Põranda ja lae soojustus

kuidas soojustada oma elamist
tahaksteada
külaline

Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas tahaksteada »

Tere, vajan soovitusi soojustuse kohta.
Esiteks, põrand on betoonist, mis on ühtlasi ka keldri laeks. Mida arvate sellisest variandist? Olemasoleva betooni peale panen 600mm-se sammuga "tõrvapapist" 100mm laiused ribad, nende peale paneks 50x50mm prussid (tahaks, et lagi oleks võimalikult kõrge), mille peale omakorda tollise laua 100mm laiusega. Prusside (laagid?) vahele paneks 50mm paksusega ja 600mm laiusega villaplaadid, mis jääks siis soojustuseks. Tuulutusvahe tekitaks tolliste laudadega ja nendele paneks siis otse põrandalauad või näiteks praak osb plaati ja siis laminaadi. Kuidas peaks selle tuulutusosa tegema seinaga kokkusaamise kohast?

Siis teine küsimus oleks lae soojustamise kohta. Alustan alt üles kirjeldusega kuidas praegune variant on tehtud. Täislaudis on löödud alt üles laetalade külge. Laudise peal on paber, selline pruun.. Paberi peal on 100mm linaluud või mis iganes selle asja nimi on. Siis tuleb 300-500mm vaba ruumi (lamekatus väikse kaldega) ja siis jälle täislaudis, mis on löödud katusetalade(sarikad?) peale. Selle laudise peal on "tõrvapapp". Ilmselt see 100mm linaluud on üsna niru soojustus, mõtlesin lasta kõik täis puistevilla. Kas selle linaluu võib jätta alla koos selle vana paberiga? Kui kaugele puistevilla kahur puhuda jõuab meetrites? Sinna katuse ja lae vahele on ligipääs nigel, mõtlesin, et kõige lihtsam oleks võtta paar laelauda lihtsalt maha ja siis sealt tulistada kõik katusealune paksult täis. Kas selline variant on mõeldav? Teise variandina mõtlesin, et võtaks tuulekasti lauad lahti mõned ja siis paneks kahuriga kogu katusealuse täis. Või kuidas sellise katuse puhul üldse käib soojustamine? Katust ju maha võtta ei saa, pööningut ka pole. Laudist ei tahaks alt ära võtta, lisatööd sellega palju.. Saan aru, et see paber, mis linaluu all on, on auru- või tuuletõke? Kas see võib jääda samaks? Kui ei, siis äkki võiks uue aurutõkke panna alt poolt lae külge? Ei oska võibolla täpselt seletada, loodan, et olin piisavalt arusaadav.

Oleksin väga tänulik, kui keegi võtaks vaevaks vastata..
t800
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 308
Liitunud: 28 Nov 2009, 08:32
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 10 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas t800 »

Keldrilae soojustamine poleks ka paha alustuseks.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Kui kelder on külm (ei köeta) siis on põranda pealt soojustamine kahtlane tegevus. Võib juhtuda et hakkab tekkima kondents villa ning betooni vahele. Keldri lae soojustamine on hea soovitus (ikka juhul kui kelder külm).
Selle linaluu võid loomulikult sinna jätta kui tahad aga mina võimalusel eemaldaks. Vill on parem isolatsioon kui see ebamäärane ollus seal ning ruumiga ei ole sul just priisata pööningul.
Soojustuse ning ülemise laudise+tõrvapapi vahele peab jääma toimiv tuulutus. Kuidas täpsemalt oleneb kohapealsest olukorrast.
tahaksteada
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas tahaksteada »

Keldriga on nii, et sinna on kavas rajada keskkütte katlamaja. Radiaatoreid keldrisse ei paneks, aga katel ise ilmselt mingisuguse soojuse annab ju.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11221
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Lae puhul juba vastatud, kuid kordan üle, et villa peale peab jääma ca 10 cm vaba ruumi tuulutuseks.
Põrandale tuleks teha hüdrotõke. Muidu võib talad ja nende vahel vill lahendust teha, kuid see kraam jääb ajast aega niiskesse keskkonda ja pole hea lahendus. Tuulutust ka teha ei saa.
Pigem soovitaks vahtplasti ja ilma taladeta põranda soojustuse lahendust.

Katlaruum kütab üsna hästi keldrit, kui torud soojustamatta, nii et pead keldris torud ära isoleerima, kui liiga suurt küttekulu ei soovi.
t800
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 308
Liitunud: 28 Nov 2009, 08:32
On tänanud: 9 korda
On tänatud: 10 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas t800 »

Muidu võib talad ja nende vahel vill lahendust teha, kuid see kraam jääb ajast aega niiskesse keskkonda ja pole hea lahendus. Tuulutust ka teha ei saa.
Miks peaks soojustust tuulutama? Paranda kui valesti aru sain.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11221
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kui niiskus lahkuda ei saa, vettib ja kondenseerub. Puit vett ei armasta, seenekasvatus ja mädamine kerge tulema. Edasi...
keldrilagi
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas keldrilagi »

Tere!

Kasutaks võõrast teemat ja küsiks keldrivahelae soojustamise kohta siiski täpsemalt. Mul olukord, kus keldripoolt lage soojustada hästi ei saa - siis peab keldris väga kummargil käima. Keldris on katlaruum, panipaigad jms. Talviti ei lange temperatuur kunagi miinuse poole, pigem selline +5..+7 on miinimum.

Küsimus ongi selline, et kui vahelage soojustada reegleid eirates pealt poolt, ehk 1. korruse põranda poolt, siis kui suur võib niiskuse soojustusse kondenseerumise oht reaalselt olla?
Vahelaeks õõnespaneel, oojustus puudub, aga kui paneks mingi 10cm penoplasti?
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Milline temperatuur ja suhteline õhuniiskus sul toas on?
keldrilagi
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas keldrilagi »

Toas +20..25C keldris siis kõige külmemates nurkades +5..+7. Suhtelise õhuniiskuse mõõtjat mul pole, kuid kelder on kuiv, põhjavesi kaugel.
Toas talviti õhk ju suhteliselt kuiv.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11221
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Betoonist vahelagi ja vahtplastist soojustusega soojusta julgelt pealtpoolt. Ükski element vett ei karda ja mingeid jamasi sulle kokku ei keera.
Teinekülaline
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 366
Liitunud: 06 Jaan 2009, 23:19
Asukoht: Tallinn, läänepoolne Harjumaa
On tänatud: 22 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Teinekülaline »

Oot oot peaks nüüd hoogu. See, et ei betoon ega vahtplast vett ei karda ei garanteeri seda, et mingeid jamasid ei tule. Situatsioon on ju sama nagu kivi, betoon või kergplokkseina soojustamisel seestpoolt. Püsivalt niiske betooni pind on väga sobiv alus orgaanika kasvule. Võiks olukorda võrrelda ilma tuulutuseta dussiruumiga, kus kõik pinnad plaaditud ja hüdro korralikult tehtud aga pideva niiskuse tõttu vohab seal varsti hallitus vaatamata sellele, et midagi vett kartvat seal olla nagu ei tohiks. Parem ikka põhilistest rusikareeglitest kinni pidada selmet hiljem halada ja uuesti teha.
Lause "Toas talviti õhk ju suhteliselt kuiv" kirjutajal soovitaks süveneda mõiste "relatiivne niiskus" sisusse, õhk, mis 25 kraadi juures on suht kuiv, jahtudes 5 kraadini, muutub suhteliselt niiskeks.
Ei ole lahendamatuid probleeme, on vaid vähe aega või raha
Ei ole rumalaid küsimusi, on vaid rumalad vastused
Kuid vastuse võib saada vaid see, kes küsib. 5013245
http://nagi.ee/photos/Teinekulaline
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11221
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Pole veel seni kuulnud lahendusest, kus keldri betoonlaele ja sellele peale vahtplastiga tehtud põrandat kiusaks mingi jama. Kui tead juhtumitest anna teada.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Kui epsi peal ei ole aurutihedat kihti (betoon näiteks) siis on probleemid tõenäolised. Seda loomulikult siis kui aluspõrand piisavalt külmaks muutub.
Keldrivahelagi
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Keldrivahelagi »

Ma oma tarkusest mõtsin ka kasutada EPS soojustust ja lisada veel aurutõkke. Kuid kui tuleb "kuri hunt" (väljend siinsest foorumist) ehk juhtub aurutõkkesse tulema auk, et kas siis mitte ei ole oht niiskumiseks betooni ja EPSi kokkupuute punktis?

Sama teemat interneedusest kammides sattusin Soome ehitusfoorumile ja seal oli päris mitu teemat umbes sellise sisuga:
On 50-60ndate maja, vahelaeks betoon, selle peal tõrvapapp, selle peal saepuru, laagid ja põrandalaud. Soov saepuru vahetada millegi parema vastu. Kusjuures väidavad, et saepuru kenasti kuiv, ilma kõdunemise märkideta.
Sealsed vastused on nagu siingi. Ühed väidavad, et varsti on seened toas, teised soovitavad tõrvapapp eemaldada ja soojustada.

Pakun, et kondenseerumine jääb ehk ära seetõttu, et keldris ei ole -15 vaid üle nulli (peale soojustamist peaks keldri temp ju langema?)

Talviti ongi keskkütte korral suhteliselt kuiv, mis muidugi temperatuuri alanedes muutub.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Keldrivahelagi kirjutas:saepuru kenasti kuiv, ilma kõdunemise märkideta.
Sellepärast et saepuru on piisavalt si.. soojustus ja selle all olev betoon on tänu sellele piisavalt soe. Kui nüüd asendada ta tõhusama soojustusmaterjaliga siis ka betooni pind. muutub külmemaks ning tõuseb kondensaadi tekkimise oht.
Kas ta ka tegelikult seal tekib ... :scratch:
keldrivahelagi
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas keldrivahelagi »

Tere!

Leidsin siit sellise viite: http://www.u-wert.net . Tegin kalkuaatoris järgmise põranda (ülevalt alla): Kuuselaudadest põrand 25mm, EPS 150mm, betoonpõrand 140mm. Tuppa panin temperatuuri 23C ja õhuniiskuse 60%, mis oleks tervise mõttes ideaalne, kuid talvel keskkütte tingimustes ilma lisaseadmeteta saavutamatu. Keldrisse panin temperatuuriks 3C, õhuniiskuseks 90%.

Kui ma germaani keelest õigesti aru sain, siis tekib kondens, mis kuivab välja 100 päeva jooksul, hinnang - väga halb. Samas "Mould formation is not expected under these conditions." ehk maakeeli: "Sellistes tingimustes ei ole hallitusseente arengut ettenäha."

Kui aga toa õhuniiskus oleks sama 23C kraadi juures 30%, mis keskkütte puhul on ka päris niiske, siis kondensaati pea-aegu ei teki.

Järeldus: suure tõenäosusega probleeme ei ole, aga enne lõplikke järeldusi tuleb osta termomeeter ja õhuniiskuse mõõdik ning teostada aasta jagu mõõtmisi.
Külaline
külaline

Re: Põranda ja lae soojustus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tere. Suurepärane saavutus "lihtinimeselt". Sellise väikese eneseharimisega ei suuda hakkama saada enamus arhitekte, isegi ehitusinsenere. Sellele tulemile aga 2 väikest märkust: 1) programm arvestab puitu HOMOGEENSE KIHINA, mida reaalselt põranda puhul ei pruugi eksisteerida; 2) suvine keldriniiskus võib olla 100 %. Seetõttu tuleb tulemuste hinnagul sisse tuua Tambovi konstant, ehk inimene peab hindama saadud tulemusi loominguliselt. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Vasta