Ehitusfoorum

kas aurutõkkekile asemel võib tavalist musta ehituskilet kasutada?

aurutõkkekile enamasti ikka 0,2mm,et ei purunex kohe.

aga küsimus ikkagi jääb ülesse - kas musta kilet võib kasutada aurutõkkekilena? Probleem selles, et olen otsustamas, kas osta ehitus järgus konkreetset maja või mitte aga seal on kasutatud täies ulatuses kipsplaadi all musta kilet. Ja nüüd ei tea, kas peaks kõik uuesti lahti kakkuma või mitte?

ikkagi kirjutas:aga küsimus ikkagi jääb ülesse - kas musta kilet võib kasutada aurutõkkekilena? Probleem selles, et olen otsustamas, kas osta ehitus järgus konkreetset maja või mitte aga seal on kasutatud täies ulatuses kipsplaadi all musta kilet. Ja nüüd ei tea, kas peaks kõik uuesti lahti kakkuma või mitte?

Vastan küsimisega.
Mis materjalid peale kilet edasi tulevad, sest see määrab ära, kas kile on üldse vajalik või mitte?

Vabandan,et teiste teema,aga küsiks korra ruttu vahele,et kas villa(150mm)ja puitlaastplaadi(12mm)vahele tuleks ka aurutõkke kile(või paber???) panna(klambritega karkassele ennem puitlaastplaati)või saab ka ilma?Puitlaastplaadile tuleks veel kipsplaadikiht ja siis seinex ja värv.

Jass vasta ka Raulka küsimusele.
Eeldan, et on tuulduv fassaad, siis seina keskel, plaadi taga, seda nagu vaja pole. Puitlaastplaat iseenesest on küllaltki hea aurupidur, aga plaatide ülemised ja alumised vuugid tuleks küll tihendada aurutõkkekileribadega või vähemalt paigaldada õhutõke.
Tavaline kile, olgugi ta 0,2mm, täidab küll aurutõkke ülesannet, aga laguneb hapniku toimel mõnekümne aastaga. Spets aurutõkkekile peab väidetavalt paremini vastu. Mina olen saanud seda maaletoojalt 4 eek/m2 eest.

Valetasin, eile maksin 10 eek/m2 eest.

Tänud!Siis tähendab,et liimin aurutõkke kile ribad(10 cm laiad) ainult puitlaastplaadi ühenduskohtadele või,et nagu lauspinda pole mõtet seega katta,eks ole?Sain vist õieti aru?

Ikka alumisele ja eriti ülemisele nurgale pead rohkem tähelepanu pöörama, sinna jäävad ju lausa läbivad praod. Soe õhk ei tohi vabalt villsoojustuse sisse saada.

Tänud Taastaja!

Aga tegelikult võiks ju need puitlaastplaadi praod jm.täita ka niiskuskindla hermeetiguga(püstoli),see teeks ju põhimõtteliselt sama välja,mis kilet kleepida ja oleks hulka kiiremini teostatav ka.

Arvad, et kavaldad kõik üle? Siis eksid!
Asenda parem vill korralikult paigaldatud penoga ja probleeme tükimaad vähem. Puitlaastplaat ei ole kujupüsiv materjal. Jahedamas või kütmata majas võib tihedalt/tihendatud plaadid lausa paisudes lokkima hakata, kuivades oludes jälle vastupidi. Tahan sellega öelda, et kindlat tulemust sellega ei saavutata.

Taastaja kirjutas:Arvad, et kavaldad kõik üle? Siis eksid!
Asenda parem vill korralikult paigaldatud penoga ja probleeme tükimaad vähem. Puitlaastplaat ei ole kujupüsiv materjal. Jahedamas või kütmata majas võib tihedalt/tihendatud plaadid lausa paisudes lokkima hakata, kuivades oludes jälle vastupidi. Tahan sellega öelda, et kindlat tulemust sellega ei saavutata.

Huh.........Sa ajad mulle judinad peale .Kui puitlaastplaat selline küllalt mängiv materjal on,siis ehk poleks teda mõtet pannagi.Ehk oleks parem teha nii,et prusside külge tuuletõkke kile ja sinna peale otse kipsplaat.Jäigestust on piisavalt(diagonaal roovitus väljast ja ka voodrilaud ju ise jäigestab karkassi ja mitte vähe).See puitlaastplaat oligi tegelikult mõeldud rohkem jäigestuse lisaks,kui milleks muuks.

Puit ju ikka mängib. Ise katsin ka viimase maja seestpoolt laastplaadiga. Eks ma ole vanamoodne, mulle kõlbab pabertapeet küll ja laes võivad liistud ka olla. Kipsi pidasin liiga pehmeks seinamaterjaliks. Aurutõket kasutasin ainult katuslaes ja soojustuseks on tselluvill.

Taastaja kirjutas:Puit ju ikka mängib. Ise katsin ka viimase maja seestpoolt laastplaadiga. Eks ma ole vanamoodne, mulle kõlbab pabertapeet küll ja laes võivad liistud ka olla. Kipsi pidasin liiga pehmeks seinamaterjaliks. Aurutõket kasutasin ainult katuslaes ja soojustuseks on tselluvill.

puitlaastplaat ei mängi võrreldes tavalise monoliitpuiduga. See plaadi idee ongi, et koosnedes paljudest erinevatest juppidest, mis omavahel liimitud, väldib paisumist ja kokkutõmbumist.

No, mis jutt see nüüd on? See nüüd küll enam see füüsika ei ole, mida sa eelmises teemas penost rääkisid?

Kas aurutõkkekile ja kipsi vahel peab tingimata olema õhuvahe ?
Olen veel ühe küsimuse ees: kas siseseina liitekohta peab ka paigaldama aurutõkke, kui see on liitekoht välisseinaga. Siseseintele vist pole mõtet aurutõket paigaldada ..

kas peab olema vahe või ei ? olen sama probleemi ees. Päris vastu kipsi ei saaks ka panna aurutõket kuna kruvid teevad katki selle paberi. Ja üldse mis vahe on aurutõkkepaberil ja kilel ?kumba kuhu pannakse?