Ehitusfoorum

Millega elektrikud harukarbis või ka kilbis ühendusi teevad kui on vaja üle kahe 2,5mm2 juhtme kokku panna. Hea oleks riviklemme kasutada, aga tahaks iga kruvi alla ainult ühe juhtme panna. Kui teiselt poolt juhtmega sillata, siis tuleb sildamisel 2 juhet sama kruvi alla ja suuremaid riviklemme kasutada. Kas on üldse olemas mingi norm või hea tava, mitu sama läbimõõduga juhet võib ühe kruvi alla panna. PE ja N jaoks müüakse juba ühendatud maandusklemme, aga faasijuhtmeid sellise alla pole vist viisakas kruvida.

Külaline kirjutas:Millega elektrikud harukarbis või ka kilbis ühendusi teevad kui on vaja üle kahe 2,5mm2 juhtme kokku panna

Kübarklemmidega:
http://sahkonumerot.fi/1923012/

Kübarklemm tundub kindel ühendus.

Mina olen kasutanud Wago mitmekohalisi otsatorgatavaid. Tavapesade juures pole probleemi olnud. Mõned väidavad, et suurtel koormustel ei pea Wago vastu. Minul pole (ikkagi vaid tavaliinid) probleeme olnud.

Kui on kindlalt teada, et tulevad täisvõimsusega radikad vms, siis ehk tasub karta

Ee - et sinna kübaraklemmi torgatakse juhtmed sisse ja pressitakse ikka kokku nagu hülsi puhul või on seal mingi imeline vedru sees, mis kõik omavahel kenasti kokku paneb? Tahaks ikka kruviga varianti kasutada. Nagu aru saan pole mingit normi palju neid juhtmeid võib ühe riviklemmi kruvi alla kruttida. Ka sellist kruvidega hargklemmi pole silma hakanud. Kas automaatkaitse klemmi alla võib ka mitu juhet kruvida või siiski ainult ühe? On ju teised nii suured, et pane või sõrm sinna kruvi alla.

Külaline kirjutas:mingi imeline vedru sees, mis kõik omavahel kenasti kokku paneb? Tahaks ikka kruviga varianti kasutada

On küll imeline vedru ja see keerab kõik juhtmed kokku ja lõikub ise nende sisse. Kindlasti parim ühendus mitmele juhtmele, igatahes parem, kui "kruviga".

Külaline kirjutas:Ee - et sinna kübaraklemmi torgatakse juhtmed sisse ja pressitakse ikka kokku nagu hülsi puhul või on seal mingi imeline vedru sees, mis kõik omavahel kenasti kokku paneb?

Kübarklemm teeb kolm asja - kõigepealt keerutab juhtmed tihedalt omavahel kokku, siis fikseerib väljapool vedruga, et need lahti ei keerduks ja kolmandaks lõikab see vedru veel kergelt juhtmesoonte sisse, et anda paremat kontakti ja takistada soonte omavahelist nihkumist. Väidan, et sellest kindlam ühendus on ainult keevitus.

No mine suvalisest ehituspoest (või isegi Prisma elektritarvete osakonnast) läbi, osta paari euro eest pisike pakk kübarklemme ning uuri oma silmaga järele, mismoodi toimivad. Nii kirjeldada on raske.

Külaline kirjutas:Tahaks ikka kruviga varianti kasutada. Nagu aru saan pole mingit normi palju neid juhtmeid võib ühe riviklemmi kruvi alla kruttida. Ka sellist kruvidega hargklemmi pole silma hakanud.

Korduvalt jutuks olnud teema, aga vask on pehme ja plastne materjal, mistõttu kruvialune ühendus võib aja jooksul lõdvaks minna ja vajada ülepingutamist.

Tänud vastajatele. Leidsin ka küllaltki kena kirjelduse netist http://www.idealindustries.com/media/pd ... atalog.pdf .

Veidi jahutan optimismi, info pärineb otse klemmitootja tehase esindajalt.
Kõige kindlam on igasugune keevitus. Enamvähem keevitusega on sama hea jootmine, kui vaid seda õieti teha. Valesti joodetud ühendus on muidugi surmalõks.
Igasuguste lahtivõetavate klemmidest on järgmisena tavaline kruviklemm, tema ainus viga on oht, et kruvi võib ennast teatud halbade juhtumitel lahti keerutada. Soovitav on korra üle pingutada ca 2 aasta möödudes, kui üle ei pingutanud siis rohkem pole vaja.
Järgmisena on hea ühendus vedru klemmil, see on pool tavalise kruvi kontaktühenduse takistusest, kuid piisav temale märgitud voolutugevuse juures. Tehas väitis, et vedru ei kulu 25 aasta jooksul.
Täpselt sama hea on nuga klemm (see kübar). Ka noaklemm tagab sama kontakttakistuse kui vedru klemm. Noa klemme on 2 liiki - ühed mis fikseeritakse pressimisega (või mis iganes vedru stiilis vajutamisega) ja need on täpselt sama pika elueaga kui vedru klemmid. Kuid on ka lahtist tüüpi lahtivõetavad noaklemmid. Need ei ole ajas püsivad, vaid jumal teab millal kontakt võib ära kaduda. Noa klemmide puudus vedru omast on see, et lahti võttes tuleb juhtme ots ära lõigata, sest tagasi ühendamisel ei garanteerita midagi va. halvast kontaktist ülekuumenemist.

Kalviselt hea ülevaade ühendustest, vahest võiks keegi veel pressühenduste kohta paar sõna öelda. Nende tavaliste (mitte nugaklemmidega variandiga), mida ka hülssimisel kasutatakse. Kas on mingeid reegleid "dumb user"-ile, mitu näit. 2,5mm2 juhet võib ühte hülssi kokku pressida juhtmete hargnemise jaoks kui tegemist on ühekiuliste juhtmetega?
Samuti pole selgunud, kas kilbis kruviklemmi alla (N, PE latt) võib mitu juhet ühe kruvi alla panna või ei. Osa hargnemisklemme tehakse ju selliselt. Kaitseautomaadi alla ei või vist, sest seal pole kruviklemm.

Paindjuhtmeid soovitatakse vaid hülsiga klemmide alla panna ja siis ka vaid kahene hülss. Samamõõdulisi ühesoonelisi võib ka vaid 2 ühe klemmi alla panna.