Ehitusfoorum

Kandev liimpuittala on tarvis toetada kandva välisseina sisse.

Konstruktor on teinud mu projektis tohutu nikerdamise, mis hõlmab:

• alusploki horisontaalset poolitamist (vajaliku kõrguse saavutamiseks);
  eraldi lisatud U-plokk,
  U-plokk täis betoneeritud;
  betooni sisse terasdetail väljaulatuva talakingaga;
  eraldi betoonpadi U-ploki peal ja servadel paksusega 8 cm, sarrustatud 3x12 mm armatuuriga;
  tala külgedel lisasoojustus.

Palun lihtsamat lahendust.

Aeroc maja ilmselt? Siis on ju kõik õige.

Jep, Aeroc 375, ent kas on õige katkestada müürivöö sh armatuur ja ka müürilatt kokku neljast kohast.
Neli liimpuittala tuleb sisse. Ei tahaks sedasi maja nõrgestada.

Tere,

teadmata muidugi liimpuittalade koormuspinda ja sellelt tulevat koormust tala otsa alla on raske õelda, kas tegu üledimensioneerimisega või mitte. kas talade alla lihtsalt raudbetoonvööd ei anna teha -170x190(h)mm vöö+100mm vahtpolüstüreeni+100mm Aerocit - asi peab ka vertikaalsuunalise mooduliga klappima? on majal ka lisasoojustus ümber?

Muide,pilt sellest sõlmest ei teeks üldse paha.

Link sõlmele on siin:

http://web.zone.ee/laiknaaia/120817%20KS-5.JPG?2

Pilti otse lisada ei oska siin.

Peab ikka hiigelkoormus sellele talale langema et sellist alust vajab.
Mitte et ma vihjaks et liiga tugev tehtud aga ....

Koormuseks tuleb liimpuit tala peale fermid, kivikatus (kelpkatus), 25 kraadi.

Muret teeb see, et sedasi ehitades pean katkestama viimase rea U-plokkides (KM 2.50-2.70) oleva armatuuri ja betoonvöö, samuti katkeb müürilatt (KM 2.70-2.80).

Kas siin oleks mõistlikku lahendust?

Ei saanud su mõttest aru.

Lisasoojustust ei ole.

Manfred kirjutas:Muret teeb see, et sedasi ehitades pean katkestama viimase rea U-plokkides (KM 2.50-2.70) oleva armatuuri ja betoonvöö, samuti katkeb müürilatt (KM 2.70-2.80).

Mina selle pärast eriti ei muretseks. Küllap projekteerija ikka sai aru mida tegi.

Aga minu mõte kisub jälle sinna rajale et läänemeri on ikka kummaline "lomp". Erinevatel kallastel kehtib erinev ehitusfüüsika. Olen mõned aastad ülelahe samatüübilisi maja ehitanud aga veel ei ole mitte ühtegi (loe "MITTE ÜHTEGI") eramu projekti kohanud kus oleks U-plokki või muud sellist betoonvööd kasutatud. Millegipärast sealsed insenerid ei armasta neid. Karmimate toetuspunktide all kasutatakse pigem tugevduseks/koormuse hajutamiseks metallplaate (~10 mm. paksuseid).

Projekteerijal tundub see olema esimene töö üldse.

Eriti kui arvestades, et ka ühele liimpuittalale, mis on üksnes dekoratiivse otstarbega ja kuhu ei lange peaaegu mingit koormust soovitab ta samasugust keerukat konstruktsioonisõlme.
Kas keegi veel ehk võiks omi mõtteid jagada?

Ise arvan praegu, et teeks mingid talakingad, millised siis ankurdaksin müürivöö betooni sisse.

Olles teemat pühaba ommikul lugenud heietaks mõningaid seonduvaid meenutusi oma minevikust.
Sai kunagi, anno domini -80, oldud Leedus, Vilniuses, konstruktori praktikal. Grupivennaga pidime praktika kahe kuu jooksul konstrueerima ühe mobiilse linttransportööri. Istun siis mina koostejoonise taga ja mõtlen ühe võlli läbimõõdule. Läheneb juhendaja. Mina püüdliku "konstruktorina" hakkan arvutama vajalikku läbimõõtu, kirjutan välja valemid ja siis võllile juurde läbimõõt 16. Seepeale juhendaja, muidu üks tore leedu mees, võtab sõna lausumata mu kustutuskummi ja pliiatsi, kustutab minu kirjutatud läbimõõt 16 ja kirjutab asemele läbimõõt 32, annab pliiatsi tagasi ja ütleb "zatsem võtsislit, u nas metalla hvatajet" (milleks arvutada, meil rauda jagub).
Teine. Samast ajajärgust. Sõjalise loeng podrõvnõje delo (lõhketööd) Ohvitser räägib pikalt teemal kuidas lõhata sildu. Kuhu, kuidas, kui palju panna lõhkeainet. Ja lõpuks võtab jutu kokku - kui olete kõik täpselt välja arvutanud, korrutage kõik lõhkeaine kogused kahega ning lisage igaks juhuks veel 2 kilo sest kui see sild lendab palju kaugemale, pole sest midagi, aga kui peale pauku peaks ta veel püsti seisma pannakse teid sealsamas seina äärde.
Kolmas. Tänapäev. Istume tuntud arhitektiga laua taga ja sõna otseses mõttes pritsime vastastikku tatti, väga kõvahäälselt ja emotsionaalselt. Küsimuseks tootmistsehhi olmeruumid. Arhitekt on joonisele pannud meeste riietusruumi, dussiruumi ja tualeti kusjuures tualetti pääseb ainult LÄBI dussiruumi. Mina keeldun sellist lollust ehitamast, tema väidab, et see on standardlahendus.
Ebakindel konstruktor kindlustab enese seljatagust üledimensioneerimise ja standardsete lahenduste kasutamisega asjasse süüvimata. Eriti nõrkadel juhtudel võib selliste asjade joonistaja loota, et ega nad täpselt selliselt ikka ei tee ja see vabastab mind vastutusest.
A propos. Eeltoodud heietused puhtalt pühapäeva hommikune ajaviide ja mingit suhet ülaltoodud probleemi ei oma.

Tere.

vabandan, et oma eelnevas postituses ei pannud tähele esimeses postituses olnud sõna seina SISSE.(mõtlesin "standartset" risti peale toetamist...) sõlme vaadates tekkis küsimus, kui see liimpuitala niikuinii ära peidetakse, kas ei võiks siis need (ilmselt sillustalad) olla üleüldse raudbetoonist? (liimpuittala 120x320mm kandevõimega rb. sillustala peaks olema väiksema gabariidiga. ja kui silluse laius oleks 170-200mm(kitsamat ei teeks) ja sinna peale "penot" 200-170mm panna, siis on selle seinaosa soojusjuhtivus ka samas klassis kui AEROC 375-l.
Siis ei oleks seda rb.vöö katkestamist, mida vist tellija ei soovi. Vabandan, kui olen ehk jälle millestki valesti aru saanud või ei ole see rb.tala tegemine mingil muul põhjusel võimalik?

ehitustehnik,

Peitu jäävad ainult liimpuittalade otsad.
Talad on autovarjualuse katuse fermide kandjaks ja jäävad kolmest küljest vaadeldavaks.
Toetamine on nii "standartselt" risti kui ka maja nurka, nö L-tähe kujulise seinaosa keskele. Ehk see sõlm joonisel on selles mõttes ebatäpne.

Küsi veel kui miskit arusaamatult seletasin. Väljakutse suht vaevab, et kuidas siis ikkagi teha.