Ehitusfoorum

Tere

Algaja potsepp küsib.

0-lõõr ja sellel järgnev esimene tõusulõõr ahju tagaseinas. Kas võivad olla paralleelsed lõõrid, ehk nö. üks laskuv 0-lõõr ja sellele järgnev tõusulõõr on kaheks jaotatud. Veski raamatust loen: "/.../Seepärast võib rööpühendada vaid laskuvlõõre, mitte tõusulõõre."
Kuidas aga on situatsuooon, kui laskuvale rööpühendusele järgneb koheselt tõusev rööpühendus?? Kas on võimalik, et rööpühendusega laskuvlõõr->tõusulõõr võib hakata eelistama ühte lõõri ja jätta teise lõõri külmaks? Füüsika, mida mina ei taipa:)

Laskuvad lõõrid võivad olla paralleelsed, tõusev mitte.

Väike selgitus, mis juhtub, oleks abiks.

Raamatust loen:
Laskuvlõõride süsteemis läheb suitsugaas ühtlaselt läbi kõigi laskuvlõõride ka siis, kui nende ristlõiked on erinevad. Kui kuum gaas eelistaks avaramat lõõri, siis tõuseks selle sisepinna temperatuur kõrgemaks, kui naaberlõõrides. Mida kõrgem on temperatuur lõõris seda kergem on seal gaas ja seda rohkem kipub ta üles tõusma, see aga takistab gaasi allavoolu rohkem kui naaberlõõrides, kus temperatuur on madalam ja allavoolamise takistus väiksem. Seega reguleeritakse gaasi ühtlane läbivool laskuvlõõrides automaatselt ning lõõrid soojenevad ühtlaselt.

Kui lasta kuum gaas korraga läbi mitme tõusulõõri, siis hakkab ta kohe eelistama väiksema takistusega lõõri; mida tulisemaks see muutub, seda kergem on kuumal gaasil sealt läbi pääseda. Naaberlõõrid aga jäävad külmaks.

Mis toimub ühenduskohas?

Tundub, et on kaks varianti: 1) Gaaside liikumine arvestab laskuvlõõride "seadust" ja kui laskuvlõõride seadus ütleb, et laskumine saab toimuda mõlemas lõõris võrdselt, siis laskuvlõõrdele järgnevad paralleelsed tõusulõõrid seda seadust ei muuda ning gaaside vool on ühtlane.
2) Gaaside liikumine lähtub tõusulõõride "seadusest" ja hakkab eelistama ühte tõusulõõri. Ehk, muudab laskuvlõõride seaduse kehtetuks.

Loogiliselt võttes, kui tõusulõõride "seadus" kehtib ja gaasid hakkavad eelistama ühte tõusulõõri, siis peaks ju hakkama kehtima ka laskuvõõride seadus - kõrgem on temperatuur lõõris seda kergem on seal gaas ja seda rohkem kipub ta üles tõusma, see aga takistab gaasi allavoolu rohkem kui naaberlõõrides, kus temperatuur on madalam ja allavoolamise takistus väiksem. Seega reguleeritakse gaasi ühtlane läbivool laskuvlõõrides automaatselt.

Peaks tekkima mingisugune pulseerimine?

Ma ei ole pottsepp, aga arvan nii. Veski kirjeldab laskuvlõõrides toimuvat tingimusel, et lõõrid saavad soemüüri allosas kokku ja gaasid liiguvad ühe lõõri kaudu edasi. Sealt edasiliikumiseks on vaid üks võimalus, üks lõõr (korsten). Kui sa aga pakud tõusvatele gaasidele mitut paralleelset edasiliikumise võimalust, siis ei hakka normaalselt tööle ka laskuvad lõõrid: kui mingis tõusulõõris on takistus väiksem, siis toimub parem tõmme ka seal tsoonis paiknevas ühes laskuvas lõõris, ja ülejäänud ei kuumene. Tõusulõõre ei tohi paralleelselt jagada.

Küsin aga praktikutelt: kas mulle tundub või tegelikult ongi nii, et paralleelsete laskuvlõõridega ahje eriti või üldse ei ehitata? Miks? Kui seal ometi soojuse jaotus ja järelikult ka salvestusvõime nii kavalalt sätitud on...

Mina kahte tõusvat lõõri ei teeks. Arvan, et seal hakkab gaas liikuma ainult ühes lõõris. Olgu kombinatsioon ennem missugune tahes.
Reinule.
Mitme laskuva lõõriga ahje tehakse palju. Isegi vist tegid ühe sellise. Ka lahendatakse paljud pliita soojad seinad niiviisi.

Suitsugaas liigub seal, kus tal on väiksem takistus.
Laskuva lõõri puhul on väiksem takistus külmemas lõõriosas. Võiks nimetada negatiivseks tagasisidestuseks.
Tõusvas lõõris on väiksem takistus kuumemas lõõriosas. Võiks nimetada positiivseks tagasisidestuseks.


Nii lihtne see ongi!

Tere.
Süsteemi, kus peale esimest tõusulõõri järgnevad kaks paralleelselt laskuvat, mis omakorda jätkuvad kahe paralleelse tõusulõõriga töötasid välja Rootslased ning kasutavad seda ka siiani. Kasutada saab seda ahjude ja kaminahjude juures, soeseinaga kisub keeruliseks. Oleme seda enda firmas kasutanud juhtudel , mil on vaja ahju teatud osasid rohkem soojendada. Näiteks kui suurematsorti kaminahi paikneb vastu seina ning kliendil on vajadus ahju esiküljest rohkem sooja kätte saada . Ka on selline süsteem oma lõõride kogupikkuselt suurem.Taoliste ahjude puhul peab kindlasti korrektselt jälgima lõõride ristlõikeid. Ning paralleelselt tõusvad lõõrid peavad enne kokku saama ning alles siis korstnasse suubuma. Selline tõusulõõride ühendussüsteem välistab ohu, et suitsugaas hakkaks eelistama ühte tõusvat lõõri. Hobi- ja algaja pottsepa esimeseks tööks ilma juhendajata taolist lõõristikku ei soovitaks. Lisan siia meelespidamiseks veelkord Stupi tsitaadi, mis mulle väga meeldis.

stupiduser kirjutas:Suitsugaas liigub seal, kus tal on väiksem takistus.
Laskuva lõõri puhul on väiksem takistus külmemas lõõriosas. Võiks nimetada negatiivseks tagasisidestuseks.
Tõusvas lõõris on väiksem takistus kuumemas lõõriosas. Võiks nimetada positiivseks tagasisidestuseks.


Nii lihtne see ongi!

Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

Tere

Tänud vastamast! Eks ma siis nüüd mõtlen, kas kasutan paralleelühendusega 0-lõõri ja parallelühendusega esimest lõõri või tuleb ahju sisse rauda panna ja loobuda paralleellõõri ideest. Üldiselt oli plaan teha paraleelühendusega 0-lõõr -> 1 lõõr, mis siis kolde kohal saaksid kokku rõhtlõõri ja keerutaks 3 tiiru kolde kohal.

Igal juhul tänan vastuste eest kõiki, eriti Matit.

pottkivi kirjutas:Tere.
Süsteemi, kus peale esimest tõusulõõri järgnevad kaks paralleelselt laskuvat, mis omakorda jätkuvad kahe paralleelse tõusulõõriga töötasid välja Rootslased ning kasutavad seda ka siiani. Kasutada saab seda ahjude ja kaminahjude juures, soeseinaga kisub keeruliseks. Oleme seda enda firmas kasutanud juhtudel , mil on vaja ahju teatud osasid rohkem soojendada. Näiteks kui suurematsorti kaminahi paikneb vastu seina ning kliendil on vajadus ahju esiküljest rohkem sooja kätte saada . Ka on selline süsteem oma lõõride kogupikkuselt suurem.Taoliste ahjude puhul peab kindlasti korrektselt jälgima lõõride ristlõikeid. Ning paralleelselt tõusvad lõõrid peavad enne kokku saama ning alles siis korstnasse suubuma. Selline tõusulõõride ühendussüsteem välistab ohu, et suitsugaas hakkaks eelistama ühte tõusvat lõõri. Hobi- ja algaja pottsepa esimeseks tööks ilma juhendajata taolist lõõristikku ei soovitaks. Lisan siia meelespidamiseks veelkord Stupi tsitaadi, mis mulle väga meeldis.
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

Ma olen tegelikult juba mitmeid aastaid seda mitme tõusva lõõri teemat mõelnud( imestand) ja ka katsetand.
Üle 10-ne aasta tagasi oli mul raudahi mis otse korstnasse läks. Kuna nägin vanades USA filmides huvitavaid ahjusid kus korstnasse suubuv toru läks kaheks, tegi ringi ja jälle üheks, siis tahtsin ka ise midagi sellist teha. Aga kuna soovisin katsetada kolme tõusva toruga, siis nii ka läks ja huvitaval kombel toimus tõmme kõigi kolme tõusva toru kaudu( tänasel päeval on ahi rauahunniku all ja ei suutnud kahjuks pildistamiseks välja tirida).
Sellel kevadel nägin Soomes kummalisi ahjusid ( oma 60 aasta vanuseid) mis kolde pealt 6-e lõõriga tõusid. Ei saa aru...aga nad toimivad...??? Varsti hakkan neid ahjusid lammutama, siis ka rohkem infot jagada.

Kaks või enamat paralleelset tõusulõõri ei ole probleem. Kindlasti tuleb kinni pidada Mati Malmi poolt osutatule, ehk siis lõõride ristlõiked peavad olema võimalikult identsed. See, et tõmbetakistus määrab suitsugaaside liikumist, vastab küll tõele, aga arvestades põlemisprotsessi lühidust, ei pruugi lõõride ristlõigete liiga suure erinevuse korral lihtsalt ajast piisata.

Mis puudutab nö rootsipärast 5-lõõrilist ahju, siis pean seda paremaks tavalisest "soomlasest". Põhjanaabrite topeltvoolsed kütteseadmed on ka ok, kuigi erineva lahendusega ja sobivad pigem lisakütteks. Aga see "rootsi" ahi on ka tegelikult pärit ikka Kesk-Euroopast, Saksamaa aladelt.

Rääkides paralleelselt tõusvast lõõristikust laiemalt, siis hea sõbra ja kolleegi tiit Pajusaluga sai ehitatud Savitoni pottidest ümarahi, milles neli tõusvat ringlõõri. Toimib ideaalselt. Ka Austria firma Ortner kasutab säärast lõõristikku. Ilmselt edukalt.

Kuidas on võialik teha 4 tõusvat ringlõõri? Kuhu mahuvad?

Robi 1 kirjutas:Kuidas on võialik teha 4 tõusvat ringlõõri? Kuhu mahuvad?

Ahju sisse.... Sead kahtluse alla?

"Ma usun kõike, mis on pärit su suust.
nii tihti vaatan sind ja salaja nutan.
..."
(Hardi Volmer)

rokikas kirjutas:"Ma usun kõike, mis on pärit su suust.
nii tihti vaatan sind ja salaja nutan.
..."
(Hardi Volmer)

30.aug. suri hea sõber, kellega koos olin aastaid turvamees Singer Vingerile ja Vanemõele, tean neid tekste peast, usu. Mainit lugu pärit Päratrusti ajast, tean. Mul ei ole miskit oma, tarbin usaldusväärset vaid.


Hetkel kuulan KINOd. Tsoiga vestlus oli üle kõige. Ahjudest ei sõnagi. loomulikult....

Leevi kirjutas: Rääkides paralleelselt tõusvast lõõristikust laiemalt, siis hea sõbra ja kolleegi tiit Pajusaluga sai ehitatud Savitoni pottidest ümarahi, milles neli tõusvat ringlõõri. Toimib ideaalselt. Ka Austria firma Ortner kasutab säärast lõõristikku. Ilmselt edukalt.

Sellist jura ei saa ajada ajudega mees.

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas: Rääkides paralleelselt tõusvast lõõristikust laiemalt, siis hea sõbra ja kolleegi tiit Pajusaluga sai ehitatud Savitoni pottidest ümarahi, milles neli tõusvat ringlõõri. Toimib ideaalselt. Ka Austria firma Ortner kasutab säärast lõõristikku. Ilmselt edukalt.

Sellist jura ei saa ajada ajudega mees.

Mis sul lõõristiu vastu?

Kas tõesti ongi nii, et ainult sina, valemikunn Leevi, ei saa aru, mida tähendavad paralleelselt tõusvad lõõrid? Või äkki Teadja ka ei saa aru? Või õpetab Leevit?

Ma mõlen, et Leevi tahtis õelda, et ahjul oli neli ringlõõr, mitte neli paraleellset ringlõõri.

Robi 1 kirjutas:Ma mõlen, et Leevi tahtis õelda, et ahjul oli neli ringlõõr, mitte neli paraleellset ringlõõri.

Tahtmine on taevariik aga kui mõistus jupsib, siis pole ka tahtmisest kasu. Kirja saab lausrumalus.

Sest neli paralleelset lõõri ei saa ju mahtuda kuidagi ja kust võetakse võimsus selliste lõõride mahu kütmiseks( Oletame, et üks ring oleks 1,5 m ja korrutame neljaga ja veel kord neljaga, siis tuleb ...palju pigi igatahes...).

sorry, aga tõesti hea huumor!

Yaager kirjutas:sorry, aga tõesti hea huumor!

Huvitav, kas T. Pajusalu tõesti nii ehitaski või sai tema toonane õpipoiss Leevi selle huumori ise meile välja mõeldud?

Sorry minugi poolt

Ahjude ehitamise puhul ei ole põhiõtteliselt mitte midagi keerulist raketiteadust. On lihtsalt kolle, kus max. kasuteguriga kütus ära saab põleda, siis salvestav osa, mis säilitab soojust võimalikult kaua ja korsten, mis tagab, et eelnevad toimingud ohutult toimida saaksid. Päris suur vabadus on teha lõõrid püsti või pikali või lasta kuumad gaasid läbi kerisekivide...aga nelja paraleelringlõõriga ahju sellel planeedil kindlast olla ei saa...

Leevi kirjutas:
Rääkides paralleelselt tõusvast lõõristikust laiemalt, siis hea sõbra ja kolleegi tiit Pajusaluga sai ehitatud Savitoni pottidest ümarahi, milles neli tõusvat ringlõõri. Toimib ideaalselt. Ka Austria firma Ortner kasutab säärast lõõristikku. Ilmselt edukalt.

Loodan, et keegi ei pahanda kui täpsustan kolleeg Tiidu ehitatud ahju toimimispõhimõtet tema enda kunagi räägitud jutu põhjal:
Tegu oli Savitoni ümarahjuga(diam 660 mm.), mille sisse ehitati kolde peale sisuliselt risti kujuline vahesein, mis jagas ahju sisemuse neljaks võrdseks tõusvaks paralleelseks lõõriks. Ahi pidi kenasti ühtlaselt soojenema- Tiidu jutus pole mul küll mingit põhjust kahelda.
Sama süsteemi kasutavad tõepoolest ka Austerlased ja Poolakad oma moodulahjudes. Selleks, et lõõristikku pikendada muudetakse see spiraaljaks(pealtvaates nagu lennuki propeller)
lisan ka mõned lingiviited:
http://kodusoe.ee/index.php?page=ortner6
malmist poolakas:
http://kodusoe.ee/et_EE/massiivkaminad/
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

pottkivi kirjutas:

Leevi kirjutas:
Rääkides paralleelselt tõusvast lõõristikust laiemalt, siis hea sõbra ja kolleegi tiit Pajusaluga sai ehitatud Savitoni pottidest ümarahi, milles neli tõusvat ringlõõri. Toimib ideaalselt. Ka Austria firma Ortner kasutab säärast lõõristikku. Ilmselt edukalt.

Loodan, et keegi ei pahanda kui täpsustan kolleeg Tiidu ehitatud ahju toimimispõhimõtet tema enda kunagi räägitud jutu põhjal:
Tegu oli Savitoni ümarahjuga(diam 660 mm.), mille sisse ehitati kolde peale sisuliselt risti kujuline vahesein, mis jagas ahju sisemuse neljaks võrdseks tõusvaks paralleelseks lõõriks. Ahi pidi kenasti ühtlaselt soojenema- Tiidu jutus pole mul küll mingit põhjust kahelda.
Sama süsteemi kasutavad tõepoolest ka Austerlased ja Poolakad oma moodulahjudes. Selleks, et lõõristikku pikendada muudetakse see spiraaljaks(pealtvaates nagu lennuki propeller)
lisan ka mõned lingiviited:
http://kodusoe.ee/index.php?page=ortner6
malmist poolakas:
http://kodusoe.ee/et_EE/massiivkaminad/
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

Miks see Tiidu ehitatud ahi toimima ei peaks kui sinna sisse ei ole ehitatud nelja paralleelselt tõusvat ringlõõri nagu väidab alati eksimatu Leevi.
Kuhu on ehitatud see Ortner6 ahi?