Ehitusfoorum

Tuleb peakaitsmest 3#16A vedada edasi maaalune kaabel umbes sada meetrit väikese majani. Milline oleks optimaalne kaabel ja kus kohast seda kõige odavamalt saaks?

Optimaalne oleks isegi 1,5 mm2 vaskkaabel, kuid tungiv soovitus on selline kaabel üle dimensioneerida, arvestades tulevikku. Kaabli meetri hind tõuseb vähe, kuid kasu on suurem. Miinimumi soovitan 2,5 mm2, maksimum 4mm2. Minu soovitus on 4mm2 vaskkaabel.

100m jaoks on 4mm2 vähe.Mina paneksin jämedama.

vask on kirves.
Ma ostsin alu kabla. Maa sees ei juhtu taga midagi. Miks ta vask peab olema?

Arvestades pingekadu vähemalt 10mm² Cu või 16mm² Al

Maa sisse võib AL maakaabli panna küll.Ta on odavam,kui vask.Arvestada peaks aga seda,et AL kaabli ristlõige peaks olema suurem,kui vasel.

Eeldatavalt ehitatakse maja sisestuskaabel liitumiskilbist, seega TN-C-juhistikusüsteemis.

Alumiiniumkaabli soonte ristlõige min. 16 mm2 (vähem pole kaasaegsetes paigaldistes lubatud)

Vask TN-C süsteemis lubatud minimaalselt 6 mm2, väljaarvatud juhul, kui neutraaljuht ümbritseb faasijuhte kontsentriliselt, nn. vasksukana - siis võib olla min. 4 mm2.

Arvestades sisestuse pikkust (sada meetrit on pikk maa) peaks kasutama min. 10 mm2 soontega vask-kaablit või juba nimetatud 16 mm2 alumiiniumi.

no mul oligi käevarrejämedune kabla ja tuli poole odavam, kui vask.
Ma neid terineid ei tea, aga arvestuslik 25A oli selle jaoks igatahes nohu. S.t varu oli olemas.
Samas sisse tuleb 20A, nii et ei näinud probleemi.

Kaabel olemas. Ostsin 4#16 alumiinium kaabli. Meeter läks maksma 20 krooni juurde. Vask tuleb kallim, vaatamata sellele, et võib väiksema ristlõikega panna.

Ostsid arvatavasti AXPK-4G16, sellega on OK.

Sooviks ikka mõne mehe pingekao konkreetseid väärtusi saada?

ma enam ei mäleta neid numbreid, aga elektrik ütles, et kadu on pea olematu

Pingekadu sõltub koormusest,kaabli pikkusest,kaabli ristlõikest ja kaabli materjalist (vask,alumiinium).

Mind huvitab ikkagi konkreetne number (koos arvutuskäiguga), ise nõustun Hiiu arvamusega, et kadu on piisavalt olematu, kuigi paljud väitsid vastupidist.

Kui jutt oli 3x16A (seega 10kW) siis 16mm² Al-kaabli korral on pingekadu 100m kaugusel 1,48%

Sellel väärtusel teadsin ma isegi, et pingekadu on olematu. Mind huvitasid eespooltoodud soovitused, et 10 mm2 vask sobib alles pingekao poolest, ma just tahtsin näha arvutust, et 10 mm2 on just piiripealne juhus?

Kui me tahame jääda maja kõige viimase pistikupesa juures 5% pingekao juurde polegi see toitekaabli 1,5% kadu nii olematu midagi.

Andmed raamatust:Elektripaigaldiste ABC (Tallinn 1998).Lk.56,tabel 5.17.

32A peakaitse,6mm2 vask juhtme max.lubatud pikkus 48m,pingekadu 2%.

No selge siis algne küsija oleks võinud ka 4 mm2 vaskkaabli tegelikult panna.

Ei. Kaabli pikkus ikkagi 100m.Ja tegelikult peaks pingekadu olema väiksem,kui 2%.

Ja millest tuleneb nii resoluutne järeldus?
Kõigil koduseadmetel on lubatud 5% pingemuutust kummaskis suunas vabalt, tegelikult 10% kannatavad vabalt. Muuseas kuulen esimest korda, et 2% on probleem. Äkki tooksid viited ja põhjendused, need huvitavad mind väga?

10% pingekadu on lubatud alates alajaamast. Mingi kadu (oletame et 5%) on juba EE õhuliinil või maakaablil. Kui algandmed pole teada ja täpseid arvutusi ei tehta on Intsul selles suhtes õigus, et toitekaablile ei tahaks üle 2% lubada, siis jääb veel 3% maja sisejuhtmestikule varuks. See võib olla küllalt pikk. Ja siis on kindel, et kui kõige viimasesse pistikupessa ühendada 3kW tarbija oleks pingekadu normis,.

Kalvis, Su postituste järgi pean Sind elektriga enam-vähem sina peal olevaks.

Peale pingelangu on siin veel mitu nüanssi: näiteks võimaliku rikkesilmuse näivtakistus tarbijast alajaamani. Muidugi ma ei tea konkreetse juhu puhul liitumiskilbi z suurust, aga EE pikemate jaotusliinide puhul pole ime, kui see mitme oomini ulatub, alajaamakonkus fiidril mingi 250-A sulakaront ees.

Sellise toiteliini lõpus võid rahulikult faasijuhi ja PEN-i omavahel kokku sõlmida, korralikku pirakatki ei käi, sulaka reageerimisest rääkimata.

Nii et liiga peenikese liitumiskaabli korral suurendame veel tarbetult liini z-i, võib tekkida probleeme isegi 16-20 A C-karaga liitumiskilbi kaitselüliti normikohase rakendumisega.

See probleem pole sugugi haruldane, ütleksin, et eramupaigaldistest 25-30 % puhul pole liitumiskilbi kaitseseadme rakendumine 5 sec jooksul tagatud (eriti kui rakendada praegu nõutavat tagavarakoefitsienti 0,66).

OK, nüüd olemegi jõudnud selleni, et võib panna ka 4 mm2-st, tingimusel, et teatud lisaasjad on täidetud. Rikkesilmuse kohta tuleb muidugi pädeval mehel teha eelnevalt arvutused ja kaitsed õieti dimensioneerida, kuid enamusjuhtudel see ei ole probleem. Pingekadu aga sõltub kaugusest alajaamast. Kui oled alajaamal lähedal siis võib vabalt 4 mm2-st kasutada. Kaugel alajaamast asudes tekib probleeme ja võib juhtuda tõesti, et pingekao nõude täitmiseks tuleb kasutada jämedamat juhet.
Siit lihtne järeldus, enne kui ehitama hakata, tasub eelnevalt projekt pädevalt tegelaselt tellida, foorum võib anda ka valed soovitused.

to Kalvis.Kui suur on hinnaklass maamaja korraliku elektriprojekti tegemisel.Ja kui lihtne ja kiire seda sinu kaudu saada on. lugesin kuskilt,et keegi oli sinu kaudu saanud. Siit foorumist.