Ehitusfoorum

Küsimus inseneridele!Nimelt ühes dokumentaalfilmis väideti,et eps fasaadisoojustusplaadid kiirgavad läbi betooni ja tekitavad elanikele vähki.Tootjad pidavat seda saladust maha salgama.Minu arust on väide vettpidav,sest mille muu pärast skandinaavias vahetatakse eps kivivilla plaatide vastu?Kas kortermajade soojustusel kivivillaga saab vältida puitraamistikku,kuipind krohvitakse?Paneelide pind on kaetud killustikuga.Mida arvavad asjast helgemad ajud,ei tahaks mürgitünnis elada!

Tere. Ju see on nii salajane info, et ükski peno tootja seda ei tea, rääkimata sadadest ehitusinstituutidest Euroopas, kes päevast päeva midagi uurivad. Vaesed kümned miljonid eurooplased, neid tapetakse nagu kärbseid! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tahtsin öelda,et tootjad ei pruugi sellest midagi teada,küll aga need teadlased,kes tehnoloogia välja töötasid.Polüstureen pidi olema ka napalmi üks koostisosadest ja venemaa ööklubi ohvrid surid penoplasti põlemisel eralduvatest mürgistest gaasidest.filmis väideti,et polüstureenil on veel peale enda mürgisuse kiirgav elavaid organisme hävitav omadus.Kiirgust ei takista ka betoon.Loomulikult,küsib tavatarbija,et mis ta siis ikka nii väga kiirgab!küsimus ,miks soomes ja rootsis asendatakse penoplast kivivillaga,jääb püsima!Need tuhanded uurimisinstituudid üle maailma on ka varem rumalaid otsuseid teinud.Praegu on veel alles üks paneelitüüp,mis nõukaajal toodeti,mis on väikeste keraamiliste plaatidega kaetud ja sisaldab mürgiseid vähkitekitavaid fenoole.kasutati neid tüüprojekti nr.101 ehitusel.neid leidub ka eestis nõukaaegsetes sõjaväelinnakutes,tallinna piirkponnas astangul näiteks.saan aru,et paanikat külvata rahva seas keegi ei soovi ja kui midagi on nihu läinud,siis hoitakse madalat profiili ja varjatakse seda hämamisega!ehk siis esimeseks reaktsiooniks tuleb eesti rahvalaul "mina põle teind!"mille sõnu tunneb igaüks alates riigikogulasest kuni labase tavapätini välja!

Selline arvamus näitab selgelt, miks koolis tuleb õpetada "igavaid" reaal- ja loodusaineid. Et säiliks inimeste kriitikameel ja "common sense". Materjal, millest jutt käib, on vist ikka polüstürool (CAS number: 9003-53-6, tuntud kui ka polüstüreen). Hetkel on ainus riskitegur see, kui sellest materjalist valmistatud nõudes olevat toitu kuumutatakse, siis "imbuvad" vähesel määral monomeerid (nende liitumisel tekib polümeer), stüreen, toidu sisse. Uuringud on näidanud, et hiirtel tõstab see teatud hormooni taset. Kui sa ei kuumuta selle sees toitu, ohtu ei ole. Kui see materjal on paigutatud välisseina, siis sealt vaevalt et stüreeni lendub toa õhku.

Mis puudutab kiirgust, siis tasub meelde tuletada, millised kiirguse liigid on meil olemas ja kuidas need tekivad. Vahtplast ei saa kiirata raadiolaineid, UV või nähtava valguse kiirgust. See saaks kiirata radioaktiivset kiirgust, mis tekib raskete tuumade lagunemisel. See eeldaks seda, et polüstüroolis on sees uraani vms aatomeid, mis seal radioaktiivselt lagunevad. Ma ise üksikasjalikult selle materjali valmistamisprotsessi ei tunne, kuid ma ei usu, et naftas (tooraine), oleks sellised väärtuslikke elemente suurel hulgal. Ja ma ei usu, et need teeksid kaasa kogu selle tootmistsükli ja lõpetaksid lõpptootes. Seega, reaalselt ei ole selles materjalis midagi, mis suudaks emiteerida kiirgust. Kui on kahtlus, on võimalik tellida radioaktiivse kiirguse mõõtmine mõnest ettevõttest/riigiasutusest (googelda).

Tõenäoliselt kiirgab su maja betoonsein tunduvalt enam, kui polüstüroolplaat, kuna betoon sisaldab tsementi, lubjakivi, liiva, savi- materjali, mis võib juba reaalselt sisaldada radioaktiivseid elemente. Näiteks põhjaranniku diktüoneema kilda lubjakivi sisaldab juba märgataval hulgal uraani. Aga arvatavasti ei ületa see oluliselt looduslikku fooni (ka sinu kehas oleva ühe süsiniku isotoop on radioaktiivne!).

Miks seda Rootsis välja vahetatakse, ma ei tea. Pakun huupi, et tegemist võib olla tuleohutuse küsimusega. Ka meil nõutakse nüüd seda, et vahelagede ja uste-akende ümbrus oleks villaga tehtud. Mürgiseid põlevaid gaase tekib iga orgaanilise materjali põlemisel, ka puidu. Seda seetõttu, et tulekahju korral ei toimu täielikku põlemist (siis tekiks vaid süsihappegaas ja veeaur).

Napalmis kasutatakse stüreeni või siis polüstüreeni (monomeer on tavatemperatuuril vedel, tahke polümeer on aga lahustuv orgaanilistes lahustites, näiteks bensiinis napalmi näitel) seetõttu, et see muudab napalmi venivaks ja kleepuvaks kummiliimi sarnaseks materjaliks, mis hästi sõdurite külge kinni jääb. Olen ise Pioneeripataljonis napalmi õppe läbinud (kuidas rünnakus ellu jääda) ja tean öelda, et jah, kleebib ja põleb hästi.

Erik

Füüsikalise ja analüütilise keemia magister.

aitäh,keemik.otsin netist selle filmi ja vaatan ta veelkord tähelepanelikult läbi,uurin asja ,kuna ühistul tuleb otsustada maja soojustus.

Ole palun nii hea ja ütle filmi nimi ja saada mingi link sellest ja äkki ütled, kus sa seda nägid.

Tere. "Rootsi sündroomist" on juba piisavalt kirjutatud. Seal oli probleemiks ehitusfüüsikaliselt valesti ehitatud konstruktsioon, kus tekkis kondensaat ja hallitus. See, et see seal tekib oskaks iga Kesk-Euroopa ehitusfüüsika instituudi II kursuse tudeng välja arvutada. Hämmastav, et Rootsi insenerid seda ei oska!!
Mingist kiirgusest pole selles case-s sõnagi. Probleem ei ole EPS-s kui materjalis vaid tavaliselt kahe kõrva vahelises ruumis.
Ühistu kui antud teemaga tavaliselt mitte igapäevaselt kokkupuutuv kollektiiv võiks pöörduda projekteerijate poole. Mitte hakata OBS-infot koguma kahtlastest allikatest.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

minu põhiküsimus oli ainest eralduva kiirguse või muu ainest eralduvate mürgiste osakeste kohta,mida ei pea isegi meetri paksune betoon.filmipealkirja ei mäleta,sest seda näidati talvel,võin eksida,aga tõenäoliselt dokumentaalfilmiderikkas PEH-TV.s

lihtsurelik kirjutas:...Kiirgust ei takista ka betoon...

Toh-oh, on see peno ikke vänget kiirgust täis. Betoonsarkofaag kaitseb isegi õhku lennanud reaktori kiirguse eest inimesi. Seda oskavad ütelda vaid spetsialistid, mitme(saja/tuhande)kordne kiirguse vahe on sarkofaagi sees ja väljaspool.

lihtsurelik kirjutas:filmipealkirja ei mäleta

"Penomehe kättemaks III" ehk?

lihtsurelik kirjutas:...kuna ühistul tuleb otsustada maja soojustus.

Õigem oleks siiski alustada tegevust "õigest otsast" s.t. ühistul on kaks peamist otsustamist vajavat asja kasutadaoleva raha hulk (projekti eelarve) ning soovitav tulemus (maja energiaklass, mis mõjutab otseselt omanike kinnisvara hinda).

Kõik edasine peaks olema juba projekteerija mängumaa.