Ehitusfoorum

Tegemist puitlaagidel põrandaga (alt tuulutatav) ja korralikult soojustatud (30cm peno) ning kange tahtmine teha esimesele korrusele põrandaküte. Teisele planeerin radikaid. Pinda kokku 100+100m2;.
Küsimused: 1). milliste kihtidena (kipsplaadiga?) peaks vesipõrandakütet puitpõrandale planeerima, kui olemas on 22mm OSB laagidel? 2). millist katelt soovitate - sobiksid nii graanul kui puit, kuid kas on ka sellist "universaalset", mida saaks kütta puudega (koos akupaagiga) ning äraolekul graanuliga (automaatselt)??? Tänan ette soovituste eest!

talade vahele pannakse midagi sellist aga meil levinud on selline kus toru käib pealt sisse mitte alt nagu pildil (paremat pilti ei leidnud). plekkiriba (isolaator) kus keskel toru jaoks süvend kinnitatakse kindla sammuga paigaldatud lauade vahele ja osb vms peale

all järgneva postitataja ints tekst on tegelekult väga loogiline

Puitpõrandale saab panna põrandakütet,aga mõistlikum on seda mitte teha.Sellega kaasneb hulk jamasid:põrand peab olema hästi soojustatud,küttetorude all tuleb kasutada metallist "reflektoreid",et soojus ülespoole kiirgaks,kasutada ei saa normaalse paksusega põrandalauda (kasutada tuleb õhemat lauda),seoses sellega omakorda tuleb põrandalaake tihedamalt panna jne...Puit nagunii mängib,aga kui seal all veel küte ka on,siis ta hakkab veel rohkem mängima.
Üleüldse on minu jaoks see asi loogika vastane:MIKS on vaja läbi soojusisolaatori (ja puit on soojusisolaator) hakata sooja läbi lükkama?
Korralikult soojustatud puitpõrand on ka ilma kütteta soe.Kui aga tahta tervet ruumi põrandaküttega soojendada,siis kasuta radikaid.Kui teisele korrusele tulevad nagunii radikad,siis hoiad sa sellega ka hulka raha kokku.Põrandaküte pane kindlasti sinna,kus on plaaditud põrand (esik,köök,vannituba,saun jne).

Ints kirjutas:Puitpõrandale saab panna põrandakütet,aga mõistlikum on seda mitte teha.Sellega kaasneb hulk jamasid:põrand peab olema hästi soojustatud,küttetorude all tuleb kasutada metallist "reflektoreid",et soojus ülespoole kiirgaks,kasutada ei saa normaalse paksusega põrandalauda (kasutada tuleb õhemat lauda),seoses sellega omakorda tuleb põrandalaake tihedamalt panna jne...Puit nagunii mängib,aga kui seal all veel küte ka on,siis ta hakkab veel rohkem mängima.
Üleüldse on minu jaoks see asi loogika vastane:MIKS on vaja läbi soojusisolaatori (ja puit on soojusisolaator) hakata sooja läbi lükkama?
Korralikult soojustatud puitpõrand on ka ilma kütteta soe.Kui aga tahta tervet ruumi põrandaküttega soojendada,siis kasuta radikaid.Kui teisele korrusele tulevad nagunii radikad,siis hoiad sa sellega ka hulka raha kokku.Põrandaküte pane kindlasti sinna,kus on plaaditud põrand (esik,köök,vannituba,saun jne).

Kõik õige Ints, kuid kindlasti ei kasuta ma põrandalauda - laakidele kruvin 22mm OSB. Sellele fooliumi ja küttetorud + kipsplaadi (kuidas ja mis paksusega plaate otstarbekam oleks kasutada ongi küsimus) ning lõpuks naturaalse spoonparketi (7mm). Kuna OSB all on 30cm penot, tuleb soojus kindlasti pigem üles kui alla. Radikate probleem on selles, et jäävad külmad nurgad ning kuna sauna/pesuruumi piirkonda planeerin niikuinii vesipõrandakütet, siis miks mitte kogu I korruse pinnal? Kas tuleb ikka põrandakütte tegemine "hulga kallim"??? Küsimus ka selles, et kui möödapääsmatud on alumiiniumplekist "soojusjaoturplaadid" küttetorude all/ümber? Kas seal saaks kokku hoida?

fooliumi ja küttetorud + kipsplaadi

no sel juhul on asi lihtne! tekitada mingi x seguga veetorupaksune kiht kus torud sees, millele liimida põrandakipsplaat

Kas ikka on nii lihtne, et vala torudega tasa ja põrandakips peale? Kas kellelgi on kogemust, kui paks kiht (kipsplaati) peaks/võiks toru peal olla, et soojus ühtlaselt läbi tuleks? Mis segu oleks õige kasutada, et ei praguneks, salvestaks sooja ning ei oleks kaalult raske?

Kui on õhuke kiht, peaks torud tihedamalt (150mm vahega) paigaldama. Betoonil peaks soojusjuhtivus parem kui kipsil olema, kuid ta on raskem. Kui laagid kannavad, saab betooniga ühtlasemalt sooja põranda. Võib torude alla armatuurvõrgu panna ja torud selle külge kinnitada. Armatuur vähendab pragude tekkimise võimalust ja tugevdab põrandat, kuigi ega praod laminaadi alt välja ei paista ja suur katastroof ei ole.

Siin on konstruktsiooni variante http://www.ehitusteave.ee/06050533.pdf

Ints'i jutt puhta õige,milleks puu sisse enam toppida soojendust,see isegi soe
põrandaküte ikka sauna,esikusse,pesuruumi
põrandakatteks sobib laminaadi(tehniline materjal ja külm:( asemel hästi korgiga kaetud plaadid,see materjal on eriti sõbralik ja soe,samuti vasupidav,
ise kasutan köögis seda 8 a. ega pole sellele peale kerge pesu mingit erihoolet teinud
ei saa aru miks kööki pannakse plaate,kõik põrandale kukkuvad asjad saavad viga või purunevad??

ei saa aru miks kööki pannakse plaate,kõik põrandale kukkuvad asjad saavad viga või purunevad??

Plaaditud põrandat on kergem puhastada,kui köögis mingit lobi juhtub maha kukkuma.

Ok. Täpsustan veel küsimuse üle. Betooni puitlaagidele kruvitud OSB plaadile valada ei kannata - liiga raskeks läheb. Millise läbimõõduga torusid oleks sobiv põrandakütteks - kas on võimalik neid 1x kipsplaadi sisse "uputada" st teha torudevahelised kipsiviilud 1x kipsist? Kas metalljaotusplaadid on ikka hädavajalikud? Mis segu kasutada küttetoru ümber, mis oleks soojasalvestav, kui kaalult nii kerge kui võimalik?
Ootan asjalikke arvamusi! Veel parem kui kogemustele tuginevaid...

No soojasalvestust väga vaja pole. Sellega on isegi nii, et mida vähem salvestab, seda kiiremini üldiselt reageerib süsteem temperatuuri muutustele.
Ma arvan, et kerget ja samas palju sooja salvestavat materjali ei leiagi.

Kodanik kirjutas:Kas metalljaotusplaadid on ikka hädavajalikud? Mis segu kasutada küttetoru ümber, mis oleks soojasalvestav, kui kaalult nii kerge kui võimalik?

metallplaadid on aseaine põrandamassile. Eesmärk on hoida kütva pinna temperatuuri madalal ja tagada sama küttevõimsus suurema kütva pindala abil. Ilma võib halvimal juhul juhtuda see, et põrand on triibuline - torude kohalt kuum, torude vahelt jahe, ja keskmiselt eriti ei küta.
Ei maksa unustada, et põrandaküte on kiirgusküte, mitte toa õhku soojendav küte, ning parima tulemuse annab kõige ühtlasema pinnatemperatuuriga põrandapind.

Soojust salvestab mass (kaal), erisoojusest sõltub kui hästi. Parima erisoojusega aine on ... vesi. Kivimid oluliselt ei erine - loeb kaal.
http://www.kaminameister.ee/est/vordlus.htm

Kipsplaat on betoonist kordi kehvem soojusjuht, 13mm kipsplaat on 7mm parketiga võrdne soojusisolaator.
Võibolla oleks sobivam mingi tasandussegu, nt. http://www.knauf.ee/files/Knauf_FE_50.pdf
http://www.knauf.ee/?id=3933 (kari jooniseid)
Võiks ju sobida, pole liiga raske.

Kas keegi, kes on reaalselt kokku puutunud küttetorustiku paigaldamisega puitkonstruktsiooniga põrandale, oskaks kogemuste pealt soovitada võimalikult õhukest ja kerget lahendust alguses kirjeldatud olukorrale? Kripeldab endiselt - 1. millist küttetoru kasutada 2. kas kasutada kipsiviile või täisvalu (siis mis seguga???) 3. kui paks peaks/võiks segu kiht olla toru peal? Metall"jaotureid" kasutada ei taha (kallis). Peale planeerin kile; õhukese alusvaiba (1,8mm) ja nat.spoonparketi 7-10mm. Ja tuppa tahaks talvel +21 saada ka... Kuidas kellelgi päriselus toimib sarnane kütteviis?

ma täpselt sama probleemi ees - et kas panna põrandaküte teisele korrusele või mitte.
Plaan on järgmine: põrandalaagidel on OSB plaat, selle katan fooliumiga. Siis panen torud paika ja nende vahele 25mm saepuruplaadist ribad (laius ca 15 cm). Ribade vahele jääva tühimiku valaks seguga täis, et tekiks mingi soojussalvestus ka. Kogu selle kupatuse peale õhuke (kuni 3mm) parketi aluskate ja siis naturaalne puitparkett.
Selline lahendus peaks minu arust toimima.
Kui ei, siis vaielge vastu.

Kindlasti toimib, ainult et põranda temperatuur jääb ebaühtlane - triibuline. Suht ebameeldiv. Kui tugitoolis istud, pead jalad sättima põranda peal "õigesse kohta".

warlock kirjutas:Kindlasti toimib, ainult et põranda temperatuur jääb ebaühtlane - triibuline. Suht ebameeldiv. Kui tugitoolis istud, pead jalad sättima põranda peal "õigesse kohta".

minupärast võib ta triibuline olla, oluline on see, et ta tuba kütab, kui väga külm on.
Vaevalt, et teise korruse põrand nii külm on, et need triibud tunda jäävad.

Kui sussidega oled ja väikseid lapsi pole, kes põrandal mängida tahavad, siis pole tunda. Muidu on jalatallaga isegi 3C suurune muutus tunda. Kui sul on põrand triibuti +24C ja +34C, siis +24C tundub jahe ja +34C nagu liiga soe. Kui on nii väikse soojusmahtuvusega põrand, siis on vist isegi termostaadi sisse-väljalülimised tunda.
Muidugi elab üle, aga mu meelest on radikate kasutamisel antud juhul küll elutingimused mugavamad.

warlock kirjutas:Kui sussidega oled ja väikseid lapsi pole, kes põrandal mängida tahavad, siis pole tunda. Muidu on jalatallaga isegi 3C suurune muutus tunda. Kui sul on põrand triibuti +24C ja +34C, siis +24C tundub jahe ja +34C nagu liiga soe. Kui on nii väikse soojusmahtuvusega põrand, siis on vist isegi termostaadi sisse-väljalülimised tunda.
Muidugi elab üle, aga mu meelest on radikate kasutamisel antud juhul küll elutingimused mugavamad.

jah, võtab pead sügama ..
radikatele on jälle soojemat vett vaja ..

mel777 kirjutas: jah, võtab pead sügama ..
radikatele on jälle soojemat vett vaja ..

Oleneb ikka mis radikad ja kui suure pindalaga. Näiteks, kui al.radikad ja 1,5 ribi toa m2 kohta, võib küttevesi jahedam olla, kui sinu põrandakütte versiooni puhul.

TERE, Teeme 2. korrusel pörandaid tihti, plaadi peale joonistame projekti järgi, pandava toru kontuurid, sest me ei saa kasutada sammude arvestamiseks vörgu abi.Siis toru 14-ne sammuga 150 maha,vahele kipstükid 100 laiusega[mölemale poole jääb 50mm.,mis piisav] toru kinnitataksen.n naelkinnitusega[kasutavad elektrikud juhtmete paigaldamisel] Vahele mingi tasandussegu.Oleme nii teinud 100des majades ja köik on rahule jäänud.2.korrusel peaks olema eraldi kollektor,ning märjad ruumid oleks töös koos alumiste märgade ruumidega[annab vöimaluse kütta ka suvel]EDU