Ehitusfoorum

Kuidas teie kogemus olnud on - kas ehitajatele pakutakse (eramaja remondi puhul) pere poolt süüa või pigem ei?

Kui sa oled ehitaja, siis selline küsimus hämmastab. Nagu oleks sul mingi probleem, et mõni klient on sind toitlustamisest ilma jätnud. Järgmine kord pane lepingusse ka nõue 3-käigulise lõuna kohta.

Kui aga oled tellija, siis talita oma südametunnistuse järgi.

niisama küsija kirjutas:Kuidas teie kogemus olnud on - kas ehitajatele pakutakse (eramaja remondi puhul) pere poolt süüa või pigem ei?

Mismis, kas töövõtjana sulle palka ei makstagi? Kui palk tundub väike, et ei jätku endale söögi isegi ostmiseks, siis vaheta elukutset! Tellijana ühinen eelmise külalise arvamusega.
Urmas

Ikka vahel pakutakse. Ma küll ei tea põhjust, et miks seda teha ei tohiks. Kas peaks resuluutselt keelduma? Paraku ega ma neid juhte eriti ei naudi....pikaajalise rändmeistrina ja ka mägimatkajana olen õppinud ise toime tulema aga, kui selline ettepanek tehatakse sellise soojuse ja siirusega, siis kuhu sa ikka peitu poed? Loomulikult erinevate töö tellijate tüpaažidest võiks rääkida hommikuni

taastaja

Enamasti maainimesed pakuvad,kuid linnavurled ei kipu morssigi pakkuma.

Imre kirjutas:Enamasti maainimesed pakuvad,kuid linnavurled ei kipu morssigi pakkuma.

Kas nad on sinu arvates lausa kohustatud töömeestele toitu pakkuma?

Keegi pole kohustatud,kui töömees teeb 10-12tundi tööd,siis nagu inimlik et süüa pakutakse,aga leidub ka teisitimõtlejaid.

Söögi eest töötamist nimetatakse talguteks

Eks see toidupakkumise komme on vanast ajast taluinimestel või nende järglastel veres.
Sulastele, suviliste maksti töö eest toiduga. Hooaja lõpul anti ka mõni raha töötasuks lisaks.

Kõik on ka nüüd ju lõpuks kokuleppe küsimus.
Minul on tõtt-öelda olnud ebamugav toitu vastu võtta, kuna see pole olnud kunagi kauba sees.
Mõned inimesed on niisugused, et kokkuleppides tingivad hinda. Aga pärast maksavad lahkesti peale ja annavad süüa pealekauba.
Võib-olla on toidu, või tee-kohvi pakkumine lihtsalt omamoodi tänu ja tunnustuse väljenduse viis. Austus töö ja töö tegija vastu.
Olen kohanud ka inimesi, kes ei pea paljuks tänada kätt-pidi iga tööpäeva lõpus.

Imre kirjutas:Keegi pole kohustatud,kui töömees teeb 10-12tundi tööd,siis nagu inimlik et süüa pakutakse,aga leidub ka teisitimõtlejaid.

Vaat kus raisakotkad, sunnivad töömehe vägisi 10-12 tundi tööd tegema ja ei paku isegi süüa.

Minul selline kogemus töömehega, et tal olid omad võileivad kaasas, aga andis poole nendest minu koerale, kes ta kõrval istus söögi ajal. Loomulikult sai see kompenseeritud.

Kohustust toitlustada loomulikult kellegil ei ole (kui just teisiti ei ole kokku lepitud) aga vahest siiski tuleb ette. Minu kogemustel mida vaesem tellija (tõesti kõhu kõrvalt ehitusele/remondile kuluva raha kokku hoidnud) seda tõenäolisemalt lõunat pakutakse.

Kui töömees käis majas keskküttesüsteemi välja vahetamas,siis andsin talle hommiku-,lõuna- ja õhtusöögi.Õhtul ei olnud kahju talle ka paar õlli teha.Oleks võinud ka ainult kokkulepitud palgaga piirduda aga kuna inimene on tuttav,kelle tulekut sai mitu kuud oodatud ja töö edenemist ning käekirja oli lust vaadata,siis ei olnud kahju.Aga üldiselt sõltub kõik töömehest ja olukorrast.

Imre kirjutas:Keegi pole kohustatud,kui töömees teeb 10-12tundi tööd,siis nagu inimlik et süüa pakutakse,aga leidub ka teisitimõtlejaid.

ma palkan inimesi enamasti juhul, kui endal pole tegevuseks aega, või mul antud töö lihtsalt kõvasti kauem aega võtaks. paraku pole mul aega ega tahtmist töö edenemist ammulisui päevad otsa jõllitada, töömeestele suppi keeta ega kartuleid koorida. jah, tore oleks, olen isegi kunagi üle lombi eramajasid renoveerinud ja korralik kodune lõunasöök oli märksa etem, kui nurgapealne burks või pizza, aga vb korraliku töötasuga kompenseerib puuduva ümardamise?

ja mida vaesem tellija seda kindlam kõhutäis jutule lisaks, et vaesel inimesel on tihti palju vaba aega, eks siis jõuab leemekulpi liigutada küll.

pancho villa kirjutas: vaesel inimesel on tihti palju vaba aega, eks siis jõuab leemekulpi liigutada küll.

Kummaline arusaam asjadest. Vaene kes tööl ei käi ei telli ju mingi trikiga ehitustöid. "Vaene" keda ma eelnevalt silmas pidasin on pigem ikka vägagi hõivatud sest rabeleb mitmes kohas tööd teha äraelamiseks ja eluaseme korrastamiseks. Klassikaline näide on õpetajad.
Oletan et inimlikum/isiklikum suhtumine tuleneb sellest et "vaesele" on tellitav töö eluliselt oluline ning ta on selle saavutamiseks tugevalt pingutanud (maja katuse vahetus näiteks mille tegemiseks on paar aastat juba raha kogutud).
Sellele kes tellib uue siseviimistluse seetõttu et uue diivaniga seinatoon sobiks vaevalt see mingi oluline sündmus on.

Loomulikult ei ole siin mingeid kindlaid reegleid ja tõpraid/ülbikuid leidub nii siin kui seal.
Samuti ei ole oluline ju saadud kõhutäis vaid inimlik suhtumine. Seda aga on võimalik väljendada mitmeti.

Ehitaja teeb tööd raha eest.
Tööline käib lõunal raha eest.
Lõunasöögi tegijad teevad süüa raha eest.
Perenaine, ehk tellija maksab ehitajale töö eest raha.
Peranine teeb süüa ja maksab söögi eest raha ja mitte vähe.
Ehitaja sööb ja ei maksa raha.
Ehitajad olge viisakad ja makske ka söögi eest raha, või võtke kokkulepitud tasust söögiraha maha.

Külaline kirjutas:Ehitaja teeb tööd raha eest...........Ehitajad olge viisakad ja makske ka söögi eest raha, või võtke kokkulepitud tasust söögiraha maha.

Terve ja loogiline mõtlemine sul (ilma irooniata)!

Urmas kirjutas:

Külaline kirjutas:Ehitaja teeb tööd raha eest...........Ehitajad olge viisakad ja makske ka söögi eest raha, või võtke kokkulepitud tasust söögiraha maha.

Terve ja loogiline mõtlemine sul (ilma irooniata)!

Lisaksin jätkuks juurde, et vähemalt minu näitel see enamasti nii on ja perenaine/mees saab korralikumalt tasustatud kui ma seda teeksin kohalikus punkas/baaris/poes. St arve on alati väiksem ja seda saab eraldi ka mainitud. St rahul on töötegija ning töö pakkuja. Olles mõlemat pidi ausad ja vastutulelikud, siis mõne aja pärast avastad, et süüa pakutakse enamikel objektidel ja tellijatest kujunevad väga head sõbrad.

Mina küll töövõtjana kellelegi toidu eest sõbraks ei kipu. Ja samuti vastupidi. Muidugi, kui näiteks põranda plaatija ikka väga nälginud välja näeb, nojah.

Kirjutatud teksti on tagantjärgi vähe koomiline lugeda, aga üldiselt on mõte, et ei tasu tekitada mingit üleolevat suhtumist tellija ja töötegija vahel. A la , et pakutakse süüa-mis seal ikka lööme oma kirve selga ja saame kõhu täis. Või krd rott küsib kirvest hind ja teeme töötingimused võimalikult sitaks-täie raha eest. Inimlikult ja viisakalt peaks lähenema mõlemad , nii rahas, töös kui suhtlemises.

Peab ütlema, et viimast otsa on see toitlustamine suhteliselt tavaliseks muutunud. Kindlasti on see tulnud töö kvaliteedi ja kiiruse olulisest paranemisest aja jooksul. Algul tundus kuidagi väga imelik toidu pakkumine. Aga kõrvaldades selle üksteisest üleoleva suhtumise, siis muutuvad ka sellised asjad normaalseks.

Peaks meeles pidama, et mõlemad on inimesed ja lepingus on mõlemad partnerid mitte üks ori ja teine härra.

eijaksa logida kirjutas:mitte üks ori ja teine härra.

Selles asi ongi. Üks on töövõtja, teine tööandja. Kontoritöötajatele pangadirektor üldiselt süüa ei paku.

eijaksa logida kirjutas: Inimlikult ja viisakalt peaks lähenema mõlemad , nii rahas, töös kui suhtlemises.
Peaks meeles pidama, et mõlemad on inimesed ja lepingus on mõlemad partnerid mitte üks ori ja teine härra.

Kas see on tavapärane praktika? Ma leian, et kui on tegemist teenuse osutamise ja toitlustamisega, siis oleks mõistlik see enne kokku leppida.
Vastasel korral tekiks minul küll tunne pigem kontvõõraks olemisest

Küülaline kirjutas:

eijaksa logida kirjutas:mitte üks ori ja teine härra.

Selles asi ongi. Üks on töövõtja, teine tööandja. Kontoritöötajatele pangadirektor üldiselt süüa ei paku.

Teil on vist ekstreemselt sitt ja nõuka ajas kinni töökoht. SIIRAD VABANDUSED EELMISE LAUSE PÄRAST.

Küsimus pole toidus, selle koguses või kvaliteedis. Küsimus on lepingu osapoolte ehk kahe inimese suhtumises teineteisesse inimese tasandil. Enamik kontori keskkonnast on tänapäeval ehitatud "sõbralikele" suhetele. Selline nõuka hirm ja terror on kadumas. Miks ? Sest see ei vii kuhugi. Meeskonnatöös loeb koostöövalmidus, mõistmine ja ausus. Sealhulgas kaotamast austust.

Rõhutan veel: lepingus on kaks osapoolt. Osapooled on võrdsed . Üks maksab 1 ühiku tasu, teine anna ühe ühiku tulemust. Üks annab ühe võileiva ja tassi kohvi, teine võtab vastava koguse vähem tasu.

Küsimus on pelgalt suhtumises . Kui me püsime sellel nõuka kultuuris ja pildis , siis head nahka sellest ei tule.
Siinkohal soovitaks reisida vähe ja minna tööle kasvõi kuuks Soome, Rootsi või isegi Lätti. Nii Uskumatu kui see poleks , siis töökultuur ja suhtumised on nagu öö ja päev võrreldes Eestiga. Kuigi pole midagi salata Eesti kasvav noorpõlv on samuti väga 5 ja mõistva suhtumisega. Valitseb enamasti ikkagi koostööpartnerite suhe. Mitte mingi orjatöö ja kremlikäskude edastamine.

Kindel käsuliin on ja jääb ülemuste ja alluvate suhetes, aga suhtumine on muutunud ja see protsess on pidev ning paremuse poole. Väga hea näitena sõbralikus, innovaatilisest ja väga edukast ettevõtmisest on näiteks Apple ja Rovio. Siinkohal on küll ekstreemne näide võrreldes ehituse kui sellisega, aga tee vähe tööd ja uuri kuidas toimib nendes ettevõtetes töökeskkond ja käsuliin.

Lepingus on kaks osapoolt ehk kaks partnerit, mõlemad saavad ja mõlemad annavad. Küsimus on suhtumises.

Imelik kirjutas:Kas see on tavapärane praktika? Ma leian, et kui on tegemist teenuse osutamise ja toitlustamisega, siis oleks mõistlik see enne kokku leppida.
Vastasel korral tekiks minul küll tunne pigem kontvõõraks olemisest

Selline asi kas lepitakse eelnevalt kokku või selgub see töö käigus. Üks teeb heatahtemärgi mingi lõuna näol ja see kajastub lõpparves.

Kindel on see, et töötegija kohe KINDLASTI ei oota sellist teenust. Töötegija on arvestanud toitlustamise(elus püsimise) juba oma ühikuhinda sisse.
Kõik baseerub lihtsalt suhtlemises ja rahusolus töökvaliteedis.