Ehitusfoorum

Oleks plaan, ehitada kamin, mis kütaks esimesel korusel 2tuba ja teisel korrusel 3 tub. Kuidas kamina soojus pidavus on, nagu tuli läinud nii külm? Kas piisab kui ainult kamin on küttekeha, või sobib pigem lisakütteks.
Kamin jääks keset maja ja sealt pealt saaks teise korruse tubadesse vedada õhutorud.

Miks nii väsimatult ikka veel kaminat tahetakse?

Kaminaga maja kütmine on kõige odavam/lihtsam lahendus. Sooja kvaliteet on väga madal.
Kolme aasta pärast ei meeldi sulle omale ka see lahendus enam ja hakkad uut varianti nuputama. Jäta see kolm aastat vahelt ära ja nuputa kohe midagist muud.

Aga mis oleks siis n.ö. parim lahendus, maakütte ja õhk/vesi, õhk/õhk soojuspumbad toimivad ainult elektri pealt. Ja teadupärast selle hind ainult tõuseb. Ei taha ka mitut ahju kuna see puude vedu tüütab ära. Katlamaja ja keskkütte süsteemi ehitus siis olekski ainuke variant ? Majal ~150m2 ja kahekorruseline.

...Keskkütte süsteemid uputavad aeg-ajalt majad ära.
Kui puude vadamine tüütu on, siis unusta ka kamin ära.

Siis jääb biokaminad Elav tuli 24h igas toas ja ilma ühegi korstnata

Vahest rüüpad ise, vahest annad sõbrale aga kui too külast ära läheb, oled sunnitud kaminasse valama ?

Hommikust!
Ma olen mitmed aastad, seoses tööga näinud erinevaid küttelahendusi( töö pole küll seotud selle alaga) ja pole siiani veel leidnud majapidamist, kus kamin oleks inimese jäädavaks sõpraks osutunud. Ikka tahetakse vahetada salvestava ahju vastu või oli varem ahi ja see osutus paremaks.
Näiteks praegu töötan majas kus on 2 korrust, all üks ahi. Soe tõuseb ise trepiavast üles ja suurte külmadega annavad üleval elektriga juurde. Külm siin küll ei ole olnud. Sarnane lahendus oli ka eelmisel suuremal objektil.Seal küttis ülemise korruse ära all asetsev kerisahi ( ligi 80 astat vana reheahi). Pidi uksi kinni lausa hoidma, muidu ei saanud palavusega magada, sest soe tikkus vägisi üles.

Kui sa plaanid vaid kaminat põhikütteseadmeks ja elad pidevalt siis on see halb lahendus. Vaid paljas kamin ei salvesta piisavalt sooja ja paari tunniga peale kütmist jahtub kamin maha ning talvel lõdised oma majas. Ja öö otsa ei jäksa sa kamina kõrval passida, et halu kaupa tuld alla visata. Vaid paljas kamin korstnasse pole teab mis hea kasuteguriga.
Kaminale saab soojust salvestamist juurde lisada kui paned järele soojamüüri ja kasuteguri saab sedasi heaks. Jämedalt läheb kamina soojast 80% otse tuppa ja 20% soojamüüri, seega piisab soojamüürist öösel vastupidamiseks kuni hommikuni, kuid hommikuks on ta maha jahtunud. Jämedalt on kamin soemüüriga täpselt sama mis pliit soemüüriga, käituvad ühte moodi. Kui põhikütteks plaanid siis on ahi parem, soojuspumbale backupkütteks on see bro. Teine koht kus kamin soemüüriga on hea lahendus, on suvilad ja aiamajakesed. Tuled külma majakesse ja kiiresti kütad ruumid soojaks.
Kui vaid maja põhikütteks ja pidevalt elad siis vaata ahju. Ja soovitaks pigem suuremat kui väiksemat. Ahjule saab klaasukse ette panna ja osav meister oskab selle teha täpselt kamina kujuga. Pigem suurema ahju mõte on, et kütad korra päevas, sest pisike ahi on nagu kamin, jahtub liiga ruttu maha.
Kes täismugavust taga ajab, peab ehitama kas keskküttesüsteemi või soojuspumbad paigaldama.

Kesküttesüsteemidel ja erinevatel soojuspumpadel on suured erinevused ja kaugeltki kõik ei taga mugavust. Samuti, nagu on erinevus ahjude "mugavusel". Minu mõistmiste järgi.

Sai käidud maja igatpidi üle mõõdetud, esialgsed pindala oli ülepakutud tegelikkuses esimesel korrusel 65m2 ja teisel 40m2. Põhi mure oleks selles et ei taha teisele korrusele teist ahju, kas üks ahi läbi kahekorruse oleks väga mõttetu, või näiteks ahju pealt vedada teise korruse tubadesse vent torud mida kaudu vähemalt teoorias võiks soojus minna.
Ehitama hakkaks arvatavasti järgmine kevad/suvi ja selleks ajaks sooviks selgusele jõuda mida ja kuidas teha lasta.
Nii väikse maja puhul arvan et ahi oleks kõige lihtsam küttekeha kuid kuidas saada teisele korrusele soojus.

Eka palju oleneb planeeringust, kuid üks lahendustest oleks esimesele korrusele ahi , mis on ühendatud telliskorstnasse ja korstnasiiber teisele korrusele, võimalikult ülesse!

T6nis kirjutas:... või näiteks ahju pealt vedada teise korruse tubadesse vent torud mida kaudu vähemalt teoorias võiks soojus minna...

Seda küll ainult teoorias. Proovisin ka seda versiooni. Isegi ventika panin torusse ja lõpuks ikkagi http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/06/mikro-ahi/

T6nis kirjutas:...Nii väikse maja puhul arvan et ahi oleks kõige lihtsam küttekeha kuid kuidas saada teisele korrusele soojus.

...väga lihtne ju. Tuleb teha sinna teine ahi.

Satelliitahi?: http://www.vhp.ch/upload/cms/user/DerHa ... miert4.pdf

Tere!

Leidsin kapist veel sihukese vana koletise nagu "Keskusuuni" joonised. (Tiilikeskus a.80)

anski kirjutas:...Leidsin kapist veel sihukese vana ...

Palun natuke kvaliteetsemat pilti, kui võimalik.

Lisan veel teemasse, et teise korruse kütmisvajadused on hoopis erinevad esimese korruse vajadustest. Neid ei saa eriti ühildada omavahel.

Motamees, suurenda pilti, siis on kenasti loetav.

Ok, nüüd sain kätte kenasti. Ennem vist tegin midagi valesti.

Mul on praegu ühel tuttaval päevakorras sarnane probleem, aga ta on ehitand valmis põrandakütte torustiku, mida kütaks katlaga, samas tuleb suur kaminaruum eraldi kaminaga. Asi asub vanas talumajas ja mingi poe kamin sinna minuarust Ikkagi ei sobiks, et ühendada nii katelt kui ka kaminat. Head varianti ma ei näegi ja pakkusin välja, et ehitada looduskivist isoleeritud suur kaminahi, millel seina vahel küttekeha. Suur massi hoiaks soojas villaga ja vesi käiks ringi pidevalt, võttes ahjust salvestussoojust. Nagu siin eelpool mainitud, siis elektri katkestuse korral asi seisaks, aga majas ka tavalised ahjud lisaks olemas.
Ülemisele korrusele ehitaks ise sellise süsteemi, et all on tõusva lõõriga kaminahi, mis tõuseb teisele korrusele, seal laskub põrandani ja läheb korstnasse ja korstna siiber lae all. Sedasi tekiks piisav salvestav mass ja ka tõmme saavutatav. Midagi sarnast nagu Leevi esitas verikaallõõridega. Ahi peab olema muidugi piisavalt võimsa koldega, et kütta tavalisest veidike suuremat lõõristikku.

Lisan veel variante materjalide seast, mille järgi õpetatakse tänasel päeval pottseppasid Shveitsis:







Nagu näha, võimalusi jagub.

Mis puudutab ala- ja ülakorruse soojavajadust, siis see sõltub juba konkreetsest ehitisest. Kui palju sooja liigub loomulikul teel alakorruselt ülakorrusele jne, jne. Vastavalt oludele tuleks siis projekteerida kütteseade ja eraldi salvestusseade. Kolde ja lõõristiku parameetrid võiksid muidugi vastata standardile EN 15544. Kindlasti on lihtsam projekteerida satelliitahju uusehitisesse, sest vältimaks lõõristiku venimist liigpikaks ja suitsugaaside liigset jahtumist, saab kasutada soojusisolatsiooniga korstent.