Ehitusfoorum

Tere,

Pöördun avalikkuse poole järgnevas situatsioonis, ehk oskab keegi kaasa mõelda ja nõuga aidata:

1) mul on peatselt lõppemas maakodu ehitus
2) maja tulevane küttesüsteem on maaküte ning vesi põrandaküte ja radiaatorid, ent hetkel seda lahendust välja ei ehita
3) ehitusspetsialistid soovitavad, et pole hea uut maja jätta üle talve külmaks; majas keegi talvel ei ela ega küta
4) elektriliitumine on majal olemas
5) maja on ca 135m2, kahel korrusel (esimese korruse pindala ca 75m2)
6) mulle endale tundub, lähtuvalt maja plaanist, et majas minimaalsete soojakraadide seeshoidmiseks oleks vaja kahte ajutist küttekollet, tõenäoliselt siis elektriradiaatorit, paigaldatuna esimesele korrusele (majas on suur aatrium, mis peaks viima õhu teisele korrusele)?
7) kas keegi oskab antud küsimuses nõu anda? Kas parim lahendus oleks tavalised elektriradiaatorid? Ega neil mingit probleemi järjest 4-5 kuud sisselülitamisega teki? Mis võiks olla muud lahendused? Kapitaalset soojuspumpa ei hakkaks paigaldama, kuna tulevikus täidab kütte rolli maasoojuspump.

Igasugused ideed ja arukad mõttearendused on teretulnud!

aitäh!

Aga on mõni soovitaja ka rääkinud mis juhtub kui maja kütmata jätta ?

Kui jätta soojustamata - viimistlejad väidavad, et kaks põhilist probleemi. Esiteks jäänud ehituse valmimine sügisesse, mistõttu siseviimistlus reaalselt ei kuiva vajalikul määral ära (alumine korrus krohvitud-värvitud, ülemine värvitud) ja konstruktsioonidesse võib jääda niiskus. Teiseks, osaliselt tulenevalt sissejäävast niiskusest, ei taha viimistlejad võtta vastutust, et eriti erinevate materjalide (krohvitud sein (aluseks OSB), krohvitud sein (aluseks fibo), kipssein, teatud kohtades laiemad puuliistud) kasutamise puhul, nende liitekohtades, võivad tekkida praod, mida vähese kütmisega (normaalse kuivamisega) saaks ära hoida.

Väga teaduslikku põhjendust lisaks ülaltoodule kahjuks ei oska tuua. Samas olen sama kommentaari kuulnud mitme erineva pädeva ehitaja, viimistleja ja ka küttega tegeleva isiku käest - üle talve kütmata hoidmine ei mõju maja tervisele hästi.

ei juhtu nende radikatega midagi. aegajalt käid ju varandust vaatamas ka.
kallis saab see vaid olema...

Martin357 kirjutas:.....majas minimaalsete soojakraadide seeshoidmiseks .....

Natukene kõrvalisest teemast aga milline vundament su majal on? Kas madalvundament?

Hiid kirjutas:ei juhtu nende radikatega midagi. aegajalt käid ju varandust vaatamas ka.
kallis saab see vaid olema...

minu maja umbes sama suur ja kunagi otseelektriküttel olles läks aastas 19 000 kWh.
Võtame olmeelektri maha, jääb 14 000.
laseme temperatuuri +20 pealt ´+10 peale, jääb alles 7000 kWh

see maksab 700 €.

Miks mitte kasutada õhk-õhk soojuspumpa? maksab küll üksjagu aga pärast sobib jahutamiseks?
(Või on sul ka jahutus planeeritud maasoojuspumbaga.)

jääb järele jooksvat kulu 350 €

Sõltub palju mis viimistlusmaterjale kasutasid, viimistlematta majaga reeglina ei juhtu talvel mitte midagi kui just mõni vargabande või kodutute armee ei plaani külastada. Paljud viimistlusmaterjalid kannatavalt edukalt kütmata olemist aga kõik sõltub materjalist.
Hea lahendus oleks küttesüsteemi väljaehitamine, jah kui raha vähe siis saab ka aru.
Kuna on plaanis soojuspump siis soojuspumba asemel teise sojjuspumba ost ajutisena on nagu vale lahendus. Seepärast soovitan, et osta tõesti mõned elektriradikad, kruti need +5 kraadile ja olekski kõik.

Aitäh mõttearenduste eest!

Vundament... Ehk täpsustan. Tegemist on vanade maakivist müüride sisse ehitatud uue hoonega, ehk siis "seestpoolt soojustus", samas on korralikult hoolitsetud õhuvahetuse eest sisesoojustuse ja maakivist müüride vahel. Vundament kui selline on kuni paar meetrit (täpselt teadmata) maa alla kuhjatud põllukive.

Teise pumba paigaldus - olen kaalunud, ent tundub nagu tobe, kui on plaanitud teine lahendus (ja taristu juba ka välja ehitatud - maakütteväljak, põrandaküte jne. Lõpuni ehitamist takistavad hetkel ehitusega väheseks jäänud finantsid.). Samas - kas keegi oskab asjatundlikult ja lühidalt selgitada, kuidas käib maasoojuspumbaga hilisem jahutamine ja kas see reaalselt ka toimib. Kui mul tuleb esimesel korrusel põrandaküte ja teisel radiaatoriküte - kas lihtsalt keeran termostaadi suvel "jahutama", põrand ja radiaatorid lähevad külmaks ja elukeskkond ongi normaalselt jahe? Ka teisel korrusel, kui juhtub olema mõni üksik põrgupalav Eesti suvepäev?

Külma kannatavad viimistlusmaterjalid - kuidas seda hinnata, millised kannatavad külma ja millised mitte? Algses postituses tõin mõned näited - esimene korrus (see sisesoojustatud) on seestpoolt värv-krohv-osb või fibo-karkass/vill-õhuvahe-maakivi jne. Teine korrus on enamasti värv-kips.

Igal juhul pane paar el-radikat järgi, see mõnisada euri pole midagi selle kõrval ,kui kevadel maja "higistama" hakkab!
Osta kindlasti sellist tüüpi radikas http://www.euronics.ee/uudised/ViewArti ... adiaatorid, kuna ta liigutab majas oluliselt rohkem õhku kui tavaline õlikas.

Martin357 kirjutas:...et eriti erinevate materjalide (krohvitud sein (aluseks OSB), krohvitud sein (aluseks fibo), kipssein, teatud kohtades laiemad puuliistud) kasutamise puhul, nende liitekohtades, võivad tekkida praod, mida vähese kütmisega (normaalse kuivamisega) saaks ära hoida.

Sellistes kohtades pragusid ära hoida on peaaegu võimatu. Pigem tuleks mõelda pragude "peitmisele" liistudega vms.

Üldiselt sellises konstruktsioonis maja plussis hoidmist ei vaja. Olen lähedalt seotud ühe sarnase majaga, mis talviti külm ja pole paarikümne aasta jooksul miskit kahju näinud tekkivat.

siinsamas foorumis oli vist üks Leidi elektrikatel müüa - kui muus osas süsteem valmis, siis ühenda maasoojuspumba asemel see algselt tööle ja reguleeri paika