Ehitusfoorum

Tere,

Mul on selline lugu, et ostsin endale maja, mis on gaasiküttega. Asi on selles , et sel talvel soovin ikkagi kokku hoida.
Seetõttu mõtlesin panna päikesepatareid katusele. Küsimus on selline, kas see on väga kallis asi see küttesüteem asendada ning lisada need päikesepatareid? Ning palju see süsteem tavaliselt maksab?

araxes kirjutas:Tere,

Mul on selline lugu, et ostsin endale maja, mis on gaasiküttega. Asi on selles , et sel talvel soovin ikkagi kokku hoida.
Seetõttu mõtlesin panna päikesepatareid katusele. Küsimus on selline, kas see on väga kallis asi see küttesüteem asendada ning lisada need päikesepatareid? Ning palju see süsteem tavaliselt maksab?

Kas maja asub Marbellas või LA-s?

ei, ikka tallinnas Päikesepatareide mõte on eelsoojendada vett, mis liigub suurde pütti ja eelsoojendab sealt omakorda radiaatoritesse või kraanidesse minevat sooja vett. Vot nii...

Kui oled ausalt ära vastanud emmas kummas maja asub (Marbella või LA) siis loodetavasti tead vastust ka enda küsimusele. Soovitan tutvuda päikese energia kogusega südatalvel ruutmeetrile, st mitu tundi on valge talvel ja palju siis ruutmeetrile saad.

Eestis on võimalik saada mingi % maja õige projekteerimisega, st. maja aknad projekteeritakse lõunasse ja teed 3-4 kordsest klaasist, samas tuleks suvise kuumuse vältimiseks majale projekteerida kas suletav varikatus suveks või kavalalt projekteeritud räästad, mis suvel varjutavad akendesse päikese sissepääsu (suvel ja talvel on päikese nurk taevas erinev). Talvel tegi päeval üks mitteköetav ruum termomeeter ilusasti jõnksu südapäeval ülespoole, pilves ilmaga ja öösel mitte mõhkugi.
Teine lahendus on "warm wall", kus siis maja välissein (soovitavalt must) kaetakse klaasiga ja seal eelsoojendatud õhk läheks sundventilatsiooni sissepuhkesse. Enda rahustsuseks siis võid panna linnukese, et midagi õnnestus kätte saada talvel. Olemuselt kasvuhoone analoog.
Kolmas lahendus oleksid needsamad sinu soovitud külmakindla vedelikuga päikesepatareid, kuid sinu kurvastuseks on tuttavalt tagasiside, et tal talvel ei õnnestunud saada mitte ühtegi vatti. Vee ja tosooli segu jahtus -25 kraadini ja ei läinud kordagi plussi, et oleks nagu võinud majja saata. Veelgi hullem - vesi ja tosool mitte kasutades kihistusid ja vesi külmus....

Eestis paar pilootprojekti on tehtud nn. riigi "tasuta rahadest", maksid nad miljoneid kroone per tavamaja ja saadi vaid pisike kogus sooja talvel. Riik jagab neid summasi "omadele jopedele" mitte tavakodanikele.

araxes kirjutas:Asi on selles , et sel talvel soovin ikkagi kokku hoida.

Ilmselt ei õnnestu. Suvel saaksid loomulikult gaasi selle abil kokku hoida aga raha säästa ilmselt ei õnnestu. Liialt kallid on valmis lahendused koos paigaldusega ning liialt vähe tarbid just siis kui seda sooja taevast hulgim tulemas.
Ise tehtud/komplekteeritud ning paigaldatud süsteemiga ehk oleks ka see rahaline pool tiba positiivsem aga eks see nõuab oskuseid/huvi.

Kalvis kirjutas:Eestis paar pilootprojekti on tehtud nn. riigi "tasuta rahadest", maksid nad miljoneid kroone per tavamaja ja saadi vaid pisike kogus sooja talvel. Riik jagab neid summasi "omadele jopedele" mitte tavakodanikele.

Too mõni viide sellele "miljoneid kroone riigi raha" saanud "omade jopede"eramule?
Kas väidad et kredex jagab raha ainult omadele tuttavatele?

See maja oli täitsa koos hinnaga eesti netilehekülgede seas enne domeenireformi olemas ja mind huvitas tehniline lahendus, kuid hind oli täitsa juures. Igatahes üks riigimaja oli.

Kredexi kohta jään vastuse võlgu, kuid selline "jagamine" käib kõikjal maailmas ühte moodi - on mingi sihtasutuse nõukogu, tavaliselt ilma reklaamita esitatakse lühike projektide teatamise tähtaeg, kriteerium on, et projekt on "roheline" (või punane või öko), täpsustamatta mida see "roheline" siis tähendab ja plartsti võidab siis kellegi lähisõbra "jope" rahad oma projektile. Kui raha üle jääb siis teinekord saab mõni tegelikkuses kah. Selliste segaste kriteeriumitega ei õnnestu mitte kellegil midagi vaidlustada ega tõestada. Kui lähed midagi küsima, et näidake näiteks pingerida põhjendustega, et mille poolest siis ukse taha jäänud kehvemad olid või ükskõik mis lisainfot siis seda lihtsalt ei anta. JOKK

Tere. Kui lähtuda pragmaatiliselt, siis investeering peaks olema efektiivne. Lihtsalt see info, et "annab kasu" ei ole majanduslikult pädev. Investeeringu efektiivsuse hindamisel on kõige lihtsam, kuigi lihtsustatud, tasuvusaeg. Tasuvusaja normi määr on iga investori otsustada. Soovitaks lähtuda 7 aastast. Antud päikesekütte paneelid on ilma majanduse anomaaliateta ("riiklike kingitusteta") meie laiuskraadidel, paneelide hinnaga ja kütte hinnaga võrrelduna kaugelt üle majandusliku mõistlikkuse piiri. Ma olen kindel, et maja juures on tohutu hulk muid investeeringukohti energia säästmiseks, millede efektiivsus on kindlasti parem kui päikesepaneelide puhul. Lisaks on majanduslikult odavam kütta edasi kasvõi otseelektriga kui mingi kogus raha viia päikesepaneeli tootja kätte. Täna on päikesepaneelid meil lihtsalt kallis mänguasi. Lugupidamisega. alar Piirfeld.

Tahaks olla optimist ja arvata, et Kredexi paneeliraha jagamine oli näpukas - oli siis vaja 70 % välja käia, oleks pakutud näiteks 40-50 oleks kauemaks jätkunud ja huvilisi vähem. Soojustamisraha on ju veel vist alles?

Elektriautode 50 % on ju kah väga palju aga ikka ei osteta...

Investeerimise seisukohast on majas elamine üldse väga kulukas. Elaks selle asemel ühikatoas - vaata kui palju pappi jääks kasumlikumate investeeringute jaoks alles.

Inimestel tavatsevad kulutada raha mõningatele mõttetutele tarbekaupadele mille tarbimisväärtus ajas langeb kiiresti - näiteks autodele. Ülearu kallis auto viib kilomeetrihinna tegelikult sigakalliks ja auto hind ajas vaid kahaneb. Sama lugu arvutitega. Ja moeriietega.

Ehk jõuame kunagi sinna, et cool on rääkida, millise omatoodetud energiaga keegi kodus majandab, kui peen ja kaasaegne tulede ja viledega süsteem kellegil on - mingil määral on see tänane diskussioon siin ka juba selle osa.

Räägitakse, et maasoojuspumba toetuseks on päikesekollektoritest juba kasu.. Ja (fossiil)energia kindel hinnatõus aitab lähitulevikus sellele veel kaasa..

araxes kirjutas:Tere,

Mul on selline lugu, et ostsin endale maja, mis on gaasiküttega. Asi on selles , et sel talvel soovin ikkagi kokku hoida.
Seetõttu mõtlesin panna päikesepatareid katusele. Küsimus on selline, kas see on väga kallis asi see küttesüteem asendada ning lisada need päikesepatareid? Ning palju see süsteem tavaliselt maksab?

Kas sellisel juhul poleks kasumlikum osta üks odav õhk-vesi soojuspump ja soojal ajal kasutada seda? Eesti Gaas pole veel mõõtesüsteemi tasu ja 'ampritasu' välja mõelnud (küll see omal ajal muidugi tuleb)

arvaja kirjutas: Eesti Gaas pole veel mõõtesüsteemi tasu ja 'ampritasu' välja mõelnud (küll see omal ajal muidugi tuleb)

Eleringi poisid on terasemad ja kui Eesti Gaas neile jagada jääb, siis tuleb kindlasti ja kiiresti

araxes kirjutas:Tere,

Mul on selline lugu, et ostsin endale maja, mis on gaasiküttega. Asi on selles , et sel talvel soovin ikkagi kokku hoida.
Seetõttu mõtlesin panna päikesepatareid katusele. Küsimus on selline, kas see on väga kallis asi see küttesüteem asendada ning lisada need päikesepatareid? Ning palju see süsteem tavaliselt maksab?

Mis sinu maja viimas 3 aasta aastased gaasitarbimised on m3. Kui suur on köetav pind m2 ja m3. Milline on maja soojustus.