Ehitusfoorum

Tere seltsimehed !
Oleks tarka nõu vaja . Nimelt plaan soojustada väljast vundamenti . Tegu 60nendate majaga - täisulatuses kelder .(paekivi )
kevadel vesi keldris , 1/ 3 keldrist maapinnast kõrgemal.maja peal puitkarkass takuga täidetud , väljas pilliroomatt ja krohv

kuidas oleks õige , millega , kui sügavale jne .

Kristjan

Tere. Targim, mida teha annaks, oleks see plaan kõrvale heita. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kõigepealt peaks ikkagi välja mõtlema kuidas veest keldris lahti saad.
Kui sügavale - maitse asi, olemasoleval keldril allapoole külmumispiiri pole otstarbekas kaevata, tavaliselt piirdutakse vahtplasti plaadi pikima külje pikkusega. Edasi suhtle vahplasti paigaldajaga - eks tema vaatab millist kinnitusmeetodit ta eelistaks ja kas see liigkrobeline paekivi on vaja tasasemaks krohvida.

Ei hakka uut teemat tegema. Nimelt vanemate maja, nõuk.aegne, täiskeldriga (kütmata, ei soovi ka kütta), asub vundamendiplokkidel. Sokkel ca 1m maapinnast.
I korruse põrand ülevalt poolt soojustatud. Väline termopilt näitab külmasilda st sokli ülaosa on väga soe. Kuidas seda soojustada ja kas üldse võibki soojustada? Nagu aru olen saanud, ei saa/või välisseina-sokli penoga minna allapoole seina-sokli hüdroisolatsiooni.
Kuidas sellest külmasillast lahti saada?

Keldrist uurides ei paista keldri seina ja lae vahel mingit tõket (tõrvapappi). Tõrvapapp on põrandast ca 10 cm kõrgusel 'vöö' või kuis seda ka nimetatakse, selle peal. Sealt algavad vundamendiplokid. 3 rida on maa all, 1 rida maa peal.
Kui sellisel juhul tuua sokli soojustus otsaga maasse, siis peaks saama külmasillast lahti? või lõhnab see enesetapule. Mis herr Piirfeld kostab?

Tere. Piirdeid soojustatakse väljastpoolt. Põranda puhul on seda eiratud.
Kui vundamendi ja põranda vahel puudub hydro, siis võib karta, et niiskus tungib vundamnedist põrandasse. Ei saa aru kuidas on võimalik seda "vööd" näha. Keldrist see võimalus ju puudub. Kui aga väljast, siis puudub fassaadi soojustus üldse?! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Väike selgitav pilt
http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2407562.PNG?t=4

Kunagi läheb terve välisseinale 'kasukas' peale.

Tere. Mõistlik oleks oma praegune ressurss suunata tähtsamatele asjadele kui vundamendi soojustamine. Näiteks fassaad on olulisem kui sokkel. Sellest vöö peal olevast hydrost palju kasu pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Tere!
Ei hakanud uut teemat tegema ning esitan siia küsimuse. Millega kinnitada vundamendi kattepaati(kivex jm) peno külge? Soojustus on vahuga ja tagasitäitega vundamendi vastu surutud, mingisugust karkassi või muud sellist seal ei ole. Kas onäkki olemas sellised suuremad tüüblid mis peoplasti sisse käivad?

külaline222 kirjutas: mingisugust karkassi või muud sellist seal ei ole.

Järelikult tuleb see sinna teha. Karkass nimelt.

Kas niisama ei või kattematerjali penoplasti külge liimida, on see karkass ilmtingimata vajalik?

On vajalik jah et seda olukorda veelgi hullemaks mitte teha.

Ok, hullu pole seal midagi, aga kui sa nüüd ütleksid, et kuidas ma karkassi soojustuse külge kinnitaksin, siis ma ei kiusaks Sind enam ja saaksid teistele väärt nõu anda.

Kui paks on EPS?
Mis on selle taga (mis materjal)?
Mis materjalist karkassi plaanid teha?
Kas sinna üldse saab sellist karkassi teha mis ka tuulduv jääb?

Tere!
Kui paks on EPS? 100mm
Mis on selle taga (mis materjal)? Maakivivist vundament
Mis materjalist karkassi plaanid teha? Oli mõttes plekk
Kas sinna üldse saab sellist karkassi teha mis ka tuulduv jääb? kahjuks jah, ühte maja serva karkassi jaoks ruumi ei ole, eps-i ja ülemise veepleki vahe ainult 10mm, teised kolm majaserva on korras, seal ruumi 50-60mm.

Selle sokli soojustamisega on tiba keeruline lugu. Targad räägivad et kui vundamendil puudub toimiv hüdroisolatsioon ("terve kummik" )siis on vundament alati märg/niiske. See vesi/niiskus tõuseb ka maapinnast kõrgemale mööda sokkelt. Kui sokkel on katmata siis saab ta kuivada aga kui kaetud siis niiskus % seal tõuseb. Mida aurutihedam kate on seda niiskemaks sokkel muutub. EPS juba on tuntav takistus kuivamisele aga need katteplaadid ikka tunduvalt hullemad selles suhtes. Ei pääse see vesi sealt tagant välja (vähemalt piisaval määral/kiirusel) ning talvel külmudes võib sokkel murenema hakata, suvel võib seal "seeneriik" tekkida, kui sokli ning seina vahel puudub kindlalt toimiv hüdro siis jõuab see niiskus ka seina ja see ei ole just hea nähtus, jne.
Pigem sobiv krohv EPSile kui umbselt katteplaat (kivex, jne.)

Kui keldriga maja siis sokli soojustamine nagu tiba põhjendatud aga kui ilma keldrita siis suht mõtetu. Pigem tuleks ikka põrandat soojustada. Sokli soojustamise mõju küttearvele on ilmselt üpris pisike ning potentsiaalselt võimalikud kahjud tunduvalt kallimad.

Tere, tänud asjaliku informatsiooni eest, soojustamne sai võtud käsile selleks, maja see olev põrand(20-30cm betoon) on väljas oleva maapinnaga samal tasandil, kevadel-suvel-sügisel on põrand alati märg ja niiske. Vundament on ka nagu ta on, kivide vahelt puhub tuul ikka seina vahele.
Tegu pole uue majaga vaid kurat seda teab kui vana meieri taluga, mille välisseinad on valmistaud miskit imelikust columbia kivi taolistest sik-sak kividest.
Mis nüüd oleks kasulikum teha, kas võtta plaadid maha, saan neid veel mujal kasutada, või panna krohv peale ja jääda jumalat paluma, et kuskile oma elu seina vahele ei tekiks?

Ah jaa, läks meelest mainida see imepisike asjaolu, et soojustusmaterjaliks on Styrofoam, kui see midagi muudab...

külaline222 kirjutas: soojustamne sai võtud käsile selleks, maja see olev põrand(20-30cm betoon) on väljas oleva maapinnaga samal tasandil, kevadel-suvel-sügisel on põrand alati märg ja niiske. Vundament on ka nagu ta on, kivide vahelt puhub tuul ikka seina vahele.

Eks need sellised vanade majade renoveerimised on kõige keerulisemad ettevõtmised. Alati tuleb otsida kompromissi soovide ja tehniliste ning rahaliste võimaluste vahel. Eks enamuses ongi mõistlik ilmselt leppida kompromissiga mitte punnida "ninast veri väljas" ideaal lahendust.

See et põrandad kipuvad märjad olema viitab et toimivat drenaasi ei ole. Kui tehniliselt võimalik (on kuhu seda juhtida) võiks selle rajada.
http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... vendus.pdf
http://www.rakennustieto.fi/Downloads/T ... /37842.pdf
http://www.rakennustieto.fi/Downloads/T ... /38056.pdf
Kui tuul kipub läbi puhuma siis tuleks sokkel/sein üle krohvida või vähemalt korralikult üle vuukida.

külaline222 kirjutas:Ah jaa, läks meelest mainida see imepisike asjaolu, et soojustusmaterjaliks on Styrofoam, kui see midagi muudab...

Kuna styrofoam on vägagi aurutihe (tunduvalt tihedam kui EPS) siis mina kohe kindlasti ei julgeks seda soklile panna. Arvan et kasu asemel tuleks pigem kahju sellest. See eest maa alla on ta vägagi sobiv (tunduvalt sobivam kui EPS). Talub koormust, ei ima sisuliselt vett, jne.
Tootetutvustuses on küll mainitud muuhulgas et sobib soklile http://isover.ee/download.aspx?intFileI ... ctID=13964 http://isover.ee/download.aspx?intFileI ... ctID=13964 aga mina igatahes ilma toimiva seina hüdrota (terve kummik ) teda sinna ei soovitaks.

Kui mul oleks vaja tõesti vundamenti/soklit soojustada (räiged külmasillad otse tuppa näiteks) siis kaaluksin maa alla sarnast plaatsoojustust aga soklile vill+tuuletõke+tuulutusvahe+katteplaat. Igatahes mulle tundub lollikindlam.

külaline222 kirjutas:.... kivide vahelt puhub tuul ikka seina vahele. ...... välisseinad on valmistaud miskit imelikust columbia kivi taolistest sik-sak kividest.

Ehk ikka päris nii ei ole tehtud http://www.youtube.com/watch?v=6Iguspf5 ... ture=share