Ehitusfoorum

Tere!
Lasin pottsepal teha vanasse suvilasse uue pliidi, töö valmis, aga tõmbama hakkas viletsalt. No, läks pottsepp siis katusele, et teeb korstna pikemaks, asi pidi selles olema. Korsten pikem, aga asi ei tõmba ikka, aga uskudes pottseppa, väitis too, et pliit vajab sissekütmist esmalt, et küll asi tööle hakkab aja jooksul korralikult. Usun ja loodan.
Nüüd teine mure. Kuna pottsepal oli kiire, siis ei olnud tal aega korstna viimistlemiseks enam ja palus seda kellelgi teisel teha. Ehk oskate heasd nõu anda, mis oleks parim lahendus korstnale.
Tänud,
Anni-Mai

Kas ei ole vara viimistlemisele mõelda? Tasuks vast lasta see korstnapits esmalt korralikult uuesti laduda, paigaldada korstnamüts ja siis kujundusele mõelda.

Kas pliit on soemüüriga? Kui jah, siis kas soemüüril on ka otse- ehk suvesiiber? Kui pikk on korsten, st korstna tõmbav osa? Teisisõnu, kui pikk maa on korstnatipuni kohast, kust suitsugaasid suubuvad korstnasse? Korstna tõmbava osa pikkus võiks olla pliidi ja soemüüri lõõristiku pikkus pluss 1m. Pliidil ilma soemüürita võiks korstna tõmbava osa pikkus olla alates neljast meetrist, soemüüriga ikka pikem.

Välistemperatuuri 14,5 kraadi ja sellest soojema korral võib esineda tõmbeprobleeme mistahes kütteseadme juures. Soojal ajal panna koldesse vähem puid ja anda rohkem õhku, see peaks aitama. Kütust ei tohi koldes põletada siiski vähem kui pool lubatud maksimumist.

PS Kui pliit on vastvalminud, siis on selle müüritisises omajagu niiskust, mis tõmmet halvendab. Kuivanud pliit tõmbab kindlasti paremini. Kui kaua pliidi valmimisest aega kulunud on?

Sellise korstna laduja tehtud pliiti tahaks täitsa näha. Ehk paned mõned pildid.

rokikas kirjutas:Sellise korstna laduja tehtud pliiti tahaks täitsa näha. Ehk paned mõned pildid.

Tänud, rokikas, ma ei tihanud nii süvitsi minna.

Tere!

Endale paistab silma selle pikendatud korstna lõõri laius, et tegemist oleks nõ. "kogukivelõõriga". Minu arvates see on pliiti jaoks liiga suur ja pliitile oleks parem nõ. "poolekivelõõr" tõmbet silmas pidades.

anski kirjutas:Tere!

Endale paistab silma selle pikendatud korstna lõõri laius, et tegemist oleks nõ. "kogukivelõõriga". Minu arvates see on pliiti jaoks liiga suur ja pliitile oleks parem nõ. "poolekivelõõr" tõmbet silmas pidades.

Poolekivilõõr rahuldaks vast pliiti soemüürita, kui on soemüür ka, siis ikka täiskivilõõr. Käisin kevadel Naantalis vaatamas kahe klaasuksega disainahju, mis ei tõmmanud. Oli kah poolekivilõõr...

Ahi ja pliit soemüüriga vajavad täiskivilõõri!

Kas see pildil olev korsten on tõesti juba nö valmis??? Ma loodan, et siiski on ekslikult siia sattunud vale pilt!

Vaadates seda korstent, on kohe Anne Maist kahju... Kohutav ju...
Ega seda pole jah mõtet viimsitleda, vaid ikka uus teha, sest võtab sõnatuks.
Kaastunne!

Leevi kirjutas:

anski kirjutas:Tere!

Endale paistab silma selle pikendatud korstna lõõri laius, et tegemist oleks nõ. "kogukivelõõriga". Minu arvates see on pliiti jaoks liiga suur ja pliitile oleks parem nõ. "poolekivelõõr" tõmbet silmas pidades.

Poolekivilõõr rahuldaks vast pliiti soemüürita, kui on soemüür ka, siis ikka täiskivilõõr. Käisin kevadel Naantalis vaatamas kahe klaasuksega disainahju, mis ei tõmmanud. Oli kah poolekivilõõr...

Ahi ja pliit soemüüriga vajavad täiskivilõõri!

Tere!

Ahsoo no selge, seda ma ei teadnud - Soomes pliitid ongi alati ilma soemüürita.

Kunagi mulle õpetati, et kui küttepuumahu koldes on üle 5kg, siis täiskivilõõr - soemüürist keegi ei rääkinud.
Kahe uksega ahju seda täiskivilöörit kindlasti vajab, seda ma tean küll.

Kas ma saan ka täpsustuse, mille pärast selle soemüürile see täiskivilöör on vaja?

Oma kogemuste põhjal Soomes võin õelda, et seal on just põhiline lõõri mõõt see 14x14 cm. Ka suurtel ahjudel enamasti. Kohati on tõmbega probleeme ka muidugi ja kui tegin suurema lõõri, siis ka probleem kadus. AGA lahtised kaminad on seal alati täiskivi lõõriga, sest muidu ei tõmbaks. SEEGA on ka soemüüriga pliitale mõtekas suurem lõõr teha, muidu tekib teinekord olukord, et soeseina lõõrid jääksid suuremad kui korstnalõõr ja see tekitaks eriti suvel probleeme.
Mina ise teen alt lõõri alati täiskivi ja üleval viin koonusesse, jäädes katusel 14x14 ( seda ka juhul kui all on 28x28).
Aitäh Anski ja Leevi huvitava tähelepaneku ja lisa eest!

Tere!

Aitäh ka Robi vastuse eest! Soemüüridest siin pool lahte ei ole haisugi. Aga Soome korstnalõõridega kohta vähemalt pool on Sinu jutus õige. Eriti vanadel ka suurtel ahjudel enamasti tõesti see vana tüüp poolekivelõõr (vahetellised serviti või püstis).

Võiks õelda, et Soomes on kasutuses kaht tüüpi poolekivelõõrit - ehk u.15x15cm ja u. 16x16cm. Need väikse suuremad lõõrid on tegelikult igas korstnas, mis on ehitatud varem 70-ndat. Sellel veel kasutati korstnades ainult tellist "NT-tiili" ( 270x130x75), alles see järele tuli nõ. "HT-hormitiili" (257x123x57), mis nüüdsel on nimega "PT-perustiili". Selle PTga tulebki see 15x15cm.

Enda ehitistes on kõik lõõrid vana tüüpi ja minu arvates see vana ongi kõige parim poolekive lõõrisuurus. - piisab ka hästi ahile. Ise tegin ka alati korstnat meeleldi NT/NRT:st kui võimalik. Kamin-või leivaahile tegin alati PT:st täiskivilõõri aga NT:st ka 3/4. See PT:st poolekivi muidugi ei sõbi kui pliiti ja sauna-ahi vms. jaoks.

Loomulikult nagu õeldud esimene asja tõmbel on lõõri pikkus ja liiga väike lõõr vähendab tõmmet sest soojad suitsugaasid ei mahu tõusta välja. Aga ka liiga suur lõõr nõrgendab tõmmet sest suitsugaasid jõuavad jahtuda teel üles. Igas lõõris tõmbe tuleb alati ainult temperatuurivahest "all-üleval", kui seda ei ole - tõmmet ka pole. Nimelt just see tekitabki probleeme eriti suvel.

Aga väike pähkel ka. Endal teisel korrusel sihukene pliit, valminud on see a.1990, aga selle tagune korsten täpselt sada aasta varem a.1890. Mille jaoks oli tehtud korstnasse sihuke "puhastusluuk" punase noolega? (mille ma ka alles jätsin) Vana pliit oli samal kohal ka varem.

Ma panin selle 14x14 cm ligilähedaselt ja tegelikult on tõesti just vanematel veidike suuremad.Soomes oli ( on) kasutusel ka asbesttorud korstnapitsi lõõrides.
Korstna puhastusluuke on jah Soomes väga veidralt pandud kohati. Näiteks ühel mu tuttaval tuleb korstna tahma läbi leivaahju välja võtta, kuigi teisel pool seina on korsten vaba.Ahi on veidike alla kahe meetri pikk ja ei oska isegi arvata, et sealt pääseb korstent puhastama läbi ahju aluse. Sama süsteem oli ka pliital ja omanik sai sellest alles, siis aru kui ma lammutasin selle silmini tahma täis asja ( korstnapühkija oli alati üritand ülevalt poolt tahma välja imeda).

Tere.
Panen lõpuks ka pliidist pildi. On siin saanud ikka teist proovida, aga suure proovimise peale on hakanud uks eest kukkuma. Eile sain ühendust ka pottsepaga, lubas tulla traadiga kinni panna. Kahjuks soojamüüri jutt on nii keeruline, et aru ei saa ja ei tea ka, missugune müür on.
Aga tahaks ikka korstnale viimistluse nõu. Pliit on täiesti ok, aga korsten näeb küll näotu välja.

AnniMai kirjutas:... Pliit on täiesti ok, aga korsten näeb küll näotu välja.

Pliit.JPG

Siin kuskil on mingi konks peidus
Pottsepal on aega ust kinnitada, aga pole aega natuke segu korstna kivide vahele panna.

AnniMai kirjutas:Tere.
Panen lõpuks ka pliidist pildi. On siin saanud ikka teist proovida, aga suure proovimise peale on hakanud uks eest kukkuma. Eile sain ühendust ka pottsepaga, lubas tulla traadiga kinni panna. Kahjuks soojamüüri jutt on nii keeruline, et aru ei saa ja ei tea ka, missugune müür on.
Aga tahaks ikka korstnale viimistluse nõu. Pliit on täiesti ok, aga korsten näeb küll näotu välja.

Pliit.JPG

Ma olen isehakanud tegija, st ainult omale teen, seepärast kasutan võibolla vahendeid, mida proff-ehitajad mitte. Aga aastad on näidanud, et need vahendid kestavad ilmastikuolusid. Eks tänap on materjalide valik väga lai - iga tootja pakub pea kõike.. Kui on vana korsten ja oht, et liga - loga jms - tasub krohvida sellise omapärase asjaga nagu kiviliim. Loomulikult võib kja krohvida valmis krohviseguga jne ..... Näiteks Uninaksi oma (muid tootjaid ka on..). Saada nii halli kui valget. Samas saab ka nii teha, et mitte üle krohivda vaid ainult telliste n-ö vuugivahed teha. Hea nikerdamise töö. Krohvimine ple ka nii pisikesel korstnal midagi hull - kui esimest korda teed, siis tasub osta üks ca 40 cm pahtlilabidas jäik ja üks väiksem. (proff krohvija naeraks selle peale - aga oma tarbeks ok variant) Segu valmis - väikse labidaga suurele ja mäkerdada peale. Teha parajalt paksusega, umbes selline nagu väga paks pannkoogitainas. Kindlasti ei tohi voolata nagu klassiklaine pannkoogitainas. Tundub keeruline aga tegelikult pole ja eksida ka ei saa .... materejali kulub aga hea ajaviide. Kasutan ise kiviliimi seepärast vanade konstruktsioonide jaoks, et see jääb väga tugev. Endal sellega tehtud välikamina maakivi vuugid + sisesein maakividest elumajja+ sõna otses mõttes liimitud välikamina korstnale maakivid (mis vbl klassikalise seguga tahaks pudeneda) + saunakaminale paigaldatud õhuksed paekivid serivti ja see jääb väga kõva ning on nii külma kui kuumakindel. Sellel kiviliiml on see paha omadus, et kohe pärast töötamist vaja pinnad puhastada - pärast kivistumist see ei õnnestu enam. Hind oli viimati 6 eur 25kg vms ..... aga saada on ianult Uninaksi esinduses

Mina ei saa aru kuidas praeahju vasaku külje vahelt saab veel lõõr läbi minna kui seal on täiskivi vastu praeahju kesta? Selline asi ei lähe eriti soojaks. Ja need punased kivid ukse peale...need ka ju tekitavad küsimusi??
Korsten tõmmata mingi odava seguga kergelt üle, sest nagunii tuleks uus ikka teha!

Konksu polegi. Kui ütlesin, et panen ta nime foorumisse, siis lubas leida aja ja teha asja korda. Korstna viimistlemise eest küsib tiba kõrget hinda, et tõelise Eesti Naisena arvan, et teen asja ise ära, siin häid nõandeid kogunenud, et katsetan ja proovin.
Kuna tegu siiski vana suvilaga, siis ei ole siia mõtet suuri rahasid matta.

PS! Küll ma selle Härra Pottsepa ka pliidi tõmbama panen:))), saan aru, et niisama see tööle ei hakka.
Tänud kõigile.

See on ju tore ja ahvatlev, et on olemas veel tõelisi naisi kuskil...
Aga seda ust nüüd tagantjärge traadiga ette enam ei seo( see sidumine oleks pidanud juba ehituse käigus toimuma), sest traat saab tuld ja põleb kiiresti läbi.Ukse saaks kinni panna spets tüüblitega või kruvidega, aga kuna kivid ise loksuvad seal( tundub nii), siis mina pigem lapiks selle pliita kohe uuesti üles( 10 tundi tööd vähemalt), siis saaks ka praeahju soojaks.

No ega see pliit ka just päris ok ei ole Kas koldesse ikka shamotti on pandud? Mulle tundub, et seal ei ole selle jaoks ruumi?! ...või siiski? Ja siis veel see Robi välja pakutud variant!!! Korsten tuleks muidugi korda teha, kuid kas korstna puhastus luugis on tõmme? Kui on, siis tuleks liikuda tõmbekontrolliga mööda puhastustopse järjest pliidi ukse poole. Pildi järgi võiks oletada, et kui koldes nagu tõmme on, kuid pliidi plaadi vahelt ajab sisse, siis vahe pliidi plaadi ja praeahju vahel on veidi suur...

See jah võimatu, et seal korralik shamot saaks paremas küljes olla. Väga võimalik, et lihtsalt " liimitud" õhuke plaat sinna. Ülemisel kahel real pole õiget seotist ka kui aus olla. Praeahju peale sobiks ka minuarust paremini üks rida kive, sest siis jääks see vahe umbes 7-10 cm( praeahju peal on minul tavaliselt kiht villa, siis latt, siis jälle villa ja kivi +ääreraua kõrgus, mis kokku teeb selle kõrguse).Liiga väikese vahega ei taha alguses tõmbama hakata, aga pärast võib liigagi kiirelt tõmmata, sest väikeses ruumis peab kiiremini liikuma, et ära mahuks. Liiga laia vahega jälle suits liigub aeglaselt, eriti alguses kui külm ja tekivad keerised ja korsten ka külm. Antud vahet saaks katsetamiseks kitsendada, ladudes praeahju peale lahtiselt kivid.
Ega sellise töö eest ometi raha ei makstud?

enne kui hakkad korstend viimistlema lase pliit ymber teha,sellist tööd pole ammu näinud,pilti vaadates ei saagi pliit hakata tõmbama

Mind paneb üllatama kui tagasihoidlikult seekord seda teemat käsitletakse, tavaliselt saavad siukse soperdise tegijad vastu pead ikka nii nagu peab, aga seekord? Kuulge mehed, rääkige kannatanule nii nagu asjad on - see pole ju mingi pliit vaid pragunenud, mitte tõmbav, katkise uksega ja kõikide muude hädadega SOPERDIS.

Robi, sulle meeldib mööda ilma ringi kolistada ja huvitaid ehitisi piilumas käia, ole mees ja mine päästa õnnetu naisterahvas välja. Kahju on inimesest, ausalt kohe.

Ja korsten?! Siin pole isegi rääkida midagi.

AnniMai, sellise käkerdaja nimi peaks olema avalik igat pidi, vahet pole kas ta teeb midagi korda või mitte!

Ma ütlesin kohe, et see tuleb lammutada. Ainult, et selle äärerauaga ei saagi praeahju kasutada( lihtsalt ei mahu sedasi ära, kui just ei kombineeri seda pliita otsa ja ümber ei areta süsteemi)
Ma just tegin ühe sellise maatasa ja ladusin uuesti. Loodaks, et selle asja lahendab ikka meister pottsepp ise. Ma rohkem siin Läänemaal...ja homme alustan Virtsus uut objekti kui midagi huvitavat vahele just ei tule...

Mart.P kirjutas:... ole mees ja mine päästa õnnetu naisterahvas välja. Kahju on inimesest, ausalt kohe...

Robi niigid palju selliseid tõid teinud, pole mõtet teda veel utsitada. Kui sul nii kahju AnniMaist on, mine tee ise ära.
Soperdise koha pealt on sul muidugi õigus.

Mart.P kirjutas:Mind paneb üllatama kui tagasihoidlikult seekord seda teemat käsitletakse, tavaliselt saavad siukse soperdise tegijad vastu pead ikka nii nagu peab, aga seekord?

Aga seekord üritame asjade positiivset poolt näha. Mis see kividega loopimine ikka aitab enam. Neid seal niigi piisavalt hunnikusse loobitud. Vähemalt on sealne "meister" olnud isikupärase käekirjaga ning stabiilse kvaliteediga. Seda pliidi "jalast" kuni korstna otsani.
Tellijale lohutuseks et nüüd on võimalus tutvuda uute huvitavate inimestega, õppida uut ala ning vist ka imetleda oma maja katuselt avanevat vaadet.