamised(ka kütteseadmed) üsna iga-aastaselt üle lubjata.

oot-oot, kas siis on need laialt levinud ja ehitatud ülekrohvitud ja valgeksvärvitud tellisahjud nimelt (lateks)värviga värvitud, aga mitte lubjapiimaga võõbatud. Sest ei usu hästi et linnainimene "määrivat" ahju taluks?

ernst kirjutas:

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

Ei aitagi miski. Sestap on läbi aegade olnud tavaks elamised(ka kütteseadmed) üsna iga-aastaselt üle lubjata.

oot-oot, kas siis on need laialt levinud ja ehitatud ülekrohvitud ja valgeksvärvitud tellisahjud nimelt (lateks)värviga värvitud, aga mitte lubjapiimaga võõbatud. Sest ei usu hästi et linnainimene "määrivat" ahju taluks?

Normaalne inimene ei võõpa ahju lateksvärviga... Lubivärv kestab--- Mõistliku kütmise ja tarbe korral ei juhtu ka 10ne aasta vältel miskit hullu.

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

Ei aitagi miski. Sestap on läbi aegade olnud tavaks elamised(ka kütteseadmed) üsna iga-aastaselt üle lubjata.

oot-oot, kas siis on need laialt levinud ja ehitatud ülekrohvitud ja valgeksvärvitud tellisahjud nimelt (lateks)värviga värvitud, aga mitte lubjapiimaga võõbatud. Sest ei usu hästi et linnainimene "määrivat" ahju taluks?

Normaalne inimene ei võõpa ahju lateksvärviga... Lubivärv kestab--- Mõistliku kütmise ja tarbe korral ei juhtu ka 10ne aasta vältel miskit hullu.

jah, ka mina pean lubjapiimaga võõbatud ahju normaalseks. Ainult et selle vastas ei saa selga soojendada ja riideid kuivatada?

Tähendab...ma ju mainisin, et lisada tavalist soola, et ei määriks ja võib selga vastu toetada küll...

Robi 1 kirjutas:Tähendab...ma ju mainisin, et lisada tavalist soola, et ei määriks ja võib selga vastu toetada küll...

tänan, Robert
seda kinnitust ma ootasingi. Esimesest postitusest ei lugenud väga selgelt soola ja määrdumiskindluse vahelist seost välja. Sain asjatundjalt kinnituse ja krohvin-võõpan peagi korstnajala ja ahju üle.
Kui juba - kas on veel mõni algaja tähelepanu juhtimiseks soovitus ahju lubjakrohviga katmise ja korduva ülevõõpamise kohta.

ernst kirjutas:

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:

Leevi kirjutas:

ernst kirjutas:mis aitab lubjapiimaga kaetud ahju määrimise vastu? Et saaks ikka julgelt selga vastu ahju toetada.

Ei aitagi miski. Sestap on läbi aegade olnud tavaks elamised(ka kütteseadmed) üsna iga-aastaselt üle lubjata.

oot-oot, kas siis on need laialt levinud ja ehitatud ülekrohvitud ja valgeksvärvitud tellisahjud nimelt (lateks)värviga värvitud, aga mitte lubjapiimaga võõbatud. Sest ei usu hästi et linnainimene "määrivat" ahju taluks?

Normaalne inimene ei võõpa ahju lateksvärviga... Lubivärv kestab--- Mõistliku kütmise ja tarbe korral ei juhtu ka 10ne aasta vältel miskit hullu.

jah, ka mina pean lubjapiimaga võõbatud ahju normaalseks. Ainult et selle vastas ei saa selga soojendada ja riideid kuivatada?

Saab

Ma pooldan ise ka seda, et ahju just lubikrohviga krohvida, sest savikrohv ei pruugi alati nii head tulemust ahjul anda. Lubikrohv segada muidugi ise kokku. Liiv peaks olema jällegi jämedaeralisem enamasti, lupja lisada kuni 40 % ja seda eriti viimasele kihile, mis jääb suht õhuke.Alumised kihid võivad lahjemad ka olla. Väga palju oleneb ka lubja kvaliteedist ja seda oskan ise ainult maitsmise teel aru saada( hea lubi põletab jubedalt ja see tunne jääb aasateks meelde... ). Alumisele kihile on soovitav lisada kivivilla puru näiteks või ka looma karvu kui pole tegu väga kuuma ahjuga( näiteks reheahi). Muu tuleb ise...

Robi 1 kirjutas:Ma pooldan ise ka seda, et ahju just lubikrohviga krohvida, sest savikrohv ei pruugi alati nii head tulemust ahjul anda. Lubikrohv segada muidugi ise kokku. Liiv peaks olema jällegi jämedaeralisem enamasti, lupja lisada kuni 40 % ja seda eriti viimasele kihile, mis jääb suht õhuke.Alumised kihid võivad lahjemad ka olla. Väga palju oleneb ka lubja kvaliteedist ja seda oskan ise ainult maitsmise teel aru saada( hea lubi põletab jubedalt ja see tunne jääb aasateks meelde... ). Alumisele kihile on soovitav lisada kivivilla puru näiteks või ka looma karvu kui pole tegu väga kuuma ahjuga( näiteks reheahi). Muu tuleb ise...

hv

Lubikrohv on kestvam kui savikrohv, muus osas veksleid ei jagaks. Savikrohvi puhul kindlasti munaõlitemperaga viimistleda.

Mul tekkis küsimus et miks just see lubivärvi teemat korstendel kasutada kui nii palju asju võib viltu minna...kas tavaline krohvisegu (uninaks nt) ei sobi mille pärast võõpad mõne struktuurvärviga üle või siis tavalise seinavärviga või see lahendus hakkab siis pigi läbi laskma pika peale w?

John Doe kirjutas:...mõne struktuurvärviga üle või siis tavalise seinavärviga või see lahendus hakkab siis pigi läbi laskma pika peale w?

Pigi takistab ainult kaas.
Pigi ei tohi lasta tekkidagi. Selleks kasutada korstagaaside temp andurit.

John Doe kirjutas:Mul tekkis küsimus et miks just see lubivärvi teemat korstendel kasutada ...

Öko, jne.

Poevärvil pole ka viga midagi, aga lubi on osake meie vanast kultuurist. Kultuuriga tasub ikka jännata .

Huvitav kas saetud lauast puitfasaadile ka lubivärv kõlbaks ?

Selleks tuleks sisse segada rasvatut piima. Piimavärvi on soomlane Panu Kaila palju propakeerind. Ta rääkis enamasti küll tsemendi ja piima segamisest, aga ka lubjaga pidi asi toimima.

Professorin opetus

http://www.youtube.com/watch?v=7ZTNUo4rCcc

Näädsa nüüd, leidsin kohe infi raamatust Panu Kaila "Kodutohter VII"
Tänud Robile ja Raivole ( peab ainult juutubi tõlke kohta üle küsima Raivo käest ).

Tahtsin veel lubjast seda õelda, et täna nägin( Ökomässul) kuidas lubjast ja rohelisest seebist segatakse kokku imeline puhastusvahend, mis võtab isegi vanalt aknalt värvi maha. Segu määritakse pahtlilabidaga vanale värvipinnale ja mõne minuti pärast saab koos värviga lihtsa vaevaga maha kraapida ja veega üle pesta. Vahendiga peaks saama ka vanad ahjupotid puhtaks värvist ja muust ebavajalikust.
Lubi peab olema muidugi vees varem ligunenud või Saaremaa valmis lubjapasta ja segatakse 1:1 rohelise seebiga.