Ehitusfoorum

Tervist, plaan on valada vanasse talumajja uus betoonpõrand. Seinte all maakivivundament ja põranda koha peal on suur auk. Plaan täita see auk liivaga, panna maha peno ning valada betoon.
Küsimus tekib peno kasutuse koha pealt. Panen küsimused punktidena, et oleks konkreetsem ja lihtsam

1) Kas on mõistlik kasutada EPS100 Silver vahtpolüstüreeni? Väidetavalt on too 20% effektiivsem kui tavaline valge peno aga hinnavahe on veidi väiksem kui 20%. Niiet tundub nagu mõistlik? Samas ringi vaadates ükski tavaline ehituspood (bauhof, ehituse abc, k-rauta) ei müü sellist toodet - kui see odavam ja parem on siis huvitav miks ei müüda?
2) Kui paksu peno vertikaalselt vastu vundamenti panema? Esimene mõte oli, et 50mm. Samas see vundamendi betoon on minu arust ka koht kust saab kõige rohkem külma tulla - ehk peaks ikkagi rohkem panema? Ehk paneks välisseina vastu 100mm ja siseseinte vastu 50mm?
3) Kui sügavale vertikaalne peno panna? Peno plaat on vist 1 x 1,2m niiet kumba pidi panna? Pooleks ometi enam lõikama ei hakka? Või pole ikkagi mõtet seda nii sügavale toppida?
4) Kui paksult peno horisontaalselt maha läheb? 150mm peaks vist küll olema?

Aitäh vastajatele!

Tere,

1) see EPS Silver peaks olema fassaadi plaat ja pole mõeldud põrandale. valida toode EPS Põrand vms.
2) ise paneks soklile välja min. 100mm ja sisse 50mm.
3) kui kõrge on sokkel ja kui sügaval on vundament? ise paigaldaks min. 60cm maapinnast allapoole soojustuse (peaks olema EPS Perimeeter või analoog toode, väiksema veeimavusega).
lõigata pole neid plaate ju probleem.
4) paigaldaks min. ka 150mm paksuse kihi, aga võib ka välisperimeetril 2m laiuselt paigaldada 200 (250) ja keskel 150(100)mm.

Külaline kirjutas:Samas ringi vaadates ükski tavaline ehituspood (bauhof, ehituse abc, k-rauta) ei müü sellist toodet

võhik2 kirjutas: see EPS Silver peaks olema fassaadi plaat ja pole mõeldud põrandale.

http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=88
http://www.baumax.ee/et/Ehitusmaterjali ... 00-silver/
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=257&sid=3702
Kas vundament on siis maakividest või betoonist? Kas põrand tuleb küttega?

Jah, eps 100 silver on mõeldud põrandale nagu ka tavaline eps 100. Fasaadi oma on eps 60 - vahet pole kas silver või mitte. Et mis sellest silverist siis arvata?

Vundament on tehtud nii nagu vanasti ikka - kaevati ilus nelinurkne auk, visati maakivid sisse, segu vahele ja järgmised maakivid peale - tulemus siis võrdlemisi nelinurkne - peno saab ilusasti vastu vundamenti panna.

Vot see küte on hea küsimus. Majas on kokku 4 tuba ning see on esimene tuba mille põrandat tegema hakkan - kõiki koos ei saa teha kuna elame ise sees ning samas rahalised võimalused ei luba. Et siis idee poolest tahaksin küll sisse panna põrandaküttetorud ning hiljem järgmistesse tubadesse edasi viia ja kui kõik toad tehtud on siis katel või misiganes asi külge ühendada. See on aga veidi hilisem probleem - pean neid võimalusi mõne spetsialistiga arutama enne valamist. Kõik nõuanded selle koha pealt muidugi teretulnud aga praegu on küsimus peno kogustes. Lisaks eelnevatele küsimustele tekkis ka lisaküsimus, et kas vertikaalsed peno tükid mis lähevad vundamendi vastu võivad ka olla eps 100 või parem kui panen sinna mingi teise?

Rokikas, kas sa oled võhik2 pakutud kogustega nõus?

Aitäh!

Kas "tavaline" või silver on tiba keeruline küsimus mis nõuaks täpsemat tasuvus arvutust. Tuleks arvutada palju kaob raha (energia = raha) läbi ühe või teise konstruktsiooni ajas. Tuleb ka tähele panna et kirjutatud "kuni 20% parem soojapidavus" ehk päris just sellist numbrit ei garanteerita.
Vaadates nende hinnavahet kalduksin vist "silveri" kasutamisele.

Soojustuse paigaldaksin siin http://www.aeroc.ee/user_upload/vund_1.2.pdf nähtaval põhimõttel. Sokli välispinda ma küll mingit soojustust ei paneks. Kuskilt peab sokkel ka kuivada saama. Vertikaalne soojustus ainult välisseintele ja ~1 m. jagu keeratud ristuvatele vaheseintele.
Horisontaalse soojustuse paneksin ühtlases kihis kogu põranda ulatuses. Tänapäevaste soojustuskihtide paksuste juures (150 mm. ja rohkem) ei ole enam sisulist mõtet sellel servade paksemalt soojustamisel.
Kui paks kiht just kuhugi panna on jälle selline tasuvuse küsimus. Eks oma osa selles ka usul e. kui kõrgeks prognoosid tulevikus energia hinna tõusmist.
Kui ei ole plaanis vanast majast passiivmaja teha siis 150 - 200 mm. on päris hea soojustus sellises kohas.
Eks oleneb vundamendi rajamissügavusest aga kui see väike siis võib juhtuda et selliselt renoveeritud põrandaga tekib külmakergete oht. Kui varem hoidis taldmikualuse sulana toast "põgenenud" soojus siis peale renoveerimist see enam ei pruugi toimida.
Kui kasvõi väikegi mõte on et tulevikus keskküte kasutusele tuleb siis tasub kindlasti küttetorud põrandasse panna. Et seda mõistlikult teha oleks vaja mõne küttespetsiga konsulteerida.

Kõigis põhjanaabrite ultramoodsates passiivmajades on penot 200 mm kogu põranda ulatuses. Vundamendi vastas olevast peno sügavusest ei tea, sest seda paigaldavad teised inimesed.

Passiivmajades pigem ikka ~400 mm. epsi põrandas http://www.eps-eriste.fi/fin/pienrakent ... _alapohja/. Polüuretaan plaatidega (http://www.spu.fi/ee näiteks) pääseb ~200 mm. kihiga.

Üks asi on see, mis seal tootelehel soovitatud on. Teine asi on reaalsus. Kastelli kohta ma ei tea, aga paar teist juhtivat element/madalaenergiamaja ehitavat firmat Soomes paneb igalepoole 200 mm penot. Põrandaküte on ju ka, milleks rohkem on vaja?
Ülejääva raha võiks parem kvaliteetse välisseinasoojustuse ja soojustuse paigalduse alla panna ehk siis kõik ülejäänud külmasillad ja läbiviigud kaotada/tihendada.

Talvel istusin, jõin termosest teed ja puhkasin jalga jäähunniku peale pandud 50 mm penotahvli tüki peal, tagumiku all tundus see nagu hommikul köetud vanaema pliidi soemüür.

Reaalsus on siiski see et 200 mm. epsi kihiga ei ole võimalik passiivmajale nõutud piirde soojapidavust saavutada. Ja kui põrandaküte kasutusel siis tuleb veelgi paksem mitte õhem soojustus paigaldada.
Kes need paar juhtivat firmat on?

Ega ma absoluutselt ei vaidlegi Rokikaga ja minu tõekspidamised on tulnud töö käigus, võibolla tõesti oleks parem panna rohkem soojustust põrandale, ei tea.

Firma nimed ei olegi nii tähtsad, palju seal üle lahe neid suuremaid firmasid ikka on. Lisaks on seal ka selline omapärane süsteem, et on küll mitu suurt erinevat firmat, aga millegipärast käivad objektidel samad ülevaatajad ja firmaomanikud aeg-ajalt...edasi võib ise fantaseerida.

Kastelli põrandaid pole näinud.

Ja oma kogemusest, kui käidi majasid üle mõõtmas, siis suuremat rolli mängis hoopis kehvalt paigaldatud välisseinte soojustus, igasugu läbiviigud vahelaes, ja katuseaknad, mille soojustamisel ei tahtnud mitte keegi omale vastutust võtta, ja polnud ka otseseid jooniseid, kuidas see soojustada. Töödejuhataja ja linna ülevaataja palusid ise välja mõelda, et asi toimiks ja aknapaigaldaja andis omad nõuanded ja õnnistuse kaasa.

Samas üks või paar lisa 50 mm penokihti maha lapata on käkitegu ja rahaliselt üks tilk kogu eelarve juures, aga hiljem võib tõesti (suuremat) rolli mängima hakata...

Mul oli ühe maja peal selline situatsioon, et mingil põhjusel tuli projekti muudatus ja oli vaja majas 20 mm penole üks 50 mm kiht veel peale panna. Kuna see oli eelarve väline lisatöö, siis omanik küsis majatarnija/valmistaja firma käest hinnapakkumist. Ma mäletan, et hind oli 500 euri, kahjuks ei mäleta, kas ainult paigaldus või koos materjaliga. Sellepeale näitas omanik , läks ostis poest mõned eps pakid, pani selle 2 tunniga maha, higistas - aga tunnistas, et kurat olen küll juhtivtöötaja ja soomlane, aga nii hea tunnihindega pole veel kunagi tööd teinud.

Minu poolt selle teemaga, uskuge targemaid (a la rokikas jne).