Ehitusfoorum

Tere

Kas keegi on lisanud enda maasoojuspumbale jahutusseadmed/soojusvahetid, mis jahutavad maja?
Nibe'l on selline toode nagu Nibe HPAC. On kellelgi kogemusi?

Kui palju selline abivahend maja temperatuuri suudab allapoole viia?
Oskab keegi hinnasuurusjärgu ka öelda?

Ühesõnaga spetsialistid ei soovita sellist lahendust. Pigem ikkagi õhku jahutada.

Miks ei soovita? Ja kuidas see siis toimib, kui õhku ei jahuta?

Saab jahutama küll, aga ilmselt mitte piisavalt. Lisatav seade viib sooja tagasi maa alla, kui maa ei suuda seda sooja piisavalt ära viia, seega hakkab maakollektoris temperatuur tõusma ning kokkuvõttes ilmselt poole suve pealt enam jahutada ei suuda.
Jahutamine oleks olnud põranda kaudu, st külm vesi voolab põrandakütte torudes.
Mujale ei saa ka soojust väga ära juhtida või noh saab, aga siis läheb kogu lõbu veel kulukamaks.
Soodsam on kasutada konditsioneere.

Valdavalt on eramutes kasutatavate õhk-õhk soojuspumpade jahutusvõimsus ca 5-6 kW.
Seega kui jahutada põrandat siis on tegemist sama suurusjärku vajaliku võimsusega, mis on jääksoojus.
Maapinnast on võetud septembrist kuni aprillini ca 20 000 kwh energiat.
Põhimõtteliselt peaks saama sama koguse sinna tagasi panna.
Kuid...
Kui on kasutatud maakontuuri siis soendab suvel päike maapinda oluliselt rohkem kui see "konditsioneer".
Maakontuuri Pe torul on ülemine piirtemperatuur nt +30 C ja vaevalt et keegi soovib eksperimente korraldada.

Süsteem on natuke teine.
PE toru asemel on Pe-Xa toru, mille max t on kuni +90 C .
Soojus juhitakse mitte maakontuuri vaid puurauku.
Selliselt saab salvestada mitte ainult jahutussüsteemi soojust vaid ka päikesekollektori poolt toodetud soojust.

Austatud foorumi osalised on juba pikemat aega üritanud leida reaalset võimalust ka päikeseenergia salvestamiseks. Tegelikult on soojuspumba kaasamine süsteemi selleks parim võimalus.

Ei ole küttespets vaid lihtsalt energia jäävuse seadusesse uskuv isik.

Kui räägitakse passiivjahutusest siis kas selle all mõeldakse sellist süsteemi, kus soojuspumba kompressorid ei tööta - lihtsalt soojuskandjaid keerutatakse ringluspumpadega ringi läbi soojusvaheti (maa all on ju paar kraadi plussi ja toas +25 - soojus kandub soojemalt kehalt külmemale üle ise)?

Sellisel juhul ei tohiks ju olla hirmu, et maakontuuris +30 ületatakse..?

Jahutada on vaja, et õue +30 kraadi asemel oleks toas +20. Temperatuurivahe seega 10 C. Ja selline ekstreemne jahutusperiood on Eestis no mitte pikem kui 2 kuud kui seda üldse on. Ja sedagi vaid päeval. Vajalikke energiakoguseid ei saa võrrelda kütteperioodiga oktoober-aprill (7 kuud), kusjuures hullemal juhul temperatuurivahega rämedamad kaks kuud viimasel ajal -20 - (+20) ehk siis kokku 40 C ja lisaks viis kuud 0- (+20) ehk 20 C ja seda ööpäevaringselt?.

Kui sellise pumpamiskoormusega kaasneb maakontuuri temperatuuri langus 6 kraadi, siis selle pisku jahutusega suvel ei õnnestu vast maapinda tuliseks ikka ajada?

Kui jahutad põrandaküttega, siis on sul põrand külm ja lae all ikka soe (ka kuuma sauna leiliruumi põrandal võib jääd olla) - seega pead panema lakke miski tiiviku, et see sooja õhu ringlema ajaks..

Ma ei ole ka spets ja sarnaselt treblale usun energia jäävuse seadusesse ja arvutustesse. See toru ülemine temperatuur ei tohiks tõesti takistuseks saada, meetri sügavusel maa all nüüd +30 ei tohiks kuidagi tekkida...

Aga mis mulle selle maapinna liiga kiire ülessoojenemise juures arusaamatuks jääb, on asjaolu, et terve suve jooksul toodetakse ju soojuspumba abil ka sooja tarbevett. Vee soojendamine on aga üksjagu energianõudlik tegevus. Kuni selleni välja, et kui maapind toru ümber ikka juba liiga soojaks läheb, siis kastaks 300liitrise boileri 50kraadise sisuga lilli ja võtaks selle soojuse maapinnast vette tagasi.

Põranaküttega jahutuse osas oleks samuti skeptiline, lisaks kõigele tundub see üsna ebamugav, kui kogu aeg tallad külmetavad. Aga jahutuskalorifeer sissepuhkeõhu kanalis võiks ju küll toimida?

Seda küll et kui põrandas jookseks 20 C vesi ja see soojus antaks kas veepumbaga otse või läbi vesi/vesi soojusvaheti maapinda.
Kirjutasin seda sest ega Te ei hakka ju mingeid uusi süsteeme ehitama. Soojuspumbal on vahel külmaaine ring ja ilma ümberehitusi tegemata ei õnnestu ilma soojuspumpa käivitamata tuba jahutada ja maapinda soendada.
Siis juhtubki et vahetades külmaaine liikumise suunda (soenema hakkab maakontuuri väljuv toru) hakkab sõltuvalt soojuspumba võimsusest tõusma ka vedeliku t (siis esmalt soeneb vedelik ja siis maapinna t ).

See passiivmaja mõiste on üks huvitav asi.
See vist tähendab et energiabilansis on aasta lõikes "sisseostetava" energia hulk väike.
See ei takista ju hetel kui päike paistab seda energiat salvestamast. Ka veepump kulutab energiat.
Nt kui ma suvel moosi tegemiseks energiat ei kuluta siis ma moosi ei saa või pean ostma poest. Kui ma suudan energiat salvestada, kulutades selleks lisaenergiat (veepump,soojuspump) siis ma saan ju seda energiat (moosi) pärast (öösel, nädala pärast, mingi aeg hiljem) kasutada.

Oskab keegi nüüd kinnitada, kas jahutamine põrandaküttega üldse annab mingit effekti või mitte? Huvitaks just vastus antud küsimusele, mitte alternatiivseid jahutuslahendusi.

Diiler kirjutas:Oskab keegi nüüd kinnitada, kas jahutamine põrandaküttega üldse annab mingit effekti või mitte? Huvitaks just vastus antud küsimusele, mitte alternatiivseid jahutuslahendusi.

Jahutada mingil määral kindlasti saab aga on ebamugav- jalale külm põrand ja kondenseerumisoht.

tkko kirjutas:

Diiler kirjutas:Oskab keegi nüüd kinnitada, kas jahutamine põrandaküttega üldse annab mingit effekti või mitte? Huvitaks just vastus antud küsimusele, mitte alternatiivseid jahutuslahendusi.

Jahutada mingil määral kindlasti saab aga on ebamugav- jalale külm põrand ja kondenseerumisoht.

Kui ventilatsioonist tuleb suvel 30C siis peab põrand piltlikult öeldes jääs olema, et see mingit tolku ruumile annaks. Pealegi on põrandal mass, mis reageerib paraja viitega. Vaata kust poolt tahad, täiesti kasutu ettevõtmine.

Passiivjahutuse puhul kasutatakse maasoojuspumba maakontuuri. Põrandat ei ole vaja jahutada. Lisatakse vaid jahutuspatarei vastavalt skeemile http://pemco.fi/09/download/sekalaiset/ ... ktorit.pdf
Soojuspump selleks tööd ei tee ja töötab ainult tsirkulatsiooni pump.
Selline lahendus on efektiivsem soojuspuuraukude puhul.

Soomes on kasutusel koos linnade keskküttevarustusega ka kesksed jahutusjaamad mis suvel jahutavad kortermajade küttesüsteeme http://www.doria.fi/bitstream/handle/10 ... 242052.pdf .Vaevalt et seal on kõikjal radiaatorküte.
See võib tunduda veider kuid ilmselt on selline lahendus palju soodsam kui eraldi maja jahutussüsteemi väljaehitamine. Kondensaadi kohta ei oska öelda kuid mõlemas esitatud materjalis on toodud ka arvutusi st ei ole rõhutatud arvamuslikut et kuskil miski jäätub või on ülekandepindadel kondensaat.

Ärge kulutage aega ja raha mittetöötavate lahenduste peale. Kui vent süsteem on mõeldud ruumi ventileerimiseks, siis sellega jahutada pole sisuliselt võimalik, pange sinna vahele mida iganes. Olen neid lahendusi eramajades piisavalt näinud, jah heal juhul saad 30C pealt 29C peale ja hiljem ostad ikka soojuspumba.

Külaline kirjutas:Ärge kulutage aega ja raha mittetöötavate lahenduste peale. Kui vent süsteem on mõeldud ruumi ventileerimiseks, siis sellega jahutada pole sisuliselt võimalik, pange sinna vahele mida iganes. Olen neid lahendusi eramajades piisavalt näinud, jah heal juhul saad 30C pealt 29C peale ja hiljem ostad ikka soojuspumba.

Mille poolest erinevad ventileerimiseks ja jahutuseks ette nähtud ventsüstemid?
Tõsiselt paluks selgitust, muidu jäävad tõesti paljud iseehitajad süsteeme ilmaasjata kombineerima....

Ventilatsioon- õhk puhutakse õuest tuppa ja pärast uuesti toast õue.
Vendi jaoks on kindlad normid ja puhutavad õhukohused. Paraku on need õhukogused liialt väikesed et sissepuhuja vahele ehitatud jahutuspatarei toa ära jahutaks.

Jahutus- toas olev õhk puhutakse läbi jahutuspatarei ja jahutatud õhk puhutakse tuppa tagasi.
Selle teema pealkiri on valesti mõtestatud sest vabajahutus tähendab jahutust ilma soojuspumpa kasutamata.
Jahutamiseks kasutatakse vedelikku (glükooli lahust) temp 12/7 . See et see ei tööta on jura sest isegi Tallinn on selliseid hotelle täis.

Põrandaküttesüsteemiga hoone jahutamine kasutades soojuspumbaga kas aktiiv või vabajahutust on igati võimalik. Nagu mainitud, kasutatakse vabajahutuse puhul ära maakontuurist saadavat madalamat temperatuuri ilma pumba kompressorit käivitamata. Vabajahutus on seetõttu oluliselt odavam kui aktiivjahutus. Põrandaküttega jahutus ei asenda loomulikult konditsioneeri, saadav temperatuurierinevus jääb umbes 2-3 kraadi juurde. Tänapäevaste majade puhul enamasti sellest ka piisab. Soovitame kasutada jahutuse juhtimiseks Uponor Radio 24V kliimakontrollerit C-46, süsteemi peab erinevalt tavalisest põrandaküttest kuuluma ka niiskusandurid (H-56), mis suhtelist õhuniiskust jälgides hoiavad ära kondentsi tekke põrandal.

Omame kogemust passiivjahutusest ca 15 aastat, pakume külatusi juba toimavatele süsteemidele. Projekti koostamiseks vajalik energiaarvutused (sh netoenergiavajadus,hoone tehnosüsteemide energiakasutus,energia vabasoojusest). Indrek
indrek@varpo.ee