Ehitusfoorum

selle aasta märtsis sai kodus pottsepa poolt valmistatud soome tüüpi ahi valmis ja jäi kuivama nagu tegija ise soovitas - 2 kuud siiber lahti, kolde uks lahti. Peale kahte kuud hakkasin vaikselt ahju sisse kütma peenikeste pilbastega 2 korda päevas sealjuures mitte ahju soojaks küttes ca 10-15 minutit vast kord. Peale 8 päeva pilbastega möllamist ühtegi pragu ei olnud. Hakaksin ka vaikselt suuremaid puid panema 2,3,4,5 .. halgu ja siis hakkas ka ahi soojaks minema ja nii need praod tekkima hakkasidki. Kas neid pragusid on võimalik parandada ja kas ahju eluiga kaasnevalt ka kannatab ? Alla lingil ka mõned pildid ahju valmistamisest + praod.

https://docs.google.com/folder/d/0ByWta ... V0SG8/edit

Praod saab peale sissekütmist ära parandada. Kui kuuma ahjul seda teha, peaks nad kaduma.
Viletsam lugu on koldega. Neel on vist ehitatud vinkelrauale. Raud ja tuli ei sobi selles kontekstis kokku.
"Tao rauda, kuni ta on kuum!" ütleb vanasõna, sest kuum raud on pehme.

Mul on kaminaga sama seis - pärast kuumaks kütmist tekkib ühte nurka pragu sisse.
Kas mõni oskaja kirjeldaks lühidalt, mis seguga ja millise töövõttega seda pragu täita?
Oma peaga ei kujuta ette, kuidas 2 mm laiust pragu segu täis toppida.

rihoe kirjutas:... mis seguga ja millise töövõttega seda pragu täita?
Oma peaga ei kujuta ette, kuidas 2 mm laiust pragu segu täis toppida.

Puurid/kraabid praoga vuugid poolest saati tühjaks. Kütad ahju/kamina kenasti kuumaks ja täidad seguga kohe ära.
Seguks võib kasutada Müüritud küttekollete segu, Kvaliteet ahjusegu ja müürisegu 1/1 või midagi sellist. Üldiselt sedasama segu, mida ehituse ajal kasutati.

Ja mina arvasin et minu esimene (ja viimane) ahi on paras segukäkk šamoti vuugid peaksid ka "natuke" väiksemad olema,vist..
Huvitav oleks teada kas teise pildi peal(ülevalt) paistab vinkelraud?

motamees kirjutas:

rihoe kirjutas:... mis seguga ja millise töövõttega seda pragu täita?
Oma peaga ei kujuta ette, kuidas 2 mm laiust pragu segu täis toppida.

Puurid/kraabid praoga vuugid poolest saati tühjaks. Kütad ahju/kamina kenasti kuumaks ja täidad seguga kohe ära.
Seguks võib kasutada Müüritud küttekollete segu, Kvaliteet ahjusegu ja müürisegu 1/1 või midagi sellist. Üldiselt sedasama segu, mida ehituse ajal kasutati.

´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´
Ma soovitaks tühja vuugi enne seguga täitmist märjaks ka kasta, siis tulemus palju kindlam.

motamees kirjutas:Kütad ahju/kamina kenasti kuumaks ja täidad seguga kohe ära.

Ahju jahtudes see mis need praod sinna lükkas/tõstis läheb oma kohale tagasi ning pragu tekib ......

rokikas kirjutas: ......

Tavaliselt tekib pragu sellest, et ahju sisu ei mahu paisudes oma kesta ära. Kui tekkinud pragu vuukida kuumalt, siis jääb väliskest suuremaks ja järgmise paisumise ajal ei lükka sisu väliskesta enam lõhki.
See tehnoloogia kehtib muidugi siis, kui sisu edaspidi laiali ei vaju. Kui kolle on ehitatud valesti, tulevad praod mõne aja pärast jälle.

Tere!

Ise tegin nii: Kütsin kamina hästi kuumaks, lõikasin "sobiva koguse" kaubaaluse metall-lintist tükikesi pragudesse "kiiludeks". Kamina jahtudes kraabisin vuugid, kastsin märjaks ja täitsin seguga ärä.

Sihukene häbipottsepp.

Pean mainima, et mina näen pilte mingis rumalas bannerimõõdus.

OMG, see ei ole pottsepp vaid lihtsalt sepp, kes nii palju rauda ahjus kasutab.
Pole selle peale tulnudki, et kellegil võiks mõte tekkida peegel vinklitele toetada.
Aga see ei aja ahju lõhki. See kukutab mõne aja pärast kolde kokku.

Ilmselt on ka uksepealne väliskiht rauale toetatud, mis võib juba pragusid tekitada.

Ma ei näe deformatsioonivuuki kolde ja väliskesta vahel.
Selline lugupidamatu käitumine lõpeb kindlasti pragudega.

Moraal: võta kuvalda.

Ahjaa, üks mõttekene veel.
Targemad: mehed on väitnud, et 99% tellisahjudel tulevad praod.

Soomlased teevad selle peitmiseks ahjule lisavoodri, edumeelsed eestlased krohvivad üle või katavad looduskiviga.


Aga Sinu ahju puhul on moraal endine. Võta kuvalda.
Enne kui kivid ära tahmavad.

stupiduser kirjutas:Ahjaa, üks mõttekene veel.
Targemad: mehed on väitnud, et 99% tellisahjudel tulevad praod.

Soomlased teevad selle peitmiseks ahjule lisavoodri, edumeelsed eestlased krohvivad üle või katavad looduskiviga.

Ole hea mees, kustuta see lollus siit ära.

Huvitav, kui see oli sinu ahi pildil siis mitmed neist olid krohvitud või kaetud looduskiviga... Hmmm

Tegelikult ei saa ju krohviga pragusid tagasi hoida. Kui ahju sisu on valesti tehtud, siis surub see igasugu viimistluse laiali.
Ma arvan, et lp. Kalvis ei peaks väga muretsema Kaminahju tegemiste pärast. Pigem võiksid temalt õppida.

Selle ahju puhul ei oleks krohvimisest kasu.

Ma kardan, et kasu ei oleks ka Motamehe poolt kirjeldatud viisil pragude parandamisest.

Ahi algab koldest.

Mina oma lolli aruga arvan, et ainuke viis seda ahju parandada on uus sisu teha.
Ehk siis parimal juhul saaks ära kasutada umbes poolt väliskesta.

Lihtsam ja odavam on vist lasta täiesti uus ahi teha.

Arvan ma...

stupiduser kirjutas:
Lihtsam ja odavam on vist lasta täiesti uus ahi teha.

Siit moraal, et lihtsam ja odavam on lasta kohe "kallis" ahi teha.

Eks kindlasti oleks kallim ahi ehk siis kaasaegsem pottsepp soomeahju paremini püsti pannud kui 50 a tegutsenud vanakooli pottsepp ca paarsada ahju ehitamise kogemusega. Antud pottsepp on ehitanud kolmele minu tuttavale ahjud mis on aastaid ilusti töötanud aga ilmselt oli ämbrisse astumine just soome tüüpi ahju valik kuna pidin ainuüksi koldele zamotti 3 korda juurde ostma millest võis järeldada ,et ei olnud sepal nägemust palju mida kulub kuigi pilt oli ees.
Olin muidugi valmis ka maksma korraliku ahju ehituse eest aga 36. hinnapäringu meilist sain tagasi ainult kaks. Esimesel ringil ei tulnud üldse midagi! Üks vastajast oli sepp kes foorumis mainitud makroflexi tuuningut oli teinud ja teine Kerri Koppel ( respect selle eest et tagasisidetki sain !). Seega ei olnud mul mingitki ettekujutust palju ahi maksta võiks. Unibuildi pakkumine 3500-4000 tundus minujaoks ulme ja seega läksingi 2000.- varjandi peale mida sõbrad soovitasid.
Eks ma kütan sellega edasi kuna suitsu sisse ei aja ja kui peakski mingid koldeprobleemid tekkima laon paraem juba ise ümber kui kui tuhandeid niisama tuulutan!

kaminahi kirjutas:

stupiduser kirjutas:
Lihtsam ja odavam on vist lasta täiesti uus ahi teha.

Siit moraal, et lihtsam ja odavam on lasta kohe "kallis" ahi teha.

forint kirjutas:... ja kui peakski mingid koldeprobleemid tekkima laon paraem juba ise ümber kui kui tuhandeid niisama tuulutan!...

Kas sul on ka järgmiseks talveks muu maja kütmise variant olemas?

forint kirjutas: Eks ma kütan sellega edasi kuna suitsu sisse ei aja ja kui peakski mingid koldeprobleemid tekkima laon paraem juba ise ümber kui kui tuhandeid niisama tuulutan!

Ma soovitaks samuti selle kolde ümberladumisega kohe algust teha.

Algajal ei võta see mitte vähe aega. Pakun, et suurusjärgus 100 töötundi.

Shamotte saad vast taaskasutada kui hoolikalt puhtaks pesed.

Kolde ümberladumiseks pead ühe külje lahti võtma. Noh, et ligi pääseda.
Ühest küljest on esikülge kahju lammutada kuna tegemist väga ilusa müürsepatööga.
Teisest küljest peaks selle metalliga sillatud ukseava ümber tegema.
Alternatiiviks oleks äärmiselt hoolikas temperatuuri eest isoleerimine.

Jõudu tööle ja anna siis siin foorumis teada kuidas edeneb.
Kindlasti tekib sul hulganisti küsimusi kah.

Arvan ma...

PS ma ei tahks vanakooli meistri kohta midagi halba ütelda, aga töövõtted tunduvad plekkahju ehitamise omad olevat, kus need võivad olla täiesti omal kohal. Kui umbkoldega plekkahjumeister teeb esimese kaminahju siis on ta ses suhtes õpipoiss Temperatuurid ja nõuded on ,teised. Samas on müüritöö kahtlaselt väga ilusasti tehtud...

Jõudsin siis nüüd nii kaugele ,et kiskusin ahju lahti ja nagu eelpoolmainitud on kolle ehitatud kokku tagaseinaga. Kuna aga ca kahe aasta pärast plaanis kap remont teha mille käigus läheb vahetusse kogu põrand seega tahaks selle raipega veel kaks aastat kütta kuidagi. Peeglis olevad raudvinklid on ilusti sirged ja mingeid deformatsioonile viitavaid omadusi ei leidnud. Ahjuga sai kütta terve kütteperjoodi, külmematel ilmadel 2x päevas. Lisaks oli kolde ülemine osa ehitatud punasest tellaritest ning loomulikult kõik olid pooleks ja pudedaks läinud. Kiskusin siis tellarid ära ja peaks siis ilmselt zamotiga nüüd asendama. Kas nüüd laduda sama kõrgelt kolle tagasi või peaks midagi veel ümber tegema?

https://www.dropbox.com/sc/h0067yb95g9umab/eNW5eScgWU
https://www.dropbox.com/sc/9zwsi5f7qlg9aw6/EVU0vTil-M

Kus kandis elad?

motamees kirjutas:Kus kandis elad?

Raasiku vald, Aruküla.

38km, natuke palju. Äkki on mõni lähemal.

Õhtust.
Raul Rannus ju Arukülast.
Meelis