vihmad panid vudamendi vajuma! mis teha?

[samunegiet]

Olukord täitsa katastrofaalne
tehti vundament mulle siis valmis ja sai majagi peale ja sai ka põrandapalaat koos küttetorudega valatud ja kõik oli ilus kuni viimaste suurte paduvihmadeni, sest siis toimus midagi müstilist nimelt otsustas vundament või mis iganes, et nüüd tema siis vajub ja vajuski oma viis cm.
Igatahes on olukord momendil selline, et pikkupidi poole maja vundament on madalamal milletõttu ka põrandaplaadis praod ja lisaks on see alt tühi niiet kõmiseb suisa.
Kõige nutusemaks teeb asja see, et tänu sellele vajumisele vajus ka korsten viltu ja vajub ilmselt veelgi ....
siit siis järgmised küsimused:
esiteks nagu ikka, mida teha
teiseks kas on mõeldav, et olemasoleva põrandaplaadi alla saab mingi valemiga lisa pinnast pumbata ... kui jah siis mis selline asi maksta võiks ja kes selliseid operatsioone teostab....
kolmandaks kui on mõeldav eespol mainitud op kas on siis mõeldav ka sellises koguses pumpamine et kergitab plaadi paika tagasi
ja viimane küsimus kui suure tõenäosusega asi ka edasi vajuda võib ehki seda ei tea vist mitte keegi

[Külaline]

Kindlusta esmalt kogu hoone perimeeter kruusaga ära, ja tihenda kinni. Betoonpõranda pead ilmselt uuesti valama sealt kust kõbiseb. Korstnaga proovi tungida vms. Vundameni alla oleks vaiasid vaja, või piisab ka täitest?

[Taastaja]

Eelmine külaline pakub vast üle. Vihmade e. vee tagajärjel saab vajuda vast ainult see mis ehitamise käigus tihendamata jäi (tagasitäide) Kui nüüd see kokku vajus, siis ei tohiks enam rohkem vajumist toimuda.
Mis edasi teha? Kardan, et peate sellega leppima. Kui uuesti see karp loodi ajada kardan, et võib selleks kuluda rohkem, kui praegune karp maksis.

[Ints]

Pehmelt öeldes väga sitt lugu. Kolmanda punkti kohta võib suure tõenäosusega öelda,et vaevalt sul õnnestub sinna niimoodi betooni pumbata,et ta sul plaadi tagasi paika kergitab.Kes selle plaatvundamendi niimoodi tegi,et ta ära hakkab vajuma?Mis pinnas muidu on?Savi,liiv vms?Kindlasti tuleks kindlustada hoone perimeeter ära.Aga enne mingi otsuse langetamist peaks saama jälile põhjusele,miks vundament ära on vajunud.Kas põhjuseks on tagasitäite puudus ümber vundamendi,kehvasti tihendatud pinnas vundamendi all,vundamendi vale konstruktsioon,või veel midagi muud.Kui põhjus teada,siis saab juba otsustada,mida teha.Suur jama igatahes.
Lugesin mure veel korra üle.Palun täpsusta oma vundamendi konstruktsiooni.Kas on nii,et on lintvundament,mille peale toetub maja konstruktsioon ja sees on valatud plaat koos torudega (mis on vundamendist eraldatud?) või on tegemist täieliku plaatvundamendiga?

[samunegiet]

sitt lugu neh
lühidalt on siis olukord selline :
Algselt asus kopamees kaevama mul keldri auku, kuna geoloogid väitsid, et kahemeetri pealt tuleb paas seda aga ei tuld kohe teps mitte ja kui mina sinna jõudsin siis oli juba pool auku kahe meetri sügavuselt ka valmis kaevatud... vudamendi ehitaja tungival pealekäimisel otsustasime lõpuks keldrist loobuda ja teha tavalise lint vundamendi see tõi aga kaasa selle, et ülejäänud pool auku kaevati madalamalt tühjaks ja sügavam osa täideti tagasi ...
minu kõhklused vajumis ohtudest kummutati pinnase tihendamise jutuga, et kui korralikult ära tihendatakse ei toimu mingit vajumist
nagu arvata võite jooksis aste piki maja
vundamendi konstruktsioon siis selline, et esmalt killu padi siis taldmik siis fibost lint.
Seejärel sai tehtud tagasi täide siis sai maja peale tehtud ja sisse plaat valatud koos torudega seega põrandaplaat ujuv.
Minuarvamus selline et ilmselt jäeti see sügavama osa tagasitäide korralikult tihendamata ja sealt need jamad algasidki.....
aga küsimus jääb ikkagi selline et kas tuleb kogu viltuvajunud põrand üles võtta ja uus tagasi täide lisada ja siis uuesti valada või saab ka kuidagi teisiti hakkama ....

[samunegiet]

üksasi veel pinnas on savi liiva moreen rohkem selline savine ikka

[Chef]

see mis sulle kokku keerati, nimetatakse ülekaevamiseks. looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata nii palju kui hädavajalik, mitte meetrise varuga ja seda veel poole maja all. millal eraehitajad hakkavad ükskord aru saama ehitusjärelevalve vajalikkusest?
aga tagasi probleemi juurde:
kas see vajumine tõmbas seintesse ka praod? või vajus ainult ujuv plaad?
mina jällegi ei oleks nii positiivselt meelestatud kui taastaja. kindluse mõttes tuleks kaevat shurf vajunud poolel vundamendi taldmikust alla poole ~200mm ja vaadelda pinnase olukorda taldmiku all. võis olla, et taldmik on emaselt üle dimensioneeritud ja pinnase vajumisel (vihma veega tihenemisel) taldmiku all jaotus koormus mööda taldmiku linti ümber, mis ei tähenda, et järgmisel paduvihmal ja uuel pinnase tihenemisel/vajumisel oleks koormusel kuhugi jaotuda, võidakse saavutada/ületada kandepiirseisund, armatuur kas hakkab voolama või kaob nake betooniga, taldmik puruneb ja seinad saavad oma osa, mille tagajärjel võivad lakata töötamast kommunikatsioonid majas (kanalisatsiooni kalle muutub, elektrikaabel katkeb, veetoru puruneb). esmalt tuleb ikkagi kindlustada vundament. plaadi puhul on soovituslik see välja lõhkuda, alt tihendada ja uus valada. kas põrandaküte üldse jäi terveks? kui jäi ja loodad, et põrand enam ei vaju võid ju põranda peale tasandussegu valada ja põranda loodi ajada, mis omakorda on lisakoormus ja võib esile kutsuda uusi vajumisi.
kuidas on antud töö teostaja (ehitaja) sinuga seotud? mingid õlid tegid haltuurat? on normaalne firma ja leping? kas majal projekt oli (ma ei mõtle 10 000.- eest ostetud arhitektuurset eskiisi, mis KOV-s asjaajamiseks piisab)?
praegu on õige hetk mõelda, kas on ehitamisel olnud etappe, mille eest keegi teine vastutav on, kui jah, siis tuleb teda "hellast kohast pigistada".

[samunegiet]

hetkel tundub et vajus ainult plaat kuna seinad on puit sõresitkul ja maja ise element maja siis vundamendilint pole eriti vajunud vähemalt loodi põhjal tundus sedasi, et maks vajumine üks sent
seega seintes pragusid pole
küll aga on tekkinud vundamenti mõningad praod...
mis ehitajasse puutub siis algselt sai tehtud korralik leping firmaga aga peale augu valmiskaevamist ja põhja tasandamist otsustas ta lepingu omapoolselt lõpetada edasi tegutsesid juba eksehitaja poolt pakutud "spetsialistid" kes on momendi olukorrast teadlikud ja üritavad välja mõelda mis edasi teha.... Igatahes on nad hetkel üsnagi õnnetud sest selline juhtum on neil esmakordne väidetavalt.....
mis põrandakütte torusse puutub siis pole mul udust aimugi kas see ka terveks jäi, loodan, et jäi.
küsimus et kui on lootus ja usk et rohkem asi ehk ei vaju kas on mõeldav sinna plaadialla kuidagi mingit lisa kraami pumbata et põrand enam õhus poleks

[Chef]

üksasi veel pinnas on savi liiva moreen rohkem selline savine ikka

savipinnas on kõige tundlikum sellisele ülekaevamisele, sest savipinnast ei saa tihendada nii nagu liivpinnast, lased vibroseadmega üle, vibreerimine katkestab nihkejõud liiva terade vahel, terad asetuvad üksteisesuhtes nii et õhupööride maht pinnase mahus väheneb (poorid võivad olla täidetud ka veega, kuna aga poorid on otseses seoses üksteise ja välisõhuga on veel vaba voli lahkuda), terad asetuvad jällegi üksteise vastu, tekivad uuesti hõõrdejõud ja pinnas ongi tihenenud ja tugevam survele. liivaterade küljemõõdud võib tinglikult lugeda võrdseteks, savi osised on plaatjad või nõeljad, kus üks või kaks mõõtu on teistest kümneid või sadu kordi suurem. sõltuvalt savi osiste polarisatsioonist liituvad osised omavahel kas ots küljega või külg-küljega, tekitades väikeseid kinniseid poore, mis siis täidetud õhu või veega (üldjuhul veega). siit võib järeldada, et savi pinnasele avaldab vibreerimine väga väikest mõju, savi pinnas tahab tampimist, pressimist. mida peenemad on savi osised seda peenemad on poorid ja seda aeglasemalt vesi väljub pooridest. sinu objekti puhul siis kaevati looduslikult aastatuhandete vältel tihenunud savipinnas välja, siis loobiti tagasi , näidati korraks vibraatorit (või midagi muud) ja öeldi et on tip-top. kui pinnas on väga savine, siis üks meetod pinnase stabiliseerimiseks on puurida auk vajalikku kohta ja see täita kustutamata lubjaga, esmalt savi pinnases olev vesi hakkab kustutamata lubjaga reageerima, tekib kustutusprotsess (eraldub ~96kraadi soojust) mis sellise "lubjasamba" ümbrusest vett lubja sisse imeb, lupja kivistab ja kuumus aurutab ümberkaudsest savist vett välja muutes pinnast oluliselt stabiilsemaks.
jutt tuli keeruline, aga situatsioon on ka äärmiselt tõsine ja keeruline, soovitan ekspertiisi tellida ja sellest johtuvalt sihile viivaid lahendusi kasutada.

[Chef]

kui plaat on loodis ja torustik terve, siis ei ole ju keeruline põrandasse augud puurida ja sealt peeneteralist betooni põranda alla injekteerida (loodetavasti on olemas teostusjoonised põrandaküttetorude ja muude kommunikatsioonide kohta põrandas või vähemalt hunnik pilte, et puurides midagi ära ei lõhuks).
põrandakütte torustikule tuleks teha kontrollsurvestamine, et kindlaks määrata selle seisukord.
p.s. see esialgne ehitaja teadis mida tegi, kui peale oma tehtud prohmakat lepingu lõpetas (kas kaasnesid ka mingid trahvid sellise lõpetamisega või vingerdas ennast sealt ka välja?), sest talle oli selge, et tulevik head ei tõota.

[samunegiet]

aga kui suur on tõenäosus et asi veelkord otsustab vajuma hakata?

[samunegiet]

plaat ei ole loodis poolel majal nagu juba kirjutasin pildid ja joonised torustikust olemas. kes sellist betooni injekteerimeist ka teostab st mis firmad sellise asjaga tegelevad

[Chef]

miks mängida oma rahakoti, närvide ja võib-olla ka tervise nimel tõenäosusarvutustega, mis minu meelest on üks suur subjektiivne möga. telli ekspertiis (kallis lõbu muidugi, aga äkki saad kulud veeretada uue ehitaja kraesse) või sebi mõni spetsialist lihtsalt hinnangut andma, vastus ei ole ametlik, aga kindlasti usaldusväärsem kui tõenäosusarvutus.

[samunegiet]

see esialgne ehitaja ei taha seni ajani enammakstud ettemaksu tagasi maksta mis siis veel trahvidest rääkida niiet siit tulemas ilmselt kohtu keiss ja seetõttu ei hakka ka seda firma nime avaldama momendil aga ükskord käin selle kindlasti välja

[samunegiet]

oskad äkki soovitada mõnda spetsialisti?
Tallinnas või selle lähiümbruses

[Ints]

see esialgne ehitaja ei taha seni ajani enammakstud ettemaksu tagasi maksta mis siis veel trahvidest rääkida niiet siit tulemas ilmselt kohtu keiss ja seetõttu ei hakka ka seda firma nime avaldama momendil aga ükskord käin selle kindlasti välja

No kurat! Kui sul oli korrektne leping selle firmaga,siis asi kohtusse!Ja mitte ainult ettemakstud summa,vaid ka kokku keeratud sita peavad nad välja maksma.

[Chef]

kui sul tutvusringkonnas tõesti ühtki sellist tegelast ei leidu, kes nö. sõbrahinnaga tuleks ja asja üle vaataks, siis jääb küll ainult ametlik tee läbi mõne firma. kirjuta http://www.1182.ee või http://www.telemedia.ee otsingusse ekspertiis, seal on päris suur hulk ehitusekspertiise teostavaid firmasid, aruta mõnedega teema läbi, äkki jõuate miskisele kokkuleppele.

[samunegiet]

To Ints:
Hetkel tegeleb teemaga inkasso aga tundub, et kohtuvälist lahendust ei tule, seega on põhimõtteline otsus asjaga kohtusse minna juba langetatud.

Nüüd ka asjast käis mul siis eile ka üks tuttavate tuttava ekspert kohal ja avaldas arvamust, et peaks veel ühed vihmad ära ootama, et kui siis veel vajub siis tuleks kogu põrand uus teha aga kui ei vaju siis lihtsalt pealt loodi ajada.... ausalt öelda otsin hetkel veel mõnda eksperti kes oleks nõus vajadusel hiljem ka ametlikuna oma arvamuse kinnitama....
aga ühes asjas olen ma tänaseks kindel, nimelt tuleb see kurjavaimu viltune korsten mul ikkagi maha võtta ja sellele uus täiesti sõltumatu vundamet alla teha kuna senine oli plaadiga seotud ja sealt see viltu vajuminegi (korstna ma mõtlen)...

[Ints]

Ära sa enne uut põrandat valama hakka,kui oled veendunud,et küttetorustik on korras.Kui torustik on viga saanud,siis ei aita ainult tasanduskihi valamisest,vaid pead põrandaplaadi üles lõhkuma.

[Dolby]

Millist materjali kasutati tagasitäiteks? Tallinnas ja selle ümbruses soovitatakse momendil paekivituhka, mis ei pidanud selle jaoks üldse sobima. Liiva saab ainult Kiiult ja see transport kallis. Kahjuks ei oska ise mitte midagi soovitada. Mul oli nii mõistlik kopa mees, kes vundamente palju leavanud ja ütles kohe, et ära sa seda maad seal all puudu rohkem kui vaja.

[samunegiet]

to Dolby:
Äkiste põhjendad pisut rohkem miks tuhk ei sobi....

minul just seda kasutatigi ja ära vajus ju ainult see osa kus auk oli sügavamaks tehtud ja siis tagasi täidetud sama soustiga mis enne välja kaevati....

Muideks sissesõiudutee osas kus ise tihendasin ja toimetasin tuhaga, pole mingeid vajumise märke pigem on vihmadega asi üha tugevamaks st. kõvemaks muutund (isegi rattarööpaid pole tekkinud mis tavaliselt killustikul tekivad...)

[Dolby]

Olen mitmest kohast kuulnud. Koppajuht kes kaeve töid teeb ütles, et ise on näinud, kuidas see tuhk vett saades kokku tõmbub ja tühjad kohad põranda alla jätab. Endal kogemused selles suhtes puuduvad. Kui temale rääkisin, et plaanin tuhka kasutada, siis ta soovitas mitte seda teha. Ega muid põhjendusi ei olegi. Ise mõtlesin, et parem karta kui kahetseda.

[samunegiet]

minu kogemuste põhjal tundub kokku tõmbab ta siis, kui tihendamise käigus on unustatud vett lisada. Kui asja tihendamisel normaalselt kasta siis ei tõmba ta enam kuhugi...

"kokku tõmbamine" leiab aset tänu sellele et ülevalt tulev vesi peseb tolmu jämedama fraktsiooni vahelt alla tekitades sedasi ülespoole tühimikud... seetõttu ongi kastmine vajalik igasuguse pinnase tihendamise juures minumeelest...

see muidugi minu isiklik kogemus ja arvamus asjast ja ei pretendeeri absoluutsele tõele:)

[Dolby]

Täiesti õige. Kuna ise tegelen momendil plokkide vahel savi-kruusa tasandamisega (laiali loopimisega), siis iga päeva õhtul kastan rohke veega selle üle. Hommikul on näha siis kuidas on pinnas vajunud. Praod sees.

[samunegiet]

nunii sai siis korsten eilse seisuga maha võetud ja pisut auku kah põrandasse uuristatud....
Seis siis selline, et seal korstna kõrval kuhu see auk tehtud sai on soojustuse ja täidise vahel umbes sent maad vahet st mõõt ei ole aga näpu otsad mahtusid vahele....
Siit siis ka küsimus et kas võib asja sedasi jätta või ei või?
Täna peaks küll ka üks ekspert tulema asja kaema eks annan siis teada mis see ütles:)