Ehitusfoorum

Plaan vanasse maamajja vesi ja kanalisatsioon sisse viia ja pesuruum koos wc-ga ehitada. Ruum on ca 2,5x2,5 m, kütteta. Kuna endal oskusi napib ja vastavate oskustega töömeest ei jõua palgata, siis oleks hea kui keegi veidi juhendab. Plaanis on panna seina kips ja värvida, dussinurka mingid pvc paneelid vms. mis rohkem vett taluvad. Duss tuleb lihtsalt alusega, mitte kabiin. Lakke peab ka vist kipsi panema ja põrandale plaadid. Põrandaküte peaks vist olema siis, kuna ruumis muud kütet pole. Milliseid materjale soojustuseks kasutada, kas klaasvill sobib? Sinna peale siis niiskuskindel kips, kas enne värvimist peaks kruntima vms.? Milline boiler on kavalam osta, kas vertikaalne või horisontaalne? Ruumi all asub kelder, sinna võib vist hüdrofoori panna?

Kui juba sellised küsimused ja materjali soov on, siis pigem lükkaks remondi edasi ja loeks enne tootjate juhendeid natuke.
Alustada võid näiteks mira.ee leheküljelt ja märksõnaks märgruumide hüdroisolatsioon. Selle kipskuudi ja poti värviga keerad omale suurema jama kokku kui asi väärt.

Esiteks ära soojusta maja seest poolt. Teiseks sobib kips, aga pead saama stabiilse konstruktsiooni. Kipsi peale tuleb hüdroisolatsioon. Soovitav on põrandaküte ning kohustuslik oleks ventilatsioon. Soovitan ruum plaatida. Igasugu paneelid ja muu sodi on Potentsiaalne niiskuse kogunemise oht. Värvi sooviga ja üle hmmhmm lastes soovitaksin vähemalt paigaldada kinnine kabiin !

fgh kirjutas:Kui juba sellised küsimused ja materjali soov on, siis pigem lükkaks remondi edasi ja loeks enne tootjate juhendeid natuke.
Alustada võid näiteks mira.ee leheküljelt ja märksõnaks märgruumide hüdroisolatsioon. Selle kipskuudi ja poti värviga keerad omale suurema jama kokku kui asi väärt.

Esiteks ära soojusta maja seest poolt. Teiseks sobib kips, aga pead saama stabiilse konstruktsiooni. Kipsi peale tuleb hüdroisolatsioon. Soovitav on põrandaküte ning kohustuslik oleks ventilatsioon. Soovitan ruum plaatida. Igasugu panjaeelid ja muu sodi on Potentsiaalne niiskuse kogunemise oht. Värvi sooviga ja üle hmmhmm lastes soovitaksin vähemalt paigaldada kinnine kabiin !

Hakkab jälle targutamine pihta.
Soojustada võib nii seest, väljast kui ka keskelt kui kasutada õiget materjali ning õigeid töövõtteid!

Teemaalgatajale nii palju, et soovitaks kirjeldada oma praegust konstruktsiooni veidi täpsemalt. Mis seinad (kivi, palk)? Kas seintel on juba mingi soojustus väljaspool? Mis põrand? Mis lagi? Ühesõnaga rohkem detaile, siis saab ehk keegi ka abi pakkuda.

Ise tegin umbes 2 aastat ka vanasse majja vannitoa ning internetis surfates leidsin kogu vajamineva info - enamasti tootjate kodulehelt aga veidi ka foorumitest. Foorimitega ole muidugi ettevaatlik, iga vend ajab oma juttu ning lõpuks aetakse pea nii segamini, et ei tea ise ka enam mida uskuda.

Ühesõnaga minul oli seis selline, et oli ainult palksein vundamendi peal. Põrandal olid lauad otse mulla peal. Oletades, et sul on sama seis panen step by step kirja kuidas käituda:

1) Vana põrand välja. Välja tuleb viia ka muld. Märgi ära kui kõrge peaks kunagi tulema põrand ning hakka järjest alla poole arvestama, et 10cm betoon koos põrandaplaadiga, 10 - 15cm peno, 15cm äravoolutorustikule ning vähemalt 20cm liivapai torustiku alla - kokku siis vähemalt pool meetrit peaks vaba ruumi olema.
2) Vundamendi ääred lahti kaevata ning püstiselt 50-100mm paksune peno meetri sügavuselt vastu vundamenti panna ning nii tervele ruumile ring peale. Lõpuks peaks jääma ülejäänud vundamendist täiesti sõltumatu "saareke" ruumi keskele. Võid peno veidi kõrgemale jätta kui praegune vundament on, nii on betooni parem valada ning peale betooni valamist lihtsalt lõika üleliigne peno ära.
3) Too sisse liivapadi, kui pool meetrit ruumi siis näiteks 20cm liiva. Aja liiv enamvähem loodi ning tihendada vibraga.
4) Paika panna äravoolutorustik. Mina lõhkusin vundamendi sisse augu kust äravool välja imbkaevudesse jooksis. Kalded, jämedused, õhutused uuri tootjatelt või ehitusraamatutest järele kui varem paigaldanud pole.
5) Veel liiva! Torustik peaks nüüd liivaga kaetud olema, uuesti loodi ja vibraga tihendada.
6) Soojusta põrand põrandapenoga. 100 - 150mm piisav. Mina tegin nii, et panin 100 tahvli maha, ning sinna kraapisin noaga käigud ka veetorude jaoks ning sinna peale veel 50 peno. Veetorustiku võrk mõtle korralikult läbi.
7) Peno peale kile, kile peale armatuur, armatuuri külge põrandaküte ning vala maha betoon
Mina soojustasin seest poolt. Kõigepealt kõik välisseinad üle käia tuuletõkkepaberiga ning siis puitkarkass seina ja lakke. Karkassi vahele 100mm villa. Villa peale korralik aurutõkkekile ning siis kips. Selle sammu ajal tuleks ka paika panna ventilatsioon.
9) Siseviimistlus! Seina võid panna mida tahad - sobib värv, lubjakrohv, plaat või ükskõik mis muu asi mis on mõeldud vannituppa. Konsulteeri enne ostu ainult tootjaga/müüjaga ning uuri kas see toode vannituppa sobib ning milline peab olema aluspind. Hüdroisolatsiooniga ära üle pinguta, pane seda ainult veega kokkupuutuvatesse kohtadesse ning nende lähedusse. Põranda ja seina liitekohad võid kõik selle hüdroisolatsioonilindiga üle käia.

Valmis!

Külaline kirjutas:

fgh kirjutas:Kui juba sellised küsimused ja materjali soov on, siis pigem lükkaks remondi edasi ja loeks enne tootjate juhendeid natuke.
Alustada võid näiteks mira.ee leheküljelt ja märksõnaks märgruumide hüdroisolatsioon. Selle kipskuudi ja poti värviga keerad omale suurema jama kokku kui asi väärt.

Esiteks ära soojusta maja seest poolt. Teiseks sobib kips, aga pead saama stabiilse konstruktsiooni. Kipsi peale tuleb hüdroisolatsioon. Soovitav on põrandaküte ning kohustuslik oleks ventilatsioon. Soovitan ruum plaatida. Igasugu panjaeelid ja muu sodi on Potentsiaalne niiskuse kogunemise oht. Värvi sooviga ja üle hmmhmm lastes soovitaksin vähemalt paigaldada kinnine kabiin !

Hakkab jälle targutamine pihta.

Mu meelest on täiesti asjalik soovitus. Targutamisest asi suht kaugel. Kinnise kabiiniga on jama oluliselt vähem, ei ole vaja ülejäänud ruumiga nii põhjalikku vaeva näha, ühenda vaid torud ja kao pesema. Kui panna kinnine dussinurk siis võid ju mu meelest põrandakütte asemel kasvõi elektriradika seina külge keerata. Tuleb oluliselt odavam. Aga eks see oleb juba rohkem su enda eelistustest ja võimalustest/oskustest

Selgituseks ruumi praeguse olukorra kohta: palkseinad, väljaspool silikaatvooder, seinad ja lagi seest krohvitud. Põranda all on kelder, praegu puitpõrand, selle peal põrandapapp. Ruumil 2 välisseina, kolmas sein külma koridori vahel ja neljas köögi oma.

Kui dussikabiini paigaldamine lihtsustab seinte viimistlust ja kütteks võib tõesti kasutada elektriradikat, siis kaalun tõesti selle paigaldamist.

Lõpetasin just maamajas panipaiga ümberehitamise wc-ks ja dushinurgaks. Alustasin nullist, st. seinad puhtaks, põrand uus, vesi sisse, boiler jne., jne. Tegin alt tuulduva puitpõranda. Kuna dushinurk pidi olema 800 või 700 siis tol hetkel sobivat kabiini ei leidnud ja ostsin alusega dushinurga (kokkuvõttes tuli soodsam). Nurga tegin, niiskuskindlast kipsist, 3x isolatsiooni peale, siis plaadid. Lagi laelauast, sest ka mujal majas sama lagi. 110-se läbimõõduga sundvent sai ka seina juurde tehtud. Dushinurga osas tegin vea- nimelt tundub, et äravool oleks sobilikum seina teha ja 75-ne, mul tuli omast rumalusest 50-ne ja põrandale. Kuna seina soojustada vaja polnud, siis läks seina niiskustõkkepaber, 25-ne distants ja servamata laud. Kütteallikana kasutan el. konvektorit, kuna kuivatab ka õhku, mida tavaline "õlikas" ei tee. Ruumi suurus on 3,5 m2 ja 750w toidab ilusti ära. Mul boiler vertikaalne ja samas ruumis (80l) 2 inimest saab vabalt pesta. Kui teil ruumi all ka veel, siis äkki boiler sinna alla. Jääb pesuruumi rohkem vaba pinda. Kas see kõik ka õige on olnud, ei oska veel öelda, eks aastad annavad vastuse, aga uskumatult hea tunne on küll, kui nüüd pesemisvõimalused olemas on:)

Opa kirjutas: Kütteallikana kasutan el. konvektorit, kuna kuivatab ka õhku, mida tavaline "õlikas" ei tee.

Huvitav kuhu ta selle niiskuse küll paneb?

rokikas kirjutas:

Opa kirjutas: Kütteallikana kasutan el. konvektorit, kuna kuivatab ka õhku, mida tavaline "õlikas" ei tee.

Huvitav kuhu ta selle niiskuse küll paneb?

Kas ventilatsioon seda probleemi siis ei likvideeri?

Kui tahad kiirelt teha siis betoon põrandat ei soovita. Betoon kuivab suht pikalt ja kõiksugused tasandussegud seda ei kannata.(just sai käidud parandamas põrandaid kus märja betooni tõttu on tasandussegu betooni kyljest lahti)

pikk88 kirjutas:Kas ventilatsioon seda probleemi siis ei likvideeri?

Loe palun uuesti mis lause peale mul see küsimus tekkis.

pikk88 kirjutas:

rokikas kirjutas:

Opa kirjutas: Kütteallikana kasutan el. konvektorit, kuna kuivatab ka õhku, mida tavaline "õlikas" ei tee.

Huvitav kuhu ta selle niiskuse küll paneb?

Kas ventilatsioon seda probleemi siis ei likvideeri?

Tere,
Niiskusest- minu linnapoisi loogika järgi peaks konvektor efektiivsemalt õhku kuivatama kuna peenikesed traadid, mis seal sees, lähevad üsna kuumaks. Midagi sarnast nagu el. keris saunas Ärge kohe peksma hakake, aga mulle lihtsalt tundub nii.
Vent aitab muidugi enamuse niiskusest välja ajada.

Linnapoisi loogika on jah tiba nihu... Õhu kuivatamine= suhtelise õhuniiskusprotsendi alandamine. See saab toimuda ainult kahel juhul.

1) Me transpordime veemolekulid ruumist minema - Ükski elektrikütte seade mööda juhtmeid seda ju ei tee, seega ventilatsioon.
2) Me tõstame ruumi temperatuuri - Sooja õhku "mahub" rohkem vett ja õhk tundub kuivem. Pärast jahtumist on kõik pinnad kaetud kondentsiga taas.

Opa kirjutas: peenikesed traadid, mis seal sees, lähevad üsna kuumaks.

Ülejäänu kõik selgitatud aga kui tegemist tõesti kuumade traatidega siis kaasneb sellega selline ebameeldivus nagu tolmu põlemine. Väidetavalt ei pidavat just tervisele positiivselt mõjuma pikapeale.

Opa kirjutas: Niiskusest- minu linnapoisi loogika järgi peaks konvektor efektiivsemalt õhku kuivatama kuna peenikesed traadid, mis seal sees, lähevad üsna kuumaks.

Need peenikesed traadid kõrvetavad ka edukalt hapnikku.

Tuleks veel korraks ruumi soojustamise juurde tagasi. Nõuanne oli, et mitte soojustada seestpoolt. Aga praegusel hetkel pole väljaspool mingit soojustust. Silikaatvoodri ja palkseina vahel on tühjus. Palksein on seestpoolt krohvitud ja mingit muud soojustust pole. Ei saa silikaati ka maha lõhkuda, see juba suurem töö.

Maja soojustamine on töö, mis üha kallinevate energiahindadega hakkab ka raha tagasi tooma. Ja see tuleb teha õieti, valesti tegemise asemel jäta parem üldse tegematta. Koolirahad selles vallas on suured.