Ehitusfoorum

Jälle üks asi, mida naljalt poest ei leia.
Tahaks tekitada uue haruühenduse pistikupesadele ripplae pealt seinakontaktidele minevat toitekaablit füüsiliselt katkestamata.

Kas on mõtteid, kuidas lahendada soliidselt 3x2.5mm kaablist haruühendus. Vaja oleks ripplae peale tekitada pistikupesad projektorile ning WiFi tugijaamale. Lae peal oleval 3x2.5mm läbiva toitekaablil lõtku (ülemäärast pikkust) ei piisa, et läbi lõigata ja harukarpi kasutada. Ideaalne oleks mingi lahendus, milles kaablisooned saaks katkestamata igaüks oma kruvi alla koos haruliiniga. Esvika pakub sellist 16mm ristlõikepindalale, mis ehk isegi sobiks, kui muidu väga suur ja kohmaks ei oleks.
Kindlasti on maailmas selline lahendus olemas ka väiksemale ristlõikele, kas keegi oskab soovitada ka selle müüjat Eestis või Ebays?

ukulele2 kirjutas:Ideaalne oleks mingi lahendus, milles kaablisooned saaks katkestamata igaüks oma kruvi alla koos haruliiniga.

Milles see ideaalsus väljendub? Pane kaks harukarpi ja jupike kaablit vahele.

Küülaline kirjutas:

ukulele2 kirjutas:Ideaalne oleks mingi lahendus, milles kaablisooned saaks katkestamata igaüks oma kruvi alla koos haruliiniga.

Milles see ideaalsus väljendub? Pane kaks harukarpi ja jupike kaablit vahele.

Kahe harukarbi variant tundub veits haltuurana.

Veel hiljuti oli mul mingi 15 aastat vana harukarp, millest sai kaablid ilusti kruvide alt läbi ilma katkestamata. Kuid keegi küsis selle endale vist sarnase lahenduse tarvis. Nüüd otsingi päris õiget tööstuslikku varianti, sest küllap oleks sellisetele ka edaspidi rakendust.

ukulele2 kirjutas:Kahe harukarbi variant tundub veits haltuurana

Usun, et majades on tavaliselt isegi rohkem, kui kaks harukarpi. Mille poolest on ühendus harukarbis halb? Ja sinu haruliin on samuti klemmi all.
Selle loogika järgi tuleks kõik seadmed ühendada otse kilbist ilma pistikupesadeta. Pistikühendus on kindlasti halvem kui ühendus harukarbis.

Üleminekutakistus suurem kui juhtme enda takistus.
"Tööstusliku variandi" otsimise puhul - edu, sellegi poolest ära kaabliga lae peal kitarri mängi!

Küülaline. Usun, et Sa oskaks midagi ka sellegakorda saata
(kui peaks taoline olukord ette tulema)?

Imelik kirjutas:Üleminekutakistus suurem kui juhtme enda takistus.
"Tööstusliku variandi" otsimise puhul - edu, sellegi poolest ära kaabliga lae peal kitarri mängi!

Küülaline. Usun, et Sa oskaks midagi ka sellegakorda saata
(kui peaks taoline olukord ette tulema)?

Kitarre päris tinistada ikka ei saa, eks seal mingi piisav lõtk on ikka sees.

Just sarnane lingil toodud karbik mul oli, kuid kruvid olid pealt emaldatavad koos metall plaadiga, nii et sai teha haruühenduse ilma peajuhti katkestamata, mis tundub rendileandja suhtes õiglsem

Ja võiks ju arvata, et keegi ka selliseid elemente teadlikult toodab ja ehk ka Eestis turustab?

Ma ei suuda ikka mõista, milliseid eeliseid annab haruühendus ilma "peajuhti" katkestamata. Mismoodi te mõtlete katkestamata kaabli harutoosi läbiviikudest läbi ajada, et selle IP säiliks.
Ja kui kaks harutoosi tundub haltuura, pane siis üks toos, sealt pistikupesasse ja pistikupseast edasi. Usun, et muud pistikupesade liinid on samuti pesades katkestatud.

Küülaline kirjutas:Ma ei suuda ikka mõista, milliseid eeliseid annab haruühendus ilma "peajuhti" katkestamata. Mismoodi te mõtlete katkestamata kaabli harutoosi läbiviikudest läbi ajada, et selle IP säiliks.
Ja kui kaks harutoosi tundub haltuura, pane siis üks toos, sealt pistikupesasse ja pistikupseast edasi. Usun, et muud pistikupesade liinid on samuti pesades katkestatud.

Katkestuseta juht ei saa mitte kunagi võrduma elektrilise kontaktiga . Ei keemiliselt, füüsikaliselt ega ka elektriliselt. Need lihtsalt on eri asjad ja nii lihtne see ongi.

Sellest lähtuvalt peaks kindlasti leiduma ka vastav tööstuslik haruliides ning ma üritan selle postituse abil seda leida

PS. Meenub, et sellised on mul isegi kusagil olemas mitmekiulisele soonele mis aga antud rakendusse ei sobi.

Ma tean, et autode elektriasjandustes on sarnased lahendused (ilma juhet katkestamata) olemas, aga kas ka teemaalgataja murele sellist lahendust toodetakse, ei tea.
Urmas

ukulele2 kirjutas:Katkestuseta juht ei saa mitte kunagi võrduma elektrilise kontaktiga . Ei keemiliselt, füüsikaliselt ega ka elektriliselt. Need lihtsalt on eri asjad ja nii lihtne see ongi

Sellest saan ma loomulikult aru. Ma ei saa ainult aru mida annab ühe Wifiruuteri ühendamine nn. peajuhtmega ilma seda katkestamata. Alates Narvast kuni sinu ruuterini on see peajuhe päris mitu korda katkestatud.

ukulele2 kirjutas:Jälle üks asi, mida naljalt poest ei leia.
Tahaks tekitada uue haruühenduse pistikupesadele ripplae pealt seinakontaktidele minevat toitekaablit füüsiliselt katkestamata.

Kas on mõtteid, kuidas lahendada soliidselt 3x2.5mm kaablist haruühendus. Vaja oleks ripplae peale tekitada pistikupesad projektorile ning WiFi tugijaamale. Lae peal oleval 3x2.5mm läbiva toitekaablil lõtku (ülemäärast pikkust) ei piisa, et läbi lõigata ja harukarpi kasutada. Ideaalne oleks mingi lahendus, milles kaablisooned saaks katkestamata igaüks oma kruvi alla koos haruliiniga. Esvika pakub sellist 16mm ristlõikepindalale, mis ehk isegi sobiks, kui muidu väga suur ja kohmaks ei oleks.
Kindlasti on maailmas selline lahendus olemas ka väiksemale ristlõikele, kas keegi oskab soovitada ka selle müüjat Eestis või Ebays?

WiFi tugijaama toiteks kuleb kasutada WiFi elektriadaptrit, mille ühendad suvalisse pistikupessa ja siis hakkab adapter levitama WiFi elektrit. Ennem tuleb muidugi adapter ära programmeerida ja ära adresseerida, kuhu see elekter levida tohib. Pole vaja mingite harukarpidega ega ühendustega jännata! Turule peaks see asi jõudma aastal 2089, niiet natuke kannatust ja saad oma probleemile lahenduse.

Lisaks on eelnevas postis mainitud ühenduse tegemise jaoks vajalik ka eraldi litsents, mingi niisama elektrik kellel on ainult A kat (kõrgepinge liinide teema)ei kõlba.

dumbuser kirjutas:Lisaks on eelnevas postis mainitud ühenduse tegemise jaoks vajalik ka eraldi litsents, mingi niisama elektrik kellel on ainult A kat (kõrgepinge liinide teema)ei kõlba.

Enamasti piisab ja alati tasub ka proovida J.B. uniwersaal litsentsi. Sest kunagi midagi ju ei juhtu.

Algsele küsijale - sinu soovitud ühendus on tehniliselt olema, on spetsiaalsed klemmid mille paned soone ümber ja mida näpitsatega kinni pigistades lõikavad noad läbi juhtme isolatsiooni vaske sisse. Uue juhtme jaoks on kruvi väljund olemas. Ühte sellist olen käes hoidnud, kindlalt müüb Phoenix Contact (vaata QPD installation system), arvan, et sama asja valmistajaid on veelgi. Idee järgi kasutavad kõik tuntud elektriinstallatsiooni tegelased neid vahendeid, sest töökiirus ja nende hind on üks odavamaid, kuid tava ehituspoes ei mäleta neid müügil (kindlasti peaksid elektri installatsiooni müüjad neist teadma)

Kaabli lõikamisest tingitud pikkusekadu ju ei tule, kui kaabli mõlemad pooled puhastada 5mm ulatuses ja keerata kahelt poolt kruviklemmi alla. Hargnemine tuleb siis teha üheltpoolt kruviklemmi, keerates harujuhtme samade kruvide alla.

Autodes kasutatavad kiirliitmikud on ette nähtud kiudjuhtme jaoks, tavalise plankjuhtme korral nad vigastavad juhtmesoont ja selle koha peal jääb ristlõikepindala väiksemaks ning mehhaaniliselt nõrgemaks.

Kui tõepoolest ei saa katkestatud juhtmesoone korral magada, siis mina teeks nii:
Kooriks ettevaatlikult, juhtmesoont vigastamata isolatsiooni sentimeetri-pooleteise ulatuses juhtmesoonte ümbert ära. Näiteks lõikaks isolatsiooni läbi tulise jootekolvi otsaga. Iga soone veel eri kauguse pealt, et kõrvuti sooned ei satuks kohakuti.
Keeraks harujuhtme tihedalt ümber paljastatud juhtmesoonte ja joodaks liitekohad korralikult üle.
Isoleeriks ühenduskohad isevulkaniseeruva isoleerlindiga. Poole tunni pärast ei ole isoleerlindi keerud enam üksteisest eraldatavad ja moodustavad ühtlase kummimassi.
Keeraks kogu ühenduskohale täiendava teibiringi ümber mehhaanilise tugvuse tagamiseks.

Selliseks laealuseks tööks on hea kasutada gaasitoitel jootekolbi. Weller, Dremel vms.

PS. Ma ei ole elektrik, vaid elektroonik ja mul pole õrna aimugi, mida inspektorid ja euroametnikud sellisest konstruktsioonist arvavad. Tegutsed omal vastutusel!

vtl kirjutas:Kui tõepoolest ei saa katkestatud juhtmesoone korral magada, siis mina teeks nii: Kooriks ettevaatlikult, juhtmesoont vigastamata isolatsiooni sentimeetri-pooleteise ulatuses juhtmesoonte ümbert ära. Näiteks lõikaks isolatsiooni läbi tulise jootekolvi otsaga. Iga soone veel eri kauguse pealt, et kõrvuti sooned ei satuks kohakuti. Keeraks harujuhtme tihedalt ümber paljastatud juhtmesoonte ja joodaks liitekohad korralikult üle.

Vabanda vtl (ja samuti Kalvis) aga mis k****i jama te ometi soovitate. Tugevvoolu installatsioonis on hargnemisteks ette nähtud harukarbid (uuemal ajal tehakse hargnemised ka otse pesades ja lülitites). Ja harukarpides ühenduste tegemiseks juhtmesooned loomulikult katkestatakse ja tehakse korrektne ühendus selleks ette nähtud vahenditega, mitte jootekolviga isolatsiooni sulatades.

Küülaline kirjutas: Vabanda vtl (ja samuti Kalvis) aga mis k****i jama te ometi soovitate. Tugevvoolu installatsioonis on hargnemisteks ette nähtud harukarbid (uuemal ajal tehakse hargnemised ka otse pesades ja lülitites). Ja harukarpides ühenduste tegemiseks juhtmesooned loomulikult katkestatakse ja tehakse korrektne ühendus selleks ette nähtud vahenditega, mitte jootekolviga isolatsiooni sulatades.

Vabanda Küülaline, aga mille poolest on keerutatud ja seejärel veel ülejoodetud ühendus "ebakorrektsem" või kuidagi halvem (kui ebameeldivalt suur töömaht välja arvata?

Tänapäeva spetsialistide juures häirib mind kõige rohkem just see suhtumine, et on ainult üks, üldtunnustatud ja ainuõige töövõte ning kõik teised meetodid on "jamad". Tegelik põhjus, miks keegi teisi meetodeid ei kasuta, pole tihti mitte selles, et need oleks tehniliselt halvemad, vaid ainult selles, et turumajanduslik mõtteviis surub peale kiirust ja hinnaefektiivsust kasutavad lahendused, muud ei midagi. Mul olid majas kõik 50-tel tehtud ühendused joodetud. Õigemini, lausa keevitatud.

Seda jootmise asja on ennegi arutatud ja jõutud järeldusele, et liiga palju jääb sõltuma tegija osavusest. Polt-, vedru- või keeratava kübaraga ühenduse puhul on eksimisvõimalus väiksem.
Alumiinimjuhtmed keevitati spets tööriistaga veel 80-telgi. Jootmist pole tugevoolus ühendamiseks kunagi eriti kasutatud. Kiudjuhtme otsad vist küll joodeti, tänapäeval pressitakse hülsid peale.

Selle tellija osavusega on nii ja naa. Ühelt poolt on (jällegi masstöös) hea, kui töö kvaliteet on võimalikult vähe tegijast sõltuv, aga teisalt, kuhu me siis lõpuks välja jõuame, kui tegijat peame täielikuks idioodiks. Näiteks see, kas maja kukub kokku või mitte, on samuti tegijast (antud juhul siis projekteerijast) sõltuv. Liikluses on avarii tõenäosus igal minutil tegijatest (juhtidest) sõltuv. Tegijat tuleb usaldada vähemalt rätsepatöö korral ja antud "projekt" selleks ka liigitub.

Pealegi tundub, et algsel küsijal on ilmselt aega küllalt asja korralikult teha, muidu ta poleks foorumisse kirjutanud ega pead vaevanud. No ja põhjus "miks sellist 'jama' teha" (nagu Sa ennist ütlesid) on suuresti ka emotsionaalne. Kui mingi asi ikka häirib, ja seda võib teha ka viisil, mis EI häiri, siis miks ka mitte nõnda teha. Mis siis, et see pole alati majanduslikult või ajaliselt otstarbekas.

Olgu selle emotsionaalse lobaga kuidas on, aga jootmist pole jõuvoolus kasutatud ilmselt kahel põhjusel - suurte massiivsete pindade jootmine on tehniliselt keeruline ja tina on suhteliselt pehme materjal, et ainult tina enda mehhaanilise tugevuse peale ei saa lootma jääda.

See tina enda pehmus on muide ka põhjus, miks tänasel päeval on loobutud kiudjuhtmete ületinutamisest enne kruvi alla keeramist. Vene ajal olid kõikide elektripistikute, lambipesade ja lülitite juures olevad juhtmeotsad aasaks keeratud ning üle tinutatud. Paraku hakkasid nad varem või hiljem logisema ja särisema ning tahtsid üle pingutamist.

Aga kahe juhtme kokkukeerutatud ühenduskoha ületinutamine ei ole kruvi alla keeratud ühendusega võrreldav. Seal ei ole liikuma andvat kokkupuutekohta ning pinnad on kokku sulatatud. Kui juhtmed olid oksiidist puhtad (ja keset juhet lahtikooritud soon on puhas), juhtmed ei liigu üksteise suhtes jootmise ajal (harujuhe tugevalt ümber põhisoone keerutatud) ning tina on korralikult üles sulatatud, siis ei saa seal midagi valesti minna. Tõmbetakistiks võib harujuhtme ja põhijuhtme paari kaablisidemega kokku tõmmata.

Kui nüüd ikkagi leidub mõni spetsialist, kes ära põhjendab, MIKS selline ühendusviis ohtlik või mittelubatud on, siis kuulaks ise ka huviga.

vtl kirjutas:Kui nüüd ikkagi leidub mõni spetsialist, kes ära põhjendab, MIKS selline ühendusviis ohtlik või mittelubatud on, siis kuulaks ise ka huviga.

Tegelikul kuulaks ka mina huviga. Kuigi Sa ise põhjendasid seda juba väga hästi.
Ma ise olen ka üsnagi "aretaja" ja "leiutaja", aga teemaalgataja probleemi puhul jään kindlalt arvamuse juurde, et seal lae taga tuleb kaabel läbi lõigata ja harukarp (või ka kaks karpi) ja pistikupesa paigaldada.

Lähme uuele ringile? Minu arust oleme seda küsimust juba siin lahanud?
Muuseas, jootmine ei ole siiski pindade kokkusulatamine (seda on keevitamine), seal vahel on joodis, mis on jõuühendusteks ebastabiilne materjal (meh.surve püsivus, temperatuuritaluvus, külmvoolavus, jne.). Joota jõuahelaid ei ole minuteada kunagi lubatud. Tavaliselt soovivad seda elektroonika- ja nõrkvooluinimesed, kus on tegemist signaali levimisega pinnakihis. Samuti soovivad nad "katkestuseta" juhet, kuna võrdlevad elektriahelaid takistitega, mille juures on üleminekutakistusel oluline tähtsus. Isegi pistikühenduste üleminekutakistused on suurusjärgus 10astmes-3, aga kui kellegile tänapäevased vedru või kruviühendused rahu ei anna, võib ju kaabli 10cm lühema teha -jääb takistus samaks Teine võimalus on vedada kilbist igale tarbijale oma kaabel (aga pagan, siis jääb ühendus kilbis ning jootmata ühendused välisliinidel).
Vaevalt et see nüüd "huvilistele" (keda ilmselt amet kohustab) aktsepteeritav põhjendus oli... aga millegi mittekasutamise põhjalik tõestamine, tundub samuti tobe.

Imelik kirjutas:Muuseas, jootmine ei ole siiski pindade kokkusulatamine (seda on keevitamine)

Loomulikult. Kuna jootmine toimub alati joodetava detaili sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, siis joodetav detail ise ei sula. Jootmise käigus sulab aga joodis, mis seob joodetavaid pindu.

Imelik kirjutas:seal vahel on joodis, mis on jõuühendusteks ebastabiilne materjal (meh.surve püsivus, temperatuuritaluvus, külmvoolavus, jne.)

Joodis ei pea muide alati olema pehme tina või plii sulam. On veel olemas kõvajoodised, mis on harilikult vase baasil ja pehmejoodistest kümmekond korda tugevamad.
Peale selle on veel alumiiniumjoodised, hõbejoodised, mangaanjoodised, kroomnikkel-joodised... Viimaste sulamistemperatuur on vahemikus 1000...1500 kraadi.

Imelik kirjutas:Joota jõuahelaid ei ole minuteada kunagi lubatud. Tavaliselt soovivad seda elektroonika- ja nõrkvooluinimesed, kus on tegemist signaali levimisega pinnakihis.

Millisest piirist algab jõuahel? Olen näinud suurte, mitmekilovatiste mootorite mähiseid, mis on joodetud.
Toiteplokkide, jms. kilovati suurusjärgus olevate elektroonikaseadmete toitepesade, -lülitite, kaitsmeplokkide ja trafode külge minevad juhtmed on valdavalt joodetud, rääkimata trükkplaadile minevatest juhtmetest. Ka trükkplaadil (220V) jõuahelates olevad detailid (alaldid, filtrid, kondensaatorid, türistorid-transistorid jt. elemendid on joodetud.

"Pinnasekihis leviva signaaliga" pole seal toiteahelates mitte midagi pistmist. Sa ajad midagi kõrgsagedusega segamini. Mega- ja gigahertsid levivad mööda juhi pinda, aga mitte 50Hz madalsagedus.

Olen jootnud tavalise tinaga 1000 A jõuahelaid (käevarrejämedune vaskkaabel) ja mõne arvates nüüd kurjategija? Kusjuures kui analoogtelevisioon poleks kinni pantud siis minu toitekaablist sõltuks kogu eesti televisiooni näitamine? Igatahes jootmisega saab teha täiesti kestvaid jõuahelaid ja ei teagi et oleks keelatud. Nõuka ajal mitmeid vaskjõukaableid jootmisega jätkatud ja minu omadest pole ükski ära koolenud. Tänapäeval ma jootmisega ei viitsi jännata, hülssimine on kordades kiirem ja mõnusam tegevus.
Aga nn. nugaklemme on justnimelt blank (mittekiulise) juhtme jaoks olemas. NB! Nugaklemmid on ühekordse kasutamisega, st. kui liite lahti võtate siis tuleb ots maha lõigata või juhe katki. Nugaklemm töötabki sellele, et lõikab juhtme sisse kui nuga ja loomulikult ei ole ühendus nii hea ja töökindel kui ükskõik mis muu tehnoloogial, kuid klemmi andmestikus näidatud voolutugevused väidetavalt tehased garanteerivad. Nugaklemme tahavad kasutada kõik väljast ostetud tööjõud ja nad on nõus kasvõi vanakuradi endaga magama, kui vaid saaksid neid kasutada (pole vaja midagi puhastada, otsa lükkad klemmi ja ongi kõik). Phoenixi eesti esindaja väitis, et mehaanilise kontaktiga lahtivõetavatest klemmidest on parim kontakt kruviklemm (kui kruvi korralikult kinni siis ajas stabiilne) siis vedruklemm (kontakttakistus ca 2 korda suurem, samuti ajas stabiilne, sest vedru hoiab kinni) ja siis nugaklemm (kontakttakistus ca 2 korda suurem kui kruviklemm, kuid pole ajas stabiilne (kui oled profim siis osad nugaklemm kinnitusi loetakse ajas stabiilseteks (sõltub tehnoloogiast, kas ühendusviisil tekib kestast nn. vedru efekt)).
Joodetud, hülsitud, keevitatud ühendused on õieti tehtuna nii head, et need ühendused on igavesed.

Joodis ei pea muide alati olema pehme tina või plii sulam. On veel olemas kõvajoodised, mis on harilikult vase baasil ja pehmejoodistest kümmekond korda tugevamad. ....

Joodis tähendab automaatselt temperatuuritundlikumat materjali kui on joodetav materjal.
Elektroonikas ja elektrotehnikas kasutatakse pehmejoodist.

Millisest piirist algab jõuahel? Olen näinud...

Seal kus pole valgustus või juhtimisahel. Tegelikult oleks olnud õigem väljend tugevvoolu ahelates. Tugevvooluahel lõpeb toiteotstega seadmes. Reeglina kasutatakse neetimist. Liinikaitseseadmed ei kaitse el. tarviteid nende vähese mehaanilise vastupidavuse korral, küll peavad nad seda tagama kohtkindlale toiteahelale. Mida kuskil nähtud või tehtud ei paku isiklikult huvi.

"Pinnasekihis leviva signaaliga" pole seal toiteahelates mitte midagi pistmist. Sa ajad midagi kõrgsagedusega segamini. Mega- ja gigahertsid levivad mööda juhi pinda, aga mitte 50Hz madalsagedus.

Imelik kirjutas: ...Tavaliselt soovivad seda elektroonika- ja nõrkvooluinimesed, kus on tegemist signaali levimisega pinnakihis.

Kalvise väiteid ei väsi "imetlemast". Uuri isiklikult üllitise autorilt järgi-miks arvavab Ta nii nagu seal kirjas (lk22., peatükk 2.7 Töökindlus ,teine punkt). Ilma Sinu väiteid arvestamata?