Ehitusfoorum

Tere meistrimehed!
Olen õpipoisistaatuses tulevane pottsepp ja püüan kogenud pottseppade kogemusi ammutada! Mul nimelt tekkis küsimus, millega oleks mõistlik sillata tellistest ahju puhul ukse pealne. Kui on ülevalt kaarjas uks, siis on selge, et laon vastavalt uksekaarele ka võlvi ukse kohale. Aga kui uks on ülevalt sirge, siis tekkisid küsimused. Kas laduda sirgelt võlv, nagu ma olen näinud, et tehakse, Valada millestki sillus, kuid millest? Laduda tellised lattrauale, kuid metall müüritises...??? Mis oleks parim variant???

Ette tänades

Õpihimuline, võibolla tulevane pottsepp

Tervitus Sulle!

Küsin vahele, et huvitav kus Sa pottsepaks õpid, et sellist asja küsid? Küsimus on iseenesest mõistlik ja mõni aastates pottsepp võiks ka hoolega vastuseid lugeda, sest kahjusk leiab neid latile lapidud ja lagunevaid silluseid liiga palju tänapäeval.
Edu Sulle!

Käisin Pärnu kutsehariduskeskuses pottsepa kursustel ja seal soovitati latt-raua peale laduda (lati otsad villaga isoleerides). Ise arvan, et see ei ole just kõige õigem lahendus. Üleüldse tekkis tugevad kahtlused sealse õpetaja kogemustes ja kompetentsuses, nimelt väitis ta tõemeeli, et tema laob pottahjul 3-4 rida päevas...ega ma küll ei tea, kuid veidi kahtlane ju!

Kas oli selline pikk ja kõhna, kõvera ninaga mees? Ma püüdsin tema õpetust ümber lükata villa kasutamise kohta nurkades, kuid lõpuks lõin käega...mitte, et ma enda seisukohas alla oleks andnud, kuid targem annab järele Tegelikult tekib küll küsimus, et kui pottseppadelt nõutakse kutsetunnistust, siis kas õpetajadelt ka?

sell kirjutas:Käisin Pärnu kutsehariduskeskuses pottsepa kursustel ja seal soovitati latt-raua peale laduda (lati otsad villaga isoleerides). Ise arvan, et see ei ole just kõige õigem lahendus. Üleüldse tekkis tugevad kahtlused sealse õpetaja kogemustes ja kompetentsuses, nimelt väitis ta tõemeeli, et tema laob pottahjul 3-4 rida päevas...ega ma küll ei tea, kuid veidi kahtlane ju!

....................................................
Aukudega kivi võib isegi laduda sedasi, sest augud hoiavad segu abil kivi kinni, aga kui tõsiselt ahju teha, siis unustada igasugu latid, sest ainult mõni üksik ahi on tegelikult sedasi püsima jäänud, sest pole väga tugevat tuld tehtud ja tavaliselt latimeestel ka umbkolle.
Soovitaks Sul mõne normaalse meistriga ka tutvuda ja koos midagi teha, siis saad aru asjadest. Ja vaata teiste tehtud ajusid pidevalt kui ringi liigud.

Kiilsillus on üsna mõistlik valik.

Puhasvuuga ahjule sillust ei vala.
Viimistluse alla jääva valatud sillus võib hakata erinevalt paisuma.

Rauda ei soovitaks. Kui kasutada siis otsese kuumuse eest peidetult.

Üks võimalus on veel kiht- ehk ridasillus.
Hangi Auna raamat, seal on suhteliselt põhjalikult selle ehitamist kirjeldatud.

Edu!

Kitsama ukse puhul saab panna lihtsalt kaks tellist otsapidi müüri ja püsib kenasti. Kui veidike laiemat vaja, siis lõigata kivide otsad viltu maha ja sinna vahele vastav kiil lõigata. Veel laiema silla puhul püsti tellised ja kiil keskele, nagu juba ise mainisid. Soovitan kindlasti selline lahendus traadiga siduda, et ahju raskus kiilusid koos ahjuga laiali ei pressi. Ise panen ühe traadi ka silluse alla, ukse villa vahele peittu. No tegelikult traaditan terve ahju sedasi ära.

Tänud vastajatele!!! Niisiis ikkagi nö. kiil sillus! Üks , võibolla loll, küsimus tekkis veel...nimelt kui laduda nö kiil sillus ja sinna ette panna uks, mille ukseraam on ca 5 cm, siis jääb ju 8,5 cm tellise puhul 3,5 cm ja 12 cm tellise puhul kogunisti 7 cm tellise pinda, mis puutub kokku tulega. (ma loodan, et suutsin ennast arusaadavaks teha) Kuidas spetsialistid kaitsevad neid cm otsese tule eest, või on mingid nõksud, kuidas seda osa koldest laduda nii, et punast tellist koldesse ei jääks? Mida enam ma sel teemal arutlen, seda enam jõuan selgusele, et need pottsepa kursused, ilma meistri kõrval õppimata, tõsiseks tööks küll tedmisi ei anna...

Robi 1 kirjutas:Ise panen ühe traadi ka silluse alla, ukse villa vahele peittu. No tegelikult traaditan terve ahju sedasi ära.

Robi, kuidas see traatimine on teostatud? Puurid augu, pistad väikese naela sisse ja keerad traadi ümber või kuidagi muudmoodi? Samuti küsimus, millist traati kasutada?

Külgede kaitsmine on lihtsam: saab näiteks kolmnurgad punasest välja lõigata ja koldeshamotti kasutada.

Miks Sa arvad, et tuli sinna üles nurka pugeda suvatseb?

Ei ta suvatse.

Seda piirkonda pead kaitsma vaid soojuskiirguse eest.

Üks võimalus on koldesillust allapoole lasta.
Ehk teisisõnu: kolde ukseauk on madalam kui välismüüritise ukseauk.
Arvesta, et ukse ümbert on klaasita osa üsna palju sentimeetreid.
Arvesta, et tavaliselt vaatad ahjuust, mitte alt või otse vaid ülevalt.

Teine võimalus on villaga ära varjestada.
Ja, et vill silma ei riivaks siis katad selle metalliga ära.
Plekk küll võib aja jooksul läbi põleda aga siis asendad selle uuega.
Btw, tulekindlama plekkvarjestuse arvutuslik hind on samas suurusjärgus ukse hinnaga.


Ukseavadest tuleb peale jahutavat külma õhku.
Punane tellis peaks umbes 800 C välja kannatama.
Seega ei ole ma 100% kindel, kas sinna varjestust üldse vaja on. Aga parem karta kui kahetseda

Edit: kui Sa nüüd oled selle uksepealse kenasti äravarjestanud, siis milline temperatuur selle taga võiks olla? Kas Su juhendaja jutt metalli kasutamise võimalikkuse kohta ei osutu mitte väga tänuväärselt lihtsaks lahenduseks .

Ühest küljest oli tal vist õigus, kuid, kui metalli kasutamine seal üleval võib pragusid tekitada, siis jällegi oli see õpetus vale...seda enam, kui saab ka teisiti. Kuid olen jällegi targem...ja seda mitte oma vigadest õpituna, vaid teiste kogemustest

On võimalik ka tulekindlast valumassist valatud kolde sillusele nina valada, mis ulatub välis müüritise alla ja katab punase tellise ära.

Õpetus ei ole vale.

Kui metalli õigesti kasutada ja leppida tõsiasjaga, et metall ja tellis paisuvad erinevalt ning deformatsioonivuugid jätta siis ei lähe ahi metalli kasutamise tõttu lõhki.

Peenem probleem on see, et metall paindub kõrgel temperatuuri läbi.

Mina avaldasin tagasihodlikult arvamust, et kui Sa silluse niikuinii ära varjestad siis on seal temperatuur nii madal, et metalliga ei juhtu ses suhtes midagi.

Kui varjestamata jätad siis meenuvad mulle esimese järjekorras Motamehe postitatud pildid läbipaindunud uksesillustemetallist.

PS minul sellega kogemust ei ole, kuna olen igaks juhuks vältinud metalli kasutamist kui vähegi võimalik.

Mis puutub Maunoahjude ninaga silluse varjanti siis see oleks väga suurepärane.
Kui Sa sellise raketise viitsid valmis nikerdada valumassi jaoks...

stupiduser kirjutas:...Üks võimalus on koldesillust allapoole lasta.
Ehk teisisõnu: kolde ukseauk on madalam kui välismüüritise ukseauk...

Ma sellist asja ei julgeks eriti viljeleda. Sinna "koldeukse" ja välisukse ülaosasse tekib selline kott, kuhu suitsu võib korjata. Kui nüüd välisuks lahti teha, siis tuleb seal kottis olev suits tuppa.
Ma mõne cm julgen sisemise silluse välimisest allapoole teha, abiks ikke.
Villa ja plekiga ülemise osa kaitsmine on vast kõige otstarbekam. Loomulikult põleb plekk ära. Lihtsalt tuleb siis omanikul uus plekk panna. Paks raud põleb seal samahästi ära, kui plekk.
Küljekivid loomulikult kaldu lõikega ja samott ka kaldu katma. See on
Maunoahjude pakutud nipp on muidugi uhke, aga keeruline teostada.

Mina arvan, et ahjuust tuleb ideaalis avada alles järgmisel päeval. Uue koldetäie puude panemiseks.

Aga, jah, eks see kott tahmab ahjuust ja on muidu veidi kahtlane teema küll.

Nagu ma mainisin, on väidetavalt olemas ka väga palju maksev plekk,mis ära ei põle. Mõistliku aja jooksul loomulikult.

sell kirjutas:... Mida enam ma sel teemal arutlen, seda enam jõuan selgusele, et need pottsepa kursused, ilma meistri kõrval õppimata, tõsiseks tööks küll tedmisi ei anna...

Tere! Mida mina olen märganud on see, et need sellid, kelledel olemas enesekriitiline meel ja huvi õpitu vastu,
neid tuleb nö. aidata. Reeglina saab neist asja ehk sellist võib saada Meister. Edu, sellisele Sellile! Andres

Ma olen seda meelt, et enamus pottsepakursuseid tänasel kujul on aega ära lõpetada, et mitte öelda keelata.

sell kirjutas:Tänud vastajatele!!! Niisiis ikkagi nö. kiil sillus! Üks , võibolla loll, küsimus tekkis veel...nimelt kui laduda nö kiil sillus ja sinna ette panna uks, mille ukseraam on ca 5 cm, siis jääb ju 8,5 cm tellise puhul 3,5 cm ja 12 cm tellise puhul kogunisti 7 cm tellise pinda, mis puutub kokku tulega. (ma loodan, et suutsin ennast arusaadavaks teha) Kuidas spetsialistid kaitsevad neid cm otsese tule eest, või on mingid nõksud, kuidas seda osa koldest laduda nii, et punast tellist koldesse ei jääks? Mida enam ma sel teemal arutlen, seda enam jõuan selgusele, et need pottsepa kursused, ilma meistri kõrval õppimata, tõsiseks tööks küll tedmisi ei anna...

........................................................................
Ma arvan, et need kursused olid ikkagi kasulikud,sest nüüd tead milliseid vigu edaspidi vältida ja kui kerge on isegi kursustel ämbrisse astuda.
Mis puutub aga neid punaseid kive koldes, siis ise olen veendunud, et neid ei tohiks seal olla, sest korduvalt näinud seda lagunemist ja parandada üritand. Üks lahendus muuarust oleks see, et teha kolle uksest veidike kitsam ja varjestada punaseis otsi, nagu juba mainiti. Hoida ka tuli taga pool. Parim lahendus muidugi otste 45% lõikamine. Olen seda teemat ise ka varem juba esile tõstnud.

jurakamm kirjutas:

Robi 1 kirjutas:Ise panen ühe traadi ka silluse alla, ukse villa vahele peittu. No tegelikult traaditan terve ahju sedasi ära.

Robi, kuidas see traatimine on teostatud? Puurid augu, pistad väikese naela sisse ja keerad traadi ümber või kuidagi muudmoodi? Samuti küsimus, millist traati kasutada?

..........................................
Minuarust just see Sinu mainitud viis on parim. Kui ahjul sisevooder, siis julgen ise ka pikad traadid välimisel müüril lihtsalt vuuki panna. Nii palju kuumust ta ei saa, et traat paisuks kivist rohkem.Vanadel reheahjudel ka pikad traadid või plekiribad sees.
Olen kasutanud näiteks okastraati, mille eelnevalt põletan pehmeks. Kui naelte ümber siduda, siis tuleb lahti muidugi harutada, aga kui traadist konksud teha, siis võib ka jätta nagu on ja lihtsalt lapikuks peksta. Eks traati tuleb aegsasti varuda ja ise arvan, et parim oleks selleks 3 mm pehme traat.

Seda 3mm pehmet tsingitud traati on poodides kerade viisi müüa

Seda küll, et poodides...
Soomes ehituspoes maksis 4 kg kera 15 euri ja oleks kogematta ära ostnud ükskord . Suurele ahjule läheb seda, aga päris meeletult ja igat asja ostes ei saa väga odavalt ahju teha enam.
Olen ka aiavõrgu ära põletand ja sirgeks ajand, sammuti vanaaegsed voodivedrud põlevad uskumatult pehmeks ja nendest saab imehead konksud väänata.