Põrandakütte õhutamine

[pikk88]

Tere.

Küsimus seisneb siis selles, et kuidas saada süsteemist täitmise ajal/peale täitmist õhk välja?
Lisasin asjast ka mingi algelise skeemi.

Rohelise värviga sai märgitud, kuhu võiks minu mõistuse järgi asetada õhutusklapi, kas asukohta üks, kaks või kolm?
Kõige suurem häda saab ilmselt olema boileriga sest sinna koguneb ju kõik õhk kokku ning kuna üleval otsas eraldi õhutusauku pole siis hakkab see sealt alles hiljem ajapikku välja tulema. Kogu süsteemi maht peaks olema 140 liitrit (sellest boiler on sada liitrit) Ja kas enne täitma asumist peaks paisupaaki vasturõhu sisse pumpama või just vastupidi, tegema seda alles kõige lõpus?
Kollektor on Caleffi firma toodang...

[Külaline]

Tere.

Küsimus seisneb siis selles, et kuidas saada süsteemist täitmise ajal/peale täitmist õhk välja?
Lisasin asjast ka mingi algelise skeemi.

Rohelise värviga sai märgitud, kuhu võiks minu mõistuse järgi asetada õhutusklapi, kas asukohta üks, kaks või kolm?
Kõige suurem häda saab ilmselt olema boileriga sest sinna koguneb ju kõik õhk kokku ning kuna üleval otsas eraldi õhutusauku pole siis hakkab see sealt alles hiljem ajapikku välja tulema. Kogu süsteemi maht peaks olema 140 liitrit (sellest boiler on sada liitrit) Ja kas enne täitma asumist peaks paisupaaki vasturõhu sisse pumpama või just vastupidi, tegema seda alles kõige lõpus?
Kollektor on Caleffi firma toodang...

Õhk tuleb siiski eraldada kõrgeimatest punktidest. Kui boileril pole õhutusvõimalust, tuleb boileri paigaldusasend üle vaadata ja näha ette õhutus.

[motamees]

Sellise skeemi järgi ei saa midagi otsustada, see on ju poolik.
Nagu eelnevalt öeldud, peavad õhutusniplid olema kõrgemates punktides. Kindlasti peab üks õhutusnippel olema põrandakollektori peal. Seal ka selleks võimalus.
Hea on kasutada automaat õhutit. Õhku tuleb sealt välja tükk aega peale süsteemi käivitamist.

[pikk88]

Kollektori küljes on õhutus olemas. Seda, et niplid peavad olema kõrgemates punktides, tean isegi Kuid kuna boiler tuleb lae alla ja boileri peal puudub võimalus õhutamiseks/nipli paigaldamiseks siis õigem olekski vist küsida, kuidas saada boilerist õhk välja, ülejäänud kohtadega probleemi ei tohiks tekkida. Kui "joonist" vaadata siis näed ju isegi, et numbrid üks, kaks ja kolm asuvad boilerist(ja ka paisupaagist) kõrgemal. Automaat õhuti peale vaevalt, et need inimesed hakkavad raha "raiskama" kui vähegi mõni teine võimalus olemas on...

[motamees]

1, 2 ja 3 ei ole sobivad õhutuskohad. Nende algus on ju allpool boilerit. Siis tuleb boiler ümber teha. Boileris peab ju olema ometi ringvool.

[pikk88]

Kütma hakkab tavaline elektri pealt töötav joogi/tarbevee soojendamiseks mõeldud boiler, mida on ümber teha "natuke" keeruline. Sellest ka minu nõutus. Ainus, mida oma lolli peaga suutsin välja mõelda, et täita boiler enne seina panekut ära ja alles siis õiget pidi keerata ning seina panna, kuid mingit 130 kilost jurakat annab kahe meetri kõrgusele venitada...

[motamees]

Ahhaa, sooja vee boileril läheb väljuv toru lae alla. Sealtkaudu lükatakse õhk ka välja. Hädapärast sobib siis 3 versioon. Arvan ma...
Miks on pump kuuma vee osa peal? Kuidas väldite liiga kuuma vee sattumist põrandakontuuri? Miks üldse peab olema nii suur boiler?
Boiler võib olla sama suur, kui hadapärast küttekehade mahutamiseks vajalik.
Vaata ka seda teemat.
viewtopic.php?f=9&t=26034&p=180678#p180678

[pikk88]

Asi selles, et boileris sees on ju kuuma vee väljundil toru nn. lae all, mis tähendab, et päris kõik õhk seest välja ei tule, midagi jääb sisse ja see oleneb sellest, kui kõrgele väljuni toru ulatub. Pump sai arvestatud kuuma vee osa peale, et ta "lükkaks" vett kollektorisse. Kollektorist edasi saab kontuuridesse jooksu reguleerida, kuid kui panna pump külma vee osa peale, siis ei kindlusta ju mitte miski, et ta kõigist kontuuridest ühtlaselt vett välja tõmbama hakkab? Miks nii suur boiler? Pealiku soov. Mu meelest pole ka kõige lollem otsus, sest projekti järgi on süsteemi töötemperatuuriks arvestatud 40 kraadi ja temperatuuri langus ringi peale oli vist 5,7 kraadi. Tegelikkus saab tõenäoliselt olema suurem, sest maja on kehvasti soojustatud, põrandad vahetamata ja soojustamata ning temperatuuri langust ette arvata on suhteliselt raske. Kui panna väiksem boiler, siis oleks ju küttekeha praktiliselt 24/7 taga, praegu peaks see ennast mu mõistuse järgi ennast ikka vahepeal välja ka lülitama, sest kui vett on kokku ringis 140 liitri ligi siis ei jahtu asi ehk nii kiiresti maha...
Üks variant, mida veel mõtlesin, oleks see, et lööks ka paisupaagi vett täis ja vasturõhu pumpaks sinna alles hiljem sisse, siis peaks ju süsteemi vett oma 12 liitri jagu juurde tulema ja selle võrra ka 12 liitrit õhku välja pressima boilerist?

[pikk88]

Konsulteerisin just ka endast targematega, kes väitsid, et pump lööb umbes nädalaga selle õhu süsteemist välja, kuid seda natuke raske uskuda, sest kui boileris on õhk sees siis see ei liigu ju allapoole :S

[motamees]

Vee kogus sellises süsteemis ei ole üldse oluline. Midagi pole vaja akumuleerida, elekter ju pidevalt järgi.
Kui maja on halvasti soojustatud, siis ei ole põrandaküte kõikse õigenm valik. Põranda temp tõuseb liialt kõrgeks.
Pump lükkab ja tõmbab kinnises süteemis igalpool ühtemoodi. Jahedama poole peal oleks tal soojakoormust vähem - pumba töötemperatuur oleks madalam. Selles süsteemis on muidugi temp tavalisest kesküttest üalju madalam ja see pumba koht ei ole üldse määrav.
Kui tsiif soovis nii suurt boilerit, siis lahendab ka probleemsed kohad ära. Iga soovile ei pea alati vastu tulema. Tuleb lihtsalt ära põhjendada.
Tegelikult olid minu küsimused just sellepärast, et mina niimodi ei teeks. Väljendasin seda küsides. Mõnele küsimusele ei saagi olla vastust. Näiteks see boilerist õhu väljasaamine. Proffessionaal ei paneks ilma õhutuskohata paaki süsteemi. Ilmselt ka siis mitte, kui pealik seda nõuab. Kui pealikud on väga kangekaelsed võivad nad ju ka teise töömehe otsida. Vähemasti saab esimene töömees ilma südamepiinadeta magada.

[pikk88]

Vee kogus sellises süsteemis ei ole üldse oluline. Midagi pole vaja akumuleerida, elekter ju pidevalt järgi.
Kui maja on halvasti soojustatud, siis ei ole põrandaküte kõikse õigenm valik. Põranda temp tõuseb liialt kõrgeks.
Pump lükkab ja tõmbab kinnises süteemis igalpool ühtemoodi. Jahedama poole peal oleks tal soojakoormust vähem - pumba töötemperatuur oleks madalam. Selles süsteemis on muidugi temp tavalisest kesküttest üalju madalam ja see pumba koht ei ole üldse määrav.
Kui tsiif soovis nii suurt boilerit, siis lahendab ka probleemsed kohad ära. Iga soovile ei pea alati vastu tulema. Tuleb lihtsalt ära põhjendada.
Tegelikult olid minu küsimused just sellepärast, et mina niimodi ei teeks. Väljendasin seda küsides. Mõnele küsimusele ei saagi olla vastust. Näiteks see boilerist õhu väljasaamine. Proffessionaal ei paneks ilma õhutuskohata paaki süsteemi. Ilmselt ka siis mitte, kui pealik seda nõuab. Kui pealikud on väga kangekaelsed võivad nad ju ka teise töömehe otsida. Vähemasti saab esimene töömees ilma südamepiinadeta magada.

Tänud asjaliku nõuande eest. Olen seda neile korduvalt põhjendanud, kuid kes olen mina, keskharidusega loll, et endast targematega vaielda
Kuna ülemuseks on väga hea sõbra esivanemad siis ei taha haamrit päriselt nurka ka visata, kuigi kiusatus on suur. Kuna kõik on tehtud nii nagu nemad tahavad siis see minu und küll eriti rikkuda ei tohiks. Lihtsalt narr on kõrvalt vaadata, kuidas inimesed raha maha pilluvad.
Endale ise kah niiviisi ei teeks ja alguses sai neile korduvalt näpuga näidatud, et nii ei ole mõistlik, kuid lihtsam on tuuleveskitega võidelda.
Kuid kui nüüd pumba asukohast rääkida siis kas ma saan õigesti aru, et tegelikult pole vahet, kas pump asub NÄITEKS enne sisselaskekollektorit või peale väljatõmbekollektorit või hoopis boileri juures? Et vesi liigub kõigis kontuurides ühtlaselt, olenemata kontuuri pikkusest ja kujust (torude asetusest) ?

[motamees]

...Kuid kui nüüd pumba asukohast rääkida siis kas ma saan õigesti aru, et tegelikult pole vahet, kas pump asub NÄITEKS enne sisselaskekollektorit või peale väljatõmbekollektorit või hoopis boileri juures? Et vesi liigub kõigis kontuurides ühtlaselt, olenemata kontuuri pikkusest ja kujust (torude asetusest) ?

Nii arvan ma ... senikaua, kuni pumba tootlikkus on suurem, kui torude läbilaskevõime. Kollektri kraanidega saab seda timmida.
Ja haridus pole siin midagi pistmist. Olen näinud mitme ülikooli haridusega lolle ja algharidusega väga tarku mehi.

[Lammas]

Eramaja pumbal ei ole vahet, kas ta on enne või peale soojusallikat, kuna temperatuurid ja rõhud on nagunii madalad.
Kui aga boileri ühendused on boileris allpool, siis ei saa mina küll aru, kuidas suurem pump selle õhu sealt allapoole välja lööb. Kui boileril on ülal õhutus olemas, siis saad selle toruga ka alla käepärasesse kohta tuua. Automaatse õhutusventiili võid aga sel juhul unustada ning selle asemele paigaldada kasvõi tavalise kuulkraani. Sealt lasedki boilerist aeg-ajalt õhku välja.

[pikk88]

Asi selles ongi, et boileril üleval õhutamise võimalus puudub. Muidu oleks see mure olemata. Kuid oletame, et boilerisse jääb õhk sisse. Mis kurja sellest sündida saab?

[rokikas]

....sest projekti järgi on ....

Kas tõesti on selle "pudru ja kapsad" kohta ka projekt olemas?

Miks nii suur boiler? Pealiku soov. Mu meelest pole ka kõige lollem otsus, sest projekti järgi on süsteemi töötemperatuuriks arvestatud 40 kraadi ja temperatuuri langus ringi peale oli vist 5,7 kraadi. Tegelikkus saab tõenäoliselt olema suurem, sest maja on kehvasti soojustatud, põrandad vahetamata ja soojustamata ning temperatuuri langust ette arvata on suhteliselt raske. Kui panna väiksem boiler, siis oleks ju küttekeha praktiliselt 24/7 taga, praegu peaks see ennast mu mõistuse järgi ennast ikka vahepeal välja ka lülitama, sest kui vett on kokku ringis 140 liitri ligi siis ei jahtu asi ehk nii kiiresti maha...

1. Millise temperatuuriga hakkab boileris vesi olema?
2. Kui see 140 l. jahtub sealt neljakümne kraadini siis saad ...???kWh soojust?
3. Kui suur on selle hoone ööpäevane soojavajadus kui õues on nädal aega - 20 C. ?
4. Kui võimas on boileri küttekeha?

Üks variant, mida veel mõtlesin, oleks see, et lööks ka paisupaagi vett täis ja vasturõhu pumpaks sinna alles hiljem sisse, siis peaks ju süsteemi vett oma 12 liitri jagu juurde tulema ja selle võrra ka 12 liitrit õhku välja pressima boilerist?

Kui väljavool boileris jääb allapoole veepinda siis kuhu pagan sa selle 12 liitrit õhku plaanid suruda?

[pikk88]

Projekt täiesti olemas. Selle eest olevat isegi roppu raha makstud
Kuivõrd pole ennast detailideni veel kõigega kurssi jõudnud viia siis oletan, et boileril keeratakse termostaat minimaalsesse asendisse, mitu kraadi see miinimum on, seda ei tea sulle peast öelda. Kui suur on selle hoone ööpäevane soojavajadus seda oskab öelda ilmselt vaid jumal taevas, sest mingeid arvutusi ma selle kohta pole näinud ega pole ka kuulnud, et neid keegi üldse teinud oleks.
Projekti all nurgas on juttu vaid sellest, et aluseks on võetud välisõhu temperatuur -25 C, sissevoolutemperatuur kollektorisse on +40 C, maja sisetemperatuuriks on arvestatud kõige selle tulemusel +21 C, keskmine temperatuuri langus ringi kohta 5,7 C ja soojuskoormuseks on arvestatud 3,4 kW.
Boiler ise oli mu mälu järgi kas 3,4 või 3,5 kW küttekehaga. Ausaltöeldes ei plaani ma seda 12 liitrit õhku kuhugi suruda, lihtsalt tekkis eile õhtul unise peaga selline "uitmõte" tagantjärgi mõeldes ilmselgelt teostamatu.
Arvestades su teist küsimust siis tead sa sellele ka vastata?

[Külaline]

nüüd sa peksad küll segast. Kui oleks projekt olemas, ei joonistaks sa siia mingeid jurasid ja ükski projekteerija ei kasuta küttesüsteemis tarbevee boilerit kütteallikana. Juhul muidugi, kui sa ise seda projekti ei teinud ja oma peremehele kõva raha eest maha ei parseldanud.

[pikk88]

Palun tõesti siiralt vabandust kalli külalise ees, et ma pole leidnud aega ega võimalust, et teha originaalist skanneeringut vaid lootsin, et piisab lihtsast skeemist oma küsimustele vastuse saamiseks.

[motamees]

... 2. Kui see 140 l. jahtub sealt neljakümne kraadini siis saad ...???kWh soojust?...

Selle skeemi puhul ei saa kasutada soojareservi. Boileri temperatuur ei tohi olla ühelgi hetkel üle 40 kraadi, sest rohkem ei tohi põrandasse lasta. Mingit salvestust ei toimu ja 140 liitrine poiler on täiesti mõttetu. Selle raha eest laske teha korralik läbijooksu küttepunn.
Tarbevee boile avariitermostaat on liiga kõrge temperatuuriga põrandakütte jaoks. Sellele projekteerijale tuleks selle projektiga vasta pead anda. Hakaku mullatööliseks. Nüüd võiks selle skaneeringu (foto käib ka) ära teha. Muidu kirume siin niisama projekteerijat. Äkki on seal ikke midagi teistmoodi.
Kui tahta kasutada boileri soojareservi, peab olema teine skeem (mootori asukoht).

[pikk88]

Projekteerija ja projekti osas täiesti nõus sinuga. Inimesel on boiler juba ära ostetud koos kõigi muude jubinatega. Seda ta ilmselgelt enam ümber vahetama ei hakka. Küsimus ongi nüüd selles, kuidas saada see komplekt reaalselt tööle. Alustuseks õhk süsteemist välja. Kui midagi muuta õnnestuks, siis ehk vaid skeemi ennast, kuid nagu ma aru olen saanud siis pumba/boileri/paisupaagi asukoha muutmine ei lahenda probleemi. Projekteerija oli juba oma osa saanud, firmast olevat väidetud, et "kogemata" sattus meeskonda mingi jahupea ja täiesti juhuslikult sattus see jahupea just selle projektiga tegelema. Seda on küll raske uskuda, kuid pealik paistis selle põhjendusega rahule jäävat. Kui jätta kasutegurid vahelt välja siis lõppkokkuvõttes hakkab ju asi ikkagi tööle, sest boiler kütab vett, mida pump ajab läbi kollektori ringi, mis omakorda soojendab põrandakütte torusid.
Nagu ma aru olen saanud siis kogu asi nn. ehku peale ehitatud, juhul kui ennast piisavalt ei õigusta siis tulevikus hakatakse kütma pelleti või gaasikatlaga. Rikaste inimeste värk, ühte asja mitu korda ümber teha...

[Külaline]

sry, aga s...st enam saia valmis ei tee. Las tarbevee boiler jääb ikka tarbevett kütma, samuti tuleks see boiler ka õigesse asendisse panna. Tarbevee boileril on väljuv toru reeglina mahuti ülaosast, kui sa paned boileri külili, siis on väljuv toru kuskil poole mahuti peal st pool paagi mahust jääb kasutamata.
Kuna boileri maht on ka väga pisike, siis mingist akumulatsioonist ei saa juttugi olla.
Kui ikka väidetav projekteerija ja ka ehitaja ei tea asjast mitte midagi, siis palka parem spetsialist, kes selle asja ikka enne ehitust üle vaataks. Oled sa kindel, et pump on õige suurusega? Kas torud on piisava läbimõõduga??? jne.
IMHO Elektriga ei tasuks üldse kütta soojuskandjat (praegusel juhul vett) vaid elektriküttekehad otse tubadesse. Nii saab investeeringu kulud märksa väiksemaks. Muidu kaob ju üldse elektri otsekütte point ära, kui omal just tasuta elektrit kodus ei toodeta.
Aga no, eks sa maadle.

[motamees]

... Tarbevee boileril on väljuv toru reeglina mahuti ülaosast, kui sa paned boileri külili, siis on väljuv toru...

Ära nüüd nii uduumbe ka lahmi. Paljudel läheb külm alt sisse ja soe tuleb alt välja. Kui soe tuleks ülevalt välja, siis poleks üldse probleemi tekkinudki. Õhu väljasaamisega ju asi algaski.

[rokikas]

Ilmselt samast "objektist" jutt viewtopic.php?f=17&t=36184 ?
40 C "triibud laminaadil"
See boilerist õhu välja saamise mure on .... . Kuidas ta "tavalise tarbeveeboilerina" paigaldades välja saadakse? Ikka kraanist tuleb kõik mis tulema peab.

[pikk88]

sry, aga s...st enam saia valmis ei tee. Las tarbevee boiler jääb ikka tarbevett kütma, samuti tuleks see boiler ka õigesse asendisse panna. Tarbevee boileril on väljuv toru reeglina mahuti ülaosast, kui sa paned boileri külili, siis on väljuv toru kuskil poole mahuti peal st pool paagi mahust jääb kasutamata.
Kuna boileri maht on ka väga pisike, siis mingist akumulatsioonist ei saa juttugi olla.
Kui ikka väidetav projekteerija ja ka ehitaja ei tea asjast mitte midagi, siis palka parem spetsialist, kes selle asja ikka enne ehitust üle vaataks. Oled sa kindel, et pump on õige suurusega? Kas torud on piisava läbimõõduga??? jne.
IMHO Elektriga ei tasuks üldse kütta soojuskandjat (praegusel juhul vett) vaid elektriküttekehad otse tubadesse. Nii saab investeeringu kulud märksa väiksemaks. Muidu kaob ju üldse elektri otsekütte point ära, kui omal just tasuta elektrit kodus ei toodeta.
Aga no, eks sa maadle.

Tarbevee boilereid on reeglina nii horisontaalseid kui vertikaalseid. Torude väljumise/sisenemise kohad ei ole minuteada euronõuetega reguleeritud ja neid on olemas igasuguseid. Seda peaks teadma iga inimene, kes mõnes suuremas sanitaartehnika poes natuke rohkem ringi on vaadanud. Millest sa järeldad, et projekteerija ja ehitaja ei tea asjast mitte midagi??? Ehitajaks olen mina ise, projekteerija teadmiste kohta ei oska ma midagi öelda, sest pole temaga kunagi ise kohtunud, küll on mul kahtlused tema oskuste suhtes. Pumba suuruse osas ei saa mina 100 % kindel olla, sest pole minu ostetud. Selles, et torud on piisava läbimõõduga, ei näe ma küll põhjust kahelda. Kui suur see boiler siis olema peaks, et tekkiks mingisugunegi akumulatsioon? Seda pole vist keegi eeldanudki, et öösel kütab boileritäie vett soojaks ja siis ajab pump seda terve päeva ringi.
Rokikas, jutt käib samast teemast jah, kuigi vahepeal on jõutud järeldusele, et soojusjaotusplaadi peale pole vaja isegi mitte kilet, võib täitsa vabalt laminaadi kohe peale panna.

[Külaline]

... Tarbevee boileril on väljuv toru reeglina mahuti ülaosast, kui sa paned boileri külili, siis on väljuv toru...

Ära nüüd nii uduumbe ka lahmi. Paljudel läheb külm alt sisse ja soe tuleb alt välja. Kui soe tuleks ülevalt välja, siis poleks üldse probleemi tekkinudki. Õhu väljasaamisega ju asi algaski.

Ühendused on küll boileri allosas, kuid boileris sees läheb toru paagi ülaossa.
Aga ega enne targemaks ei saa, kui pole boileri mark teada.