Ehitusfoorum

Sooviks nõu, millise soojusvilla vastu vahetada välja näriliste poolt rüüstatud 5 aastat tagasi paigaldatud soojusvill?
Jutt on siis vannioa remondi käigus selgunud soojustuse kahjust. Nimelt on paroc kivivill täis hiirte pesasid. Millega peaks asendama villa või mida tegema, et hiired sinna pesa ei teeks?

Elimineeri hiired. Kaevavad igasuguses villas lõbusalt, ka tselluvillas ning muudes puistevillades. Kui on hiirtega suuri probleeme, siis ei aita miski muu kui neist lahti saamine. Kergkruusa nad ei armasta, variseb kokku, aga kui väike auk seina tehakse, siis jookseb sein tühjaks .

Proovi sellist villa nagu Loftguar www.guardian.ee tellisin. Lasin pööningule ja selt kolisid hiired vahelae sisse. Teadupärast lasevad poisid seda ka seintesse nn. tihepaigaldusena kus paigaldatud soojustusmaterjali kilosid 2-3 x rohkem.

Müügimehe juttu ei tasu uskuma jääda.

Ma panin maja välis-puitvooderdise alaäärde tuulutusvahesse 5 mm silmaga võrgu, ümber terve maja. Katsetuseks jätsin karbiga pööningule roosat hiiremürki. 2 asstat saab täis, pole ühtegi hiirt ega rotti, varem olid. Peale selle on ka keldri aken võrgutatud.
Aga herilased-raisad sõid Viisnurga tuuletõkkesse augu ja tegid pesa. Igale poole jah kahjuks ei saa võrku vist panna.

Olen kuulnud,et isegi veneaegses klaasvatis on seltsimehed edukalt pesa teinud.....
Kuidas aga hoida neid eemale puumajas kivivillaga soojustatud seintest ja lagedest. Kas on kellegil kogemusi?
Eks need elukad on igas majas. Aga kui seintes käib kõva madistamine ja uue põlvkonna tegemine......nii kärarikkalt,et hakkab enda elamist segama,see ajab ikka hinge täis. Ja kui mürki toppida,siis kevadeti tuleb ninna magusat r. haisu......

Paar head kassi ....

Akude ja juhtmetega versioone olevat ka. Kui loomapidamine on mingil põhjusel välistatud.

Mind visataks ilmselt koos sellega majast välja, kuna väikeloomade mass tänu põldude lähedusele on juba sedavõrd suur ja jõuline..

Rott on üks imeline loom, et villa sees elab. Mina hakkan villa paigaldades turtsuma ja köhima esimese 5 minuti jooksul.
Tõhusaim võitlus näriliste vastu on ehitada materjalidest, mille peale roti hammas ei hakka.
Võimalikult kivist.
Huvitaks küsimus, kas näiteks Aeroc EcoTerm plokist saab roti hammas jagu. Ehk mõni Aerocmaja omanik jagaks kogemust.

See rotiprobleem on üleüldine ja peale tegusa kassi ei teagi head lahendust. Ei võta teda mürk ega lõksud. Ja äput kassi ei karda rott ka mitte. ja närib õhema kivi ka läbi, vaid plekkriba ustel ja korralik raudbetoon peavad seda elajat.

Rotti peab vist vaid raud ja klaas. Kõigest muust kodus tavapärasest kipub läbi murdma.

Kes suudab omale sellised sõbrad taresse/hoovile elama meelitada http://et.wikipedia.org/wiki/Nirk http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhkur saab ka närilistest rahu.
Mu tuttavatel see õnnestus ja nad vägagi kostilisega rahul.
PS. Kindlasti ei sobi lastele väntsutamiseks! Ohtlik!!

Tuhkru saab ju endale koju osta mingi paarisajaeurose hinna eest tänapäeval. Pidid rottide ja hiirtega päris edukalt hakkama saama

Mul on koer sakslane õues rohkem kui kassi eest. Isegi mullamutte ei salli ja lõhub maa seest välja. Vahest on hommikuti päris huvitav vaatepilt hoovil, mis lahinguid seal ööläbi peetud on. Talvel on küll natuke rahulikum just mullamuttide osas, aga hiiri ja rotte saab kogu aeg kätte. Talvel ta lihtsalt puhub need lumehangest välja

Aga mis siis, kui nirgid ja tuhkrud ise massiliselt paljuneksid ja soojustuse sisse pesasid teeksid. Mul sauna katuslae soojustuse sisse tegi üks nirgi moodi loom pesa. Elas seal päris mitu aega.
Armastas ka auto kapoti all vahest end soojendamas käia.

Tuleb valik teha, kumb on hullem, kas kass või selle aseaine või närilised. Kassidel on ka miinuseid (talutavad), mul tuleb rohkem rottide ja hiirte asemel matta hoopis linde. Päris karm värk, kui kell 3 öösel tuppa tuuakse elus vares ja sellele hakatakse otsa peale tegema. See oli kõige võikam surmakisa mida kuulnud olen. Kõige rohkem oli kahju talvel keldrisse unne suikunud krahv Draculast, too oli nii nunnu, kui öösel lendas, muuseas hääletult, kuid vari seinal on nagu õudusfilmis.

pikk88 kirjutas:Tuhkru saab ju endale koju osta mingi paarisajaeurose hinna eest tänapäeval.

Ostmine on see kõige lihtsam osa. Keeruline on saavutada et "elukakene" vabalt liikudes jalga ei tahaks lasta.

Kalvis kirjutas: mul tuleb rohkem rottide ja hiirte asemel matta hoopis linde.

Meil täpselt sama lugu.

Keegi tõrjeaparaate pole kasutanud? Ei tapa, peletavad. Pole aimugi, mis signaal muude loomade või inimesega teeb..

Meil majas kuskil üks naabril olevat, mingit mudelit ma teada ei saanud. Vaiksem on aga laipu siiski hambakivi juures on, puiste veeti laiali, kinnitatud kivi juurde tulevad ja laotavad end vähemalt kokkukorjatavalt. Periooditi varem ära käies võeti küll kodu konkreetselt üle.
Võibolla pööning jääb mõjualast liiga eemale või see signaalivigur ei tõrju lõplikult vaid takistab neil päkapikkudel pesitsema ja pikemalt peatuma jäämist.

Meil näeks maja termopildil ilmselt ajaloolistest urgudest nagu veresooniline välja..

Valetasin, selgus, et meil pole majas elektroonilist närilistetõrjet. Inimene ise ka ei teanud mulle algul rääkides, mis tõrje ta hankis, ei saagi kogemust jagada..
Seega ikka mu vanad head kinninaelutatud mürkkamakad töötavad ja osade sissepääsude sulgemine..

Aga kuulduste järgi olevat mingid saatjad olemas küll. Näriliste eemale saatjad.

An-Neljas kirjutas:Keegi tõrjeaparaate pole kasutanud? Ei tapa, peletavad. Pole aimugi, mis signaal muude loomade või inimesega teeb...

Inimesed saavad signaali mõju vähendamiseks kanda fooliumist mütsi.
Urmas

Jajah, kuuenda varba ilmudes pole siis süüdistada muud kui puudulikku riietust..

Teema ise oli küll soojustusekeskne aga uuristaks küsimust materjalidesse, et mis siis, kui urge on ülearugi juba ka palkmaja konstruktsioonidesse? Ma nimelt keelasin pööningul urge vahutada, sest muude kahtluste seas mu meelest sinna kuhugi vahutropiga urgudesse jäävad mädanejad küll midagi head ei tõota. Ja kontrollimatus suunas kulgev vaht ise samuti mitte, ei peata see hambaidki. Kas soojemgi seal lae all saab..

Kui vana puru lae pealt välja vedada, siis midagi tuleb ju enne uue soojustuse peale saamist nende urgudega teha?

----------
Muidugi vähemate hammastega majas kodu otsimine jääb viimasesse varru..

An-Neljas kirjutas:Keegi tõrjeaparaate pole kasutanud?

http://www.astrades.ee/rotipeletajaest.htm
http://www.ronex.ee/index.php?product_i ... up_id=3037
Lahe lugemine http://www.elfafoorum.ee/archive/index.php/t-43495.html

Ühel tuttaval (soomes) oli selline junnkärakas suvila pistikus. Väitis et hoiab tõesti hiired/rotid eemal toast.
Või lihtsalt tal seal nii vähe sööki saadaval et keegi elukatest ei vaevunud sinna kolima. Metsas rohkem suupoolist.

Lugemine (tootetutvustused) pole seni tulemusi andnud, sellepärast lootsingi otseseid kogemusi. Aga ma olen vi(i)sakas ja ikka loen veel!
Kaasomandiprobleemid ei tunne liigipiire. Väiksed vastikud kakamasinad.

Ja mis ma ikka urgude täitmisest küsin.. Ilmselt tuleb ikkagi näritud osad ka ära lappida või välja vahetada, kui enne lahtikangutamist jälgida, mida miski kinni hoiab. Võrk päevakorda.

Endal praegu lae soojustamine käsil ja ka ei tea mida ette võtta. Vana maja, palgi ja lae vahel vahe. Mõtlesin, et löön plekiga kinni. Aga küll nad kuskilt koha leiavad.
Nii, aga mul tuli meelde lapsepõlvekodu, kus seina vahel oli soojustuseks saepuru ja ükski hiir ega rott seal ei liikunud mujal kui keldris, kus kiviseinad.
Sai seal katusealust natuke ringi ehitatud ja saepuruga uuesti soojustatud. Kuid erinevalt varasemast, olid kohe hiired seal sees.
Varasem saepuru oli olnud segatud kustutamata lubjaga ja seda närilised ei talunud. Ise mõtlesin, et kui saaks kuskilt kustutamata lupja, võiks ju seda ka villa peale raputada. Sedada küll ei saa, välja arvatud puistevilla puhul, kuid äkki natuke mõjub ka peale raputamine. Olen küll kuulnud, et seda ei tohi liiga palju panna, pidi kuidagi ohtlik olema.
Kas keegi teab, kust saab kustutamata lupja?

rokikas kirjutas:..Väitis et hoiab tõesti hiired/rotid eemal toast.
Või lihtsalt tal seal nii vähe sööki saadaval et keegi elukatest ei vaevunud sinna kolima..

Justnimelt - toast, see mind pidurdab, kuigi tõrjutavat lubatakse üsna laialt (hm, aga puukoi ja rähniputukas). Siin soojad elamud, vintskapid, trepitagused, sahvrid, pööningud. Tubade palkseinte taha ja lae peale peaks siis ka igasse konkusse kaitstud juhtmega junnid vedama, kui signaal mõjub takistuseta alal ja just kogu pööningut signaalile lahti ehitama ei hakka.
Tegel't aitäh.

matsu, lupja internetis justkui on..
Mingi ohutustehnikaasi on lubjal vist ka.

Pööningu põrandal on 4 laipa ruutmeetril. Liig mis liig. Kui viitsinuks uksi pakase aejal lahti kakkuda ja mürki uuendada, saanuks arvu tõstagi..
Tellin mõned peletajad. Võibolla mitmed erinevad, aga see tekitab ilmselt segadust, mis kuidas mõjub.

Kuigi töötemperatuur on kõigil uuritud seadmetel ülenullised, siis aasta keskmist peaks parandada saama. Kui muust pööningule paigaldades lahti ei saa, siis eks mõne külmas töötava jublaka garantii vähemalt peletab talvega ära.