Ehitusfoorum

Tere!
Loen ja mõtlen!
Kas keegi on reaalselt teinud mingid suurusjärgud selgeks otsene kasu või kulu 150m2 majale aasta lõikes kui betoonpõranda alla tuleb 200mm. soojustust või kui panna100mm. soojustust.

Seinad väljast 150mm. Sokkel 100mm. Kaldlagi ja lagi 300mm. Aknad keskmised näitajad.

Kas see vahe võib tulla kuu lõikes mõtetu ja ei tasu lihtsalt raha maha matta?
Kuidas sellele hästi lihtsalt läheneda? Kuupide arvutust?

Selle osa vastustest jätaks vahele, et tellin kõikidele soojustuse paksuste arvutamisele energiaauditi!!!

Aitäh vastajatele!

Mõtle veidi laiemalt: Põranda alla sa hiljem enam soojustust juurde ei pane. Mitte mingi nipiga. Seina ja lakke küll....

Äkki siis panna juba pool meetrit! Tulevikus ju juurde panna ei saa!!!

riho33 kirjutas:Loen ja mõtlen!

Jätka samas vaimus
http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika2/pi ... amine.html
http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/ ... rvutus.PDF
http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf

Tere. Mingi piirde soojustuse paksuse muutus ei ole võimalik otse üle kanda küttekuludeks. Selle muutuse selgekstegemise jaoks on vajalik välja arvutada kogu hoone energiabilanss ning seejärel saad muuta selles arvutuses ühte parameetrit ehk põranda soojustust ja vaadata kogu energiakulude muutust. Aga see arvutus ei ole niisama lihtne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere,

väga umbes arvutus, mis ei pretendeeri mitte mingisugusele tõele.
Kui võtame põranda temp-ks +18 C ja põranda soojustuse aluse aasta keskmiseks tempiks näiteks +8C, siis vaheon 10C. nö. kütteperiood ca 222päeva.
ainult soojustuse U arv 100mm EPS (lambda 0,037) > U = 0,37W*C/m2
200mm EPS-i > U = 0,185 W*C/m2

100mm korral 1m2 soojuskadu aastas= 0,37x222x24*10=ca 20kW
200mm korral 1m2 soojuskadu aastas siis 2x vähem ehk ca 10kW.

Nagu siin eespool öeldud pole see niisama lihtne, aga mingi vale suurusjärgu selline jäme lähenemine annab.

statistik kirjutas:vaheon 10C. nö. kütteperiood ca 222päeva.
ainult soojustuse U arv 100mm EPS (lambda 0,037) > U = 0,37W*C/m2
100mm korral 1m2 soojuskadu aastas= 0,37x222x24*10=ca 20kW
200mm korral 1m2 soojuskadu aastas siis 2x vähem ehk ca 10kW.

Usun, et lasteaialaps ütleks ilma u-arvu, lambda, delta-T ja küttepäevadeta samuti, et 2 korda paksem soojustus on 2 korda soojem.

ehituskurule: käin ikka iga nädal lasteaias, aga arvan et kõik lapsed ei suuda seda siiski öelda.
kui võtta arvesse ka täitepinnast ja teisi põranda kihte, siis see vahe muidugi päris 2x ka ei ole, kuigi soojustuse osakaal on muidugi suurim.
soovisin umbmääraselt näidata, et palju energiat kulub ühe või teise variandi puhul.
ja sealt siis soojustamise tasuvust hinnata.
kui on põrandaküte, siis temp.-de vahe ka suurem. üldiselt perimeetril 2m ulatuses pannakse 200mm ja mujal siis 100-200mm - kuidas keegi.

Kui aastast soojuskadu (energiat?) kW -des mõõdetakse siis on jälle jama lahti..

10 kW ruutmeetri kohta aastas -

150m2 x 10kW x 24h x 365 päeva = 13 140 000 kWh = mill kuni poolteist € aastas.... ok, miljon, kui suvel välja lülitad



Aga teemaalgatajale - 100 mm penot on vähe - mul on 100 ja põrand on külm, peab põrandat kütma..
Tuttav projekteerija ütles, et peaks olema 200.

Palju 100 mm 150 ruutu penot maksab?

to trebla: 24 ja 365 on juba sees, vaja ainult m2-ga läbi korrutada. aga ka siis tuleks nagu veidi suur.

trebla kirjutas:100 mm penot on vähe - mul on 100 ja põrand on külm, peab põrandat kütma

Soe ja külm on ikka väga subjektiivne. Mul on ka liiva peal 2x50 peno, siis 100mm betoon, selle peal puitparket ja lapselapsed pannakse ka paljajalu põrandale. Keegi ei kurda, et põrand oleks külm.

Mul on betoonsokkel seestpoolt kaetud 100mm vertikaalsoojustusega sügavuseni 60cm maapinnast (ei ole ideallne lahendus) ja põrand välisperimeetril 1m ulatuses 250mm ja sellest seespool 150mm.

Mingi piirde soojustuse paksuse muutus ei ole võimalik otse üle kanda küttekuludeks
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Keegi ei taha uskuda aga nii see on

trebla kirjutas:Palju 100 mm 150 ruutu penot maksab?

ca 940 €

Imelik kirjutas:

Mingi piirde soojustuse paksuse muutus ei ole võimalik otse üle kanda küttekuludeks
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Keegi ei taha uskuda aga nii see on

Aga ehk siis palun seletage kuidas tegelikult lugu on?
Näiteks kui seinast "kargab harakatele" täna 20 kWh.m2. ja soojustust lisades kaob vaid 10 kWh. siis kas küttearve muutub või ei?

Kas on väga paha,kui on alt ülesse kuiv liiv,mõne sendine õhuvahe,talade vahel 50mm peno,selle peal 100mm klaasvill,40mm põrandalaud,7mm roheline plaat(nime ei mäleta) ja parkett?

rokikas kirjutas:

Imelik kirjutas:

Mingi piirde soojustuse paksuse muutus ei ole võimalik otse üle kanda küttekuludeks
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Keegi ei taha uskuda aga nii see on

Aga ehk siis palun seletage kuidas tegelikult lugu on?
Näiteks kui seinast "kargab harakatele" täna 20 kWh.m2. ja soojustust lisades kaob vaid 10 kWh. siis kas küttearve muutub või ei?

Oi nüüd Sa küsid küll vale mehe käest (olen diletant, mitte ehitusinsener) aga mõningat ettekujutust arvan omavat.
Soojustuse paksus on vaid üks parameeter, mis mõjutab soojusjuhtivust piirdes ning seeläbi soojakadu. Samas mitte võrdeliselt. Vastasel korral oleks võimalik viia soojakadu nulli (see kahjuks võimalik ei ole). Küttekulud sõltuvad üldisest soojakaost. Soojakadu koosneb ebaühtlastest soojakadudest erinevatel piiretel ja süsteemidel (millel on erinev osatähtsus ja mis on samas muutumises). Seega on mingi arvutuse puhul täidetud alati ainult mingid tingimused.
See siis minu "arusaamine" asjast- võta heaks või pane pahaks (valemitega vehkima ei hakka). :hello
Imelik.

Kahjuks ei ole minagi insener ja arvamisele ning aimamisele nii mõnigi kord tugineb mu "arusaamine" aga alati on ju võimalus ennast targematel harida lasta

Tore oleks ikka teada saada kuidas selle soojustuse lisamisega ja küttekulu muutusega täpsemalt lood on.
Näiteks kui mu maja küttekulu on täna 100 kWh. ja 10% sellest ehk 10 kWh on see mis läbi seina harakatele kargab siis parendades seina soojapidavust nii et sealt kaob vaid 5 kWh siis kas küttekuluks kujuneb ~95 kWh või hoopis mingi muu number .
Ehk kas lisasoojustamise tasuvust võib selle võidetud 5 % baasilt arvestada või ei?

50% muutis 5%? Laias laastus võid aga Sinu majas jaotus energiabilanss ümber (arvan ma)

Imelik kirjutas:Sinu majas jaotus energiabilanss ümber (arvan ma)

Ehk siis rahakotis tähendab see ....? Kas on lootust et kulud langevad ~5%?

See ongi see jama, et raha soojustuse paksenemisel (EUR/m) on sama aga kokkuhoid on erinev, kuna energiabilansi muutus ei ole samaväärne.
Sinu näite põhjal: 1. 10kWh=10% ja 100%=100kWh = soojustuse hind korda 1= energia hind korda1
2. muutus 50%= 5kWh = 5,3% ja 100% = 95kWh=soojustuse hind korda 2 = energia hind korda 0,95
3. muutus 50%= 2,5kWh= 2,7% ja 100%= 92,5kWh= soojustuse hind korda 4 =energia hind korda 0,925
Seda eeldusel, et muud bilansi osad püsisid samad. Samuti ei ole see ülekantav teisele objektile, kuna energiabilansid on erinevad.
Sinu poolt väga armastatud U-väärtusega on graafiliselt asjad nii nagu näidatud joonis 5. lk14. Nii sain ma lihtsustatult aru Lugupeetava vahemärkuse mõttest (kui eksisin, ehk siis parandatakse).
Imelik.

Külaline kirjutas:Sinu poolt väga armastatud U-väärtusega .......

Kas just väga armastatud aga jah parem arutelus U väärtused kui "pane 20 cm. soojustust - ei, loll oled või, aitab 10 cm. küll - 15 cm. on hoopis paras - tolad, palksein ei vaja soojustamist - jne." Jutul võiks ikka mingi "käegakatsutavam" konkreetsus ning sisu ka olla. Loomulikult tuleb omale ka aru anda mida see U arvu muutus sisuliselt rahakotis tähendab ja et seina soojustuse duubeldamine ei tähenda küttearve poolitumist.

Tõsi ta on, et üldine tendents on siin panemisel ja arvamisel. Samas tuleb ka aru anda, et projekteerimist ja arvutust vist ikka foorumist ei saa?
Selle duubeldamise kohta pean lisama selgituse, muidu teeb hr. Alar Piirfeld mul homme kindlasti "kõrvad punaseks" .
Nimelt erinevate kihtide U arve piirdes tegelikult liita ei saa (liidetakse soojatakistusi R). Sealt tuleneb näiteks asjaolu, et fibo -ja betoonseina U arv on õhukesel soojustusel mõneti erinev, kuid paksema soojustusega praktiliselt sama (kuigi nende soojusjuhtivuse vahe on a la 10 korda).

Aitäh vastanutele!
Et siis kokkuvõttes mu küsimus vastust ei saanud! Teadus on ehitaja jaoks mingi olemas! See on, et mida rohkem soojustust seda soem! Sest nii keegi rääkis! Kahju, et inimesed raha ei oska lugeda ja mina ei ole kindlasti ka õige inimene selle arvutusega tegelema! Pigem lähen oma lahendusega lihtsama vastupanu teed ja panen seina äärde 1,2 m 200mm ja ülejäänud 100mm. Kui keegi arvab, et seda ei ole piisavalt, siis paluks arvutuse näol tõestust! Et palju kulud tõusevad! Vabandust!!! Et palju ikka soojuskadu tekib!
Mis minu mõistusesse veel ei ole kohale jõudnud on energiamärgis. Tallinna linnas on ka selline nõue! Minu majale tuli see tähis C. Miks seda vaja on, on täielik müstika! Ehk vist, et keegi saaks kuskilt teenida! Loogika ütleb, et kõige pealt peaks ikka paika panema märgise ja siis arvutama ja joonistama soojustuse paksused joonistele!

Aitäh vastanutele!
Kas Hr. Piirfeldilt on ka keegi reaalset nõu saanud? Lugedes erinevaid postitusi on vastused enamuses vastusteta! Teoreetik on tugev!

Kuidas sellele hästi lihtsalt läheneda?

Lihtsalt, tuleb teha energiaaudit ja erinevate meetmete tasuvusarvutus (mis on veel pealegi ajas muutuv).
Aga kuna lihtsat vastust ei tulnud (pane, nii on hea ja teistmoodi on mõtetu), siis on postitus vastuseta ja vastajad teoreetikud (et keegi saaks kuskilt teenida)?

Imelik.