Ehitusfoorum

Tervist


Renoveerin oma ajahamba poolt puretud laut-küüni ja seoses sellega on tekkinud vajadus tekitada praeguste lihtsalt maapinnale laotud lahtiste kivide asemele kindel vundament. Loomapidamishoone joonise võtsin A. Veski raamatust , aga seal on tehtud niimoodi, et kelder on ainult söödaköögi all. Mõtlesin, et kui nagunii vundament rajada, siis võiks keldri juba täies mahus alla teha. Kuna aga väga sügavale ei tahaks maa alla minna, kartuses, et vesi hakkab sisse tulema, siis tõstan tsipa maapinda ja teen sokli kuskil 50 cm üle maapinna( keldri põrand jääb siis ca 150 cm maa alla). Küsimus- kas selline kelder jääb liiga külmaks? Teine küsimus, et mis materjali kasutatakse vundamendi taldmiku pealseks hüdroisolatsiooniks? Ja kolmas - mis sammuga ja mis mõõtu panna keldri siseseina poole armatuur, nii horisontaalne,kui vertikaalne. Keldriosa mõõtmed siis 8.4X 5.5 m ja pikema külje keskele tuleks veel üks stabiliseeriv sisesein, mis jagaks keldri kaheks osaks. Tänud vastajaile.

Tasub täiskelder teha. Arvan, et loomade endi ruumi alla ei tasu keldrit teha, sest virts ja muu pask hakkab alla tilkuma.
On iidamast-aadamast ehitatud 2 kordse maja vundamenti ilma sarruseta ja neile pole seda vaja ja pole ka teada, et mingi jama oleks.
Kui kardad külma siis on olemas vundamentide soojustamine, sama teed oma vundamendile. Ilma soojustuseta lööb külma talvega miinuskraadid keldrisse.
Pead kindlaks tegema põhjavee kihi sügisel-kevadel. Alla selle pole mõtet keldriga minna, kui pole drenaazi võimalust. Niisama ülespoole ka mitte.

205d kirjutas:
...Teine küsimus, et mis materjali kasutatakse vundamendi taldmiku pealseks hüdroisolatsiooniks?--- .

Omal ajal sai selleks kasutatud ruberoidi, ma arvan,et ka praegu peaks ka kõlbama.

ära enam ikka nii tee

Kalvis kirjutas: Arvan, et loomade endi ruumi alla ei tasu keldrit teha, sest virts ja muu pask hakkab alla tilkuma.

Ma kardan sama , seega terve hoone alla keldrit ei tee. Aga taldmikupealne hüdroisolatsioon tuleb ilmselt ikkagi tervele vundamendile teha? Ja oskab keegi nimetada mõnda just selleks otstarbeks ettenähtud toodet.

205d kirjutas:Teine küsimus, et mis materjali kasutatakse vundamendi taldmiku pealseks hüdroisolatsiooniks? Ja kolmas - mis sammuga ja mis mõõtu panna keldri siseseina poole armatuur, nii horisontaalne,kui vertikaalne.

Mis materjalist sa plaanid üldse neid seinu teha? Kas betoonist? Miks sa arvad et taldmiku ning seina vahel peab hüdro olema?

Kalvis kirjutas: On iidamast-aadamast ehitatud 2 kordse maja vundamenti ilma sarruseta ja neile pole seda vaja ja pole ka teada, et mingi jama oleks.

Pea nüüd tiba hoogu. Kas väidad et on ok valada ilma armeerimiseta keldriseinu (külgsurve)?

betoonist ikka valaks. Joonised võtan A.Veski raamatutest, seal on keldri puhul tavaliselt tehtud nii, et taldmik, siis hürdoisolatsioon ja siis edasi keldrisein. Et see hüdroisolatsioon peaks takistama siis taldmiku kaudu niiskuse imendumise keldri seintesse.

205d kirjutas:betoonist ikka valaks. Joonised võtan A.Veski raamatutest, seal on keldri puhul tavaliselt tehtud nii, et taldmik, siis hürdoisolatsioon ja siis edasi keldrisein. Et see hüdroisolatsioon peaks takistama siis taldmiku kaudu niiskuse imendumise keldri seintesse.

Aga mis saab sellest niiskusest, mis vastu keldriseina olevast maapinnast seintesse imbub? Ja sellest niiskusest (survelisest põhjaveest) mis põranda kaudu tuleb? Sellisel kujul vaid taldmiku ja keldriseina vahel on see hüdroisolatsioon mahavisatud raha ja aeg. Toimiv hüdroisolatsioon peab olema katkematu "kauss" hoone all. Drenaaž võib olla sellisel juhul, aga pole hädavajalik.

Hea küll, selline küsimus, et juhul kui on võimalik ehitada drenaaž, kas siis võib hürdoisolatsiooni ära jätta? Keldris hakkan hoidma kartuleid ja juurikaid. Kui aus olla , siis ei viitsiks selle hüdroga eriti jamada.

205d kirjutas:Hea küll, selline küsimus, et juhul kui on võimalik ehitada drenaaž, kas siis võib hürdoisolatsiooni ära jätta? Keldris hakkan hoidma kartuleid ja juurikaid. Kui aus olla , siis ei viitsiks selle hüdroga eriti jamada.

Hmm, ma arvan, et kokkuvõttes tuleb odavam panna hydro, kui dreeen. Toimib hydro ei nõua hiljem mingeid kulutusi, dreenivee aga pead kuhugi ära juhtima. Üldjuhul pead sa seda pumpama hakkama...

Pea nüüd tiba hoogu. Kas väidad et on ok valada ilma armeerimiseta keldriseinu (külgsurve)?

Jah. N keldrit ilma ehitanud ja pole ühelgil ühtegi pragu või muud jama sees.

Ja sellise "seina" paksus peaks siis olema ..? Kui kasutada armeeringut siis peaks seina paksus olema ..?

205d kirjutas:Hea küll, selline küsimus, et juhul kui on võimalik ehitada drenaaž, kas siis võib hürdoisolatsiooni ära jätta? Keldris hakkan hoidma kartuleid ja juurikaid. Kui aus olla , siis ei viitsiks selle hüdroga eriti jamada.

Väga palju sõltub pinnasevee tasemest. Kui see kipub üle keldri põranda tulema, siis on drenaaž tingimata vajalik, muul juhul mitte väga. Samas - kapillarvee tõke on hoopis midagi muud kui hüdroisolatsioon survevee (üle põranda taseme) vastu.

Seni on 30 cm piisanud ilma armeeringuta.
Armeeringuga võib olla muidugi väiksem, kuid alla 20 cm pole mõtekas (väikeplokk min 20 cm-i)

Külaline kirjutas:

205d kirjutas:Hea küll, selline küsimus, et juhul kui on võimalik ehitada drenaaž, kas siis võib hürdoisolatsiooni ära jätta? Keldris hakkan hoidma kartuleid ja juurikaid. Kui aus olla , siis ei viitsiks selle hüdroga eriti jamada.

Hmm, ma arvan, et kokkuvõttes tuleb odavam panna hydro, kui dreeen. Toimib hydro ei nõua hiljem mingeid kulutusi, dreenivee aga pead kuhugi ära juhtima. Üldjuhul pead sa seda pumpama hakkama...

Nii, kontrollisin siis voolikloodiga ja tuleb välja, et drenaazitoruga oleks võimalik tulla välja 50 meetri kaugusel ja 2 meetrit sügavamal , kui keldri põrand ( lähedal asuva järve kalda nõlvak). Ma ei oska öelda, kumb odavam tuleks, aga lihtsam ja vähem aeganõudev tundub olevat drenaazi ehitamine.

Kui on võimalik siis kindlasti tee drenaaž. Seina väline hüdro (mittesurvelise vee/pinnaseniiskuse vastu on ikka soovitatav.

Ma loobun keldri ehitamisest . Põhjus- jõudsin järeldusele , et ma lihtsalt ei jõuaks enne külmade tulekut korralikult kõike hüdroisolatsiooniga seonduvat teha. Minupärast võib teema sulgeda.

Kõike ei peagi kohe tegema. Vajalik on augu kaevamine (seda teeb tänapäeval kopp) ja vundamendi valamine (üks lisameeter ei tohiks kontimurdev olla). Drenaaz ja augu kinniajamine võid alles järgmine aasta edasdi jätkata.

Tere!

Julgeks ka kommenteerida keldriehitust. Alusta kõige olulisemast: kui sügaval on põhjavesi. Oota kevadel lume minekuni, kui põhjavesi on kõige kõrgemas seisus. Mingi pildi saad ka nüüd sügisel, suurte vihmadega. Selleks kaeva labidaga auk ja oota päevake paar.

Kõrge veetaseme puhul on keldri ehitus pisut kallis. Drenaaž lähedale järve oleks hea mõte, pisut hirmutab vaid loomade virts..

Mis sinna keldrisse muidu plaanitud on? Kui on vaba maad, siis ehitaks maapeale.

Kui ta saab vee ära dreenida, pole oluline, kus maalt vesi vastu tuleb. Peaasi et saaks vundament valatud.

Tere. Tasuks meelde jätta 2 üliolulist tõde: 1) ükski drenaaz ei tee vundamenti kuivaks 2) kuiv kelder on võimalik ainult maasse ehitatud ja soojustatud vettpidava basseiniga. Lugupidamisega . Alar Piirfeld

Eks "kuivus" on selline suhteline mõiste aga toimiva drenaaži ja seina välimise hüdro (kummiku üks külg ) korral saab piisavalt kuivad ruumid et seal "juurikaid" hoida. Isegi nii mõndagi muud võib seal hoida/teha.
Nähtud/tehtud.

Tere. Täiesti nõus. Ainult kui lähtuda majandusloogikast, siis porgandi hoidmise jaoks investeerida nii suur summa raha ("poolik kummik") on väga ebamõistlik tegevus. See teeb nende porgandite omahinna ikka mitmeid kordi kõrgemaks kui turult saadaolev kõige ökom porgand. Aga jah, friigindus (ehk hobby) kuulub ka elustiili juurde. Lugupidamisega. Alar Piirfeld