1. leht 1-st
Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 10 Juul 2012, 10:13
Postitas Algaja_nr.287
Tere foorumlased!
Krohvin praegu tuba eestiaegses puitkrohv majas. Majale on nõukogude ajal tehtud juurdeehitus. Üsna rõve lisatiib, mille ehitamisel on kasutatud kõike, mis toona kätte sattus. Tiib on amortiseerunud ja vajub vaikselt originaalhoonest eemale. Tuba, mida krohvin asub selles juurdeehitatud osas ja selle nurgad on pragunenud. Nurki lahti võttes avastasin, et pragude taga ei olegi nagu midagi - mustav tühjus, kust õhku sisse pahiseb. Lisaks on sinna paigaldatud riba tõrvapappi.
Mida teha, et nurgad jälle üles ehitada? Kas aukude täitmine makroflexiga ja seejärel krohvimine on hea mõte?
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 10 Juul 2012, 10:46
Postitas Küülaline
Kas sa teed seda tööd endale või oled palgatööl ja anti lihtsalt ülesanne "krohvida ja edasi teenida"?
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 10 Juul 2012, 14:20
Postitas Algaja_nr.287
Küülaline kirjutas:Kas sa teed seda tööd endale või oled palgatööl ja anti lihtsalt ülesanne "krohvida ja edasi teenida"?
Teen seda tööd endale - ülesandeks "krohvida ja talv üle elada"

Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 10 Juul 2012, 15:03
Postitas keemik
See oleks parem küsimus hoopis Kontruktsioonide alateemasse. Kui talv on üle elatud, mis siis saama hakkab? Kapitaalne remont, kus konstruktsioon näiteks keermeslattide ja mutrite/seibidega jälle kokku seotakse?
Lase see vahe Soudal Flexifoami täis. Siis saad tuule ja sooja kindalks ning krohvi üle. See montaazivaht muidugi seda majaosa teise küljes ei hoia. Soovitan seda, kuna paigaldasin vanas puitkarkassmajas vana akna sellega uuesti ette ja soojustuseks vahtplasti karkassi vahele. Jääb tõesti väga "deformeeritav" ja lubab konstruktsioonil "mängida", ilma et rebeneks.
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 10 Juul 2012, 22:24
Postitas Algaja_nr.287
keemik kirjutas:See oleks parem küsimus hoopis Kontruktsioonide alateemasse. Kui talv on üle elatud, mis siis saama hakkab? Kapitaalne remont, kus konstruktsioon näiteks keermeslattide ja mutrite/seibidega jälle kokku seotakse?
Lase see vahe Soudal Flexifoami täis. Siis saad tuule ja sooja kindalks ning krohvi üle. See montaazivaht muidugi seda majaosa teise küljes ei hoia. Soovitan seda, kuna paigaldasin vanas puitkarkassmajas vana akna sellega uuesti ette ja soojustuseks vahtplasti karkassi vahele. Jääb tõesti väga "deformeeritav" ja lubab konstruktsioonil "mängida", ilma et rebeneks.
Kui talv on üle elatud, siis tehakse maja fassaadile kapitaalremont. Selle käigus ehitatakse uuesti üles lisatiiva välissein jms. Aga jah - seda saab tegema hakata alles kevadel.
Seda Sinu soovitatud Soudal Flexifoami vähemalt internetis leiduva info põhjal Tartu kandis tavalistes ehituspoodides (veel?) ei müüda. Helistan küll homme veel ehituspoed läbi, aga küsin siiski: kas oskaksid sellele mingit alternatiivi soovitada?
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 11 Juul 2012, 12:14
Postitas keemik
Seda müüs Viljandis Decora ning Tallinnas sain Espakist. See kuulub Soudalil akna ja uste paigalduse tootesarja koos sise- ja välisteipidega. Kuna Eesti ehitus on endiselt sealmaal, et kõige odavama vahuga lastakse aken ette, võetakse selle eest hea summa raha ning ei huvita ei töö tegijat ega tellijat, et sealt kohe õhk läbi tuhiseb, siis ei ole ilmselt selle järgi ka väga palju nõudlust.
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 11 Juul 2012, 22:18
Postitas madis64
keemik kirjutas:...ei huvita ei töö tegijat ega tellijat, et sealt kohe õhk läbi tuhiseb, siis ei ole ilmselt selle järgi ka väga palju nõudlust.
Kvaliteetsete (ja kallite) materjalidega on muidugi mõnus tööd teha, kuid milleks sellist kollijuttu ajada
Ehk teiste sõnadega - miks peaks odavama (loe - mittespetsiifilise) vahuga paigaldatud akna lengivahest "kohe õhk läbi tuhisema" hakkama (eelduseks on ikka aknaava ja akna jäikus ja kujupüsivus)?
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 11 Juul 2012, 22:40
Postitas saarlane
Vaht pole suurim viga, vaadake kuidas aken õieti ette pannaks seal on erinevad lindid mis käivad raami peale ja seina ja raami vahele ja alles siis tuleb aken ja vaht mitte nagu eestis klotsid alla vahtu täis ja valmis.
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 18 Juul 2012, 14:27
Postitas Algaja_nr.287
Nonii - asi on jõudnud niikaugele, et kasutaja "keemik" poolt viidatud montaaživaht on pragudesse lastud. Kokku kulus seda Soudal Flexi Foami k a k s suurt pudelitäit. Vaht ise on hea - kuigi üsna kallis (~5.70€ pdl). Paisumiskoefitsient on täpselt selline, et vaht tortidena pragudest välja ei pressi, aga kõik on täidetud. Võrreldes tulemust värskelt ette pandud akende juures kasutatud tavalise makroflexiga, siis sinine montaaživaht tundub tõepoolest usaldusväärsem - tardunud vahumass on täidlasem, painduvam ja ei "prõgise" näpuga surumisel nii nagu makroflex.
Nüüd siis vaibanoaga kuivanud vahumütsid maha ja lubikrohv peale. Saab siis näha kuidas krohv sellel vahul püsib..
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 22 Juul 2012, 23:20
Postitas kahtleja2
[/quote]...Nüüd siis vaibanoaga kuivanud vahumütsid maha ja ...[/quote]
veidi hilja küll reageerida aga kas selle asjaga niimoodi ei olnud, et kui vahtu lõigata, siis läheb niiskus pooride sisse ja enam kunagi välja ei tule-tekibki külmasild. kui jätad sellise pinna, kui paisumisel-kuivamisel tekib, siis ei lase see niiskusel pooridesse minna ja külmasild jääb ära. vähemalt kuskilt sai midagi sellist kunagi loetud. seega, kui akent-ust ette panna, siis kõige asjalikuma tulemuse saab vahtu õieti doseerides, et pärast ei oleks vaja üleliigsele terariistadega kallale minna.
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 23 Juul 2012, 18:25
Postitas apteeker
Võta rohud ära .
Re: Palun abi - kuidas krohvida selliseid kohti_PILDID
Postitatud: 26 Juul 2012, 19:13
Postitas keemik
Selleks ongi aurutõkke teip.