Ehitusfoorum

Teen nüüd sellise patuteo ja üritan tiba rahast rääkida. Eesmärgiks ei ole pottseppade rahakotis sobrada vaid anda tellijakandidaatidele mingigi ettekujutus hindadest. Huvitaks just "standartvarustuses" küttekollete hinnad st. ilma kalliste iluvidinateta (marmor, "disainpott", jne.)
Mõned selleteemalised jutud mis silma siin jäänud -

kaminahi kirjutas:Nelja tonnine Unibuildi ahi annab ööpäevas "kuni" 120 kW puhtalt kätte. Hind "alates" 4000€.

kaminahi kirjutas:

erala kirjutas:Kas Tartu kandis keegi mulle sellise ahju teeks?
Mis hinnaklassi selline ahi jääb?

Sellise ahju saad ka Tartu kandis ja hinnaga 1600+ km. Hind sisaldab kogu ehitusega seonduvat ja firmagarantiid.

Ahi sisaldab ca 300 savitellist( 1200kg), 150 tulekindlat tellist( 500kg) ja ca 14 kotti erinevat segu (350kg) Seega kaalub selline ahi kokku "alates" kaks tonni .

motamees kirjutas:2200 ja rohkem.

meelisvaiksaar kirjutas:2200 eur. see siis töö ja materjal koos. See hind ei sisalda vundamenti,ega korstent loomulikult. Valmis on ca 10 tööpäevaga ja garantii on minu oma.

viewtopic.php?f=1&t=32335&start=50

meelisvaiksaar kirjutas: Mina arvan,et kui ma peaksin tegema norm mõõtmetega ahju siis selle tööraha algaks 1700 eur. ja läheb ikka ülespoole.Sõltub väga paljudest teguritest(suurus,viimistlus,slepe pikkus,eeltööd ,järeltööd jne, ....ilmselt enamus oleks kokkuleppele jõudmine)
Ah jaa korduma kipuvad küsimused.....Palju maksaks pliit soojamüüriga.Tööde hind algaks 800 eurist. Ja jälle...sõltub väga paljudest asjadest..Lesoga,ilma,viimistlus? Pottkivist,tellisest? Lepe? kas peab ka vundamendi tegema teisekoha peale(Pererahvas soovib muuta maja konstruktsiooni jne)

posting.php?mode=quote&f=1&p=186979

Soomlaste "baashinnad" http://www.rakennusliitto.fi/@Bin/38905 ... u+2011.pdf
Need hinnad seal on meie mõistes brutopalgad.
Tööriistade kasutamise eest võib aga ei pea tasu küsima. Sama ka kõigi muude kuludega.
Ja meeldetuletuseks et tegemist on soovituslike hindadega aga mitte kohustusliku hinnakirjaga.

Kes oskab/tahab seda "hinnakirja" täiendada/parandada tehke palun seda. Mida rohkem infot seda parem.

kaminahi kirjutas:Pooleteist tonnine sihvaks ahi. Hind 1200 + km €

kaminahi kirjutas:Pumpameeste tungival nõudmisel pean lisama siiski paar seletavat joonistamist minu soovitatud saledast ahjust, nii hinnalt kui põrandapinnalt

viewtopic.php?f=9&t=28953

Väga suhteline teema. Alati on midagi ju teisiti, aga kui küsitakse, siis ise tahaks kodu lähistel unibildi eest vähemalt 1500.- kui on puhasvuuk. Aga muud viimistlused ekstra. Oleneb ikka paljustki, nagu näiteks tujust ja rahalisest olukorrast Mingi krdi valem oli ka mu töö hinnast, aa käsivormika puhul klappis materjali ja töö suhe.

Kas pead silmas ~2 tonnist ahju?
Eks loomulikult on kõik suhteline ja sõltub asjaoludest aga mingi "alustushinna" saab ehk ikka pakkuda.
Kas mingi pliidi pilti/joonist koos hinnaklassiga tahaks siia keegi lisada?

Vaatan ja Imestan,et minu kunagine kätetöö istub siin foorumis ja ootab hinnapakkumisi teistelt tegijatelt.Saan veel aru kui tellija saadab selle näidisena privaatselt pottseppadele küsides hinda, kuid avalikul ülespanekul tuleks ikka luba küsida või panna vähemalt viide kelle tööga on tegemist mida soovitakse.Ei räägi siinkohal mingist isiklikus projektist või patendeeritud tootest vaid terca vtt st ja erinavatest isiklikest tehnilistest nüanssidest moodustatud omanäolisest müüritud kütteseadmest oma heade ja võibolla ka vigadega,mida luues omistasin autoritaarse staatuse ja omandiõiguse antud pildile,mille levitamine ja avalik esitlemine peaks olema minu meelevallas.

Mis puudutab aga hindadesse ja ka töö kvaliteeti siis isiklik arvamus on ,et kui suudetakse teooria ka praktikaga kokku viia,ehk käsitsivalmistatud kütteseadmed omavad kõrget kasutegurit 78%, saaste on normis ehk puu põleb puhtalt ja kõrge temperatuuriga.Pottsepa väljastatud kütteseadme passis olevad näit 40x50x60 kolle, 16kg puude jaoks, kolde võimsusega 51 kwh,min lõõripikkus 5.2m,12tunni keskmise nimivõimsusega 4.25kw,kajastub ka reaalselt selles ahjus,ehk erinevate ahjukihtide paksused, nende vahel olevad isolatsioonmaterjalid ja ahju väliskest,olgu see ahjupott või savitellis ,moodustavad terviku, millest tõepoolest salvestatud 51kwh soojust eraldub 12 h, mitte x tunni jooksul ,nimivõimsus ju muutub ja mille vastupidavus ja kütmistsüklite arv ei jää alla tehaseahjudele, siis korraliku käsitöö hinnad ei peaks olema odavamad meie põhjanaabrite või lääneriikide moodulkollete hindadest.Selle reaalse tulemi saaks aga praktiliste katsetuste põhjal,seetõttu olen kahe käega poolt EKUK ses toimuva osas.
Vastupidiselt minu kodulehel olevatele piltidele puudub otsene eelistus mingile ahjutüübile,kui siis, mul suvilas on kolme ringiga umbkoldega pleku ca 1mx0.8m.Umbes tund pärast kütmise alustamist,on mõned kohad juba 50 c ,pärast siibri kinnipanekut osaliselt üle 90c.Järgmise päeva õhtuks ehk 24 h pärast ca 30-50 c.Kütab ca 70 m2 pinda,-20 välis temp juures tuleb kütta 2 korda ööpäevas.Nagu oleks kõik korras, kuid sellele ahjule passi väljastades hakkab minu käsi küll tõrkuma väites 78% kasutegurit ja täpse nimivõimsuse määramises.Ahjusid on võimalik ehitada väga erinevalt,seinapaksused,erinevate kihtide arv ja nende vahel olev isolatsioonimaterjal,kolde ehitus- umbkoldest väga õhulisele ribilisele koonusrestkoldeni välja kus isegi leegi tipp saab eelsoojendatud õhku,et põlemine toimuks võimalikult täielikult, kõik see mõjutab ahjude soojustehnilisi näitajaid ja peaks olema tellijale arusaadavalt ahju passis,mitte lihtsalt en i järgides arvutatud, vaid reaalsete mõõtmiste tulemusel saadud konkreetse kolde, konstruktsiooni ja materjaliga ahju kohta.

Mis aga puutub minu kütteseadmete hindadesse siis egas mul vahet ei ole kas perenaisel on kass või koer.
Kui objekt jääb minu kodukohast 50 km raadiusesse või vähem,ehitatav ahi asub ühes ruumis ja korsten vahetus läheduses siis konkreetselt selle ahju saab tellija 1200.- eest või ca 2500 koos materjali ja transpordiga,säästuvariant 1000.-, Plekkahju ei oska ma parema tahtmise juures ka kiiremini ehitada kui kiviahju. lisatööd on muidugi eraldi hinnaga.
Tegijate hinnad üldjuhul on avalik kaup ,sest kui ma teilt ahju küsin, siis tuleb nii hindasid kui eneseülistusi,kahjuks ka meie võimuparteide laatset üksteise mustamist.Jätkem see ja ulatagem kolleegile käsi kui teine ädas,õppigem ja õpetagem üksteist, liikudes edasi eesmärgiga pakkuda kvaliteetset ja profesionaalset pottsepateenust,haarates ka seda turuosa mida praegu hõivavad võõralt maalt toodud metallist ja hallist kivist seadmed.

Teine ahi on umbkoldega 18 kg puude jaoks ja nelja püstlõõriga,kuna lae kõrgust vähe,ei saanud kahjuks ahju väga kõrgeks ajada ja umbes 4.5m lõõri pikkusele tuli lisaks ca 1m viimalõõri soemüüri pealt.Aega kulus oluliselt kauem kui väikese kaminahjukese tegemiseks.ca 1.5x.Lisaks tulid tükikesed kiviaiast ja silluse inspiratsioon ühelt kaugemaamehelt,kes teavad need teavad.

Kolmas ahi on Viisnurkne nurgakaminahi, viimistletud pärast sissekütmist,palju tööd ja vaeva ,kivide lõikamist,ülaühenduse konstrueerimine.Kuna krohvi ja looduskivi tööd vähem teinud, võttis aega ellnevatest enim.2x

Plekkahi:Aega kulus midagi väikese kaminahju ja sillusega tellisahju tegemise vahel,sobib ideaalselt sinna vanemasse talumajja, kus pidevalt sees ei elata.

Hinnad muidugi ei tõuse päris proportsioonis töömahuga.
Arusaamatuks jääb Meelise hinnaerinevus pliit soemüüriga ja ahju,kuid eks iga meister tea ise, mis pliit ja mis ahi.

NB. Ei suru ennast esile,vaid lihtsalt täiendan seda foorumirubriiki kus minu töö juba niigi üleval on.

Oleks ikkagi äraütlemata tore kui nüüd ka Meelise Vaiksaar ja tema poolt üleskutsutud järgiksid Taneli konkreetsust. Pilt ja hind. Mitte Plää-pläää-plää ja makske mind kinni

No nii, üks pliidi truubi leso komplekt juba tuttavast kivist! Paremalt on puudu veel 1 elektripliidi kivisaht ja muidugi plaatimata. Eee, 1200.- jäi vist hinnaks, millega uuesti muidugi nõus pole. Töömahult oli tegelt vaat et hullem kui unibild.

sry. pilt ka

Nii et kas sarnase pliidi hinnaks võib siis suures plaanis arvestada ~1500 €?

Kas praeahjuga aga ilma "kiviriiuliteta" (kõige tavalisem "vanakooli" pliit) hinnaks võib sarnane suurusjärk kujuneda?
Kas ahju/pliidi hind on tiba väiksem kui krohvitud pinda tahta mitte puhasvuuki või see ei mõjuta hinda?

võib küll, ehituselt keerukam, kui unibuild ja seda siis kui kodu lähedal ehk siis max 10kmi. Materjal läks 1400.-+ Preaahjuga ikka nõksu kallim. Kuis võtta, viimasel ajal olen ikka mõelnud, et kui puhas või krohv vms siis ladumises ja sisus nagu eriti lohakamalt ei taha teha ja kui puhasvuuk, siis kindlasti töömaht ju väiksem ehk siis ka odavam. Aga kuna puhasvuuk kehtib ainult käsivromide puhul(reeglina), siis käsivormi on ikka jeblam laduda, kõver ja puhastada ei saa, siis jälle keerulisem värk. Muidugi pole vaja määridagi Üldiselt kipub hinda mõjutama kõik, kuna tegureid ikka jätkub. Ja kuna mul on tõsiseid probleeme jääda algse plaani külge, siis olen teinud järeleandmisi, juhul kui asi läheb käest ma siis mõtlen töömahtu, mis ju ongi hind.

raga kirjutas:Materjal läks 1400.-+ Preaahjuga ikka nõksu kallim.

Oot oot. Kas saan nüüd õigesti aru et materjal ~1400€ + tööraha? Nii et kõik kokku siis ...?

rokikas kirjutas:...Oot oot. Kas saan nüüd õigesti aru ...?

Jahh, nüüd said õigesti aru, et pliita ehitus ei ole odavam ahjuteost.

Ma mitte ei imestanud et nii palju maksab vaid üritaks siia ikka saada "võtmed kätte" hinda lõpptarbijale.

Ka selline http://www.osta.ee/pottidest-pliit-25667950.html võimalus esindatud.

Kokku ca 3000.- Tavaliselt on töö olnud nõksu rohkem, aga kuna oli suur objekt ja kliendil oli ka raha otsakorral, siis andsin järgi töös. Siiani pool laekumata. Pliita multikomplekti palju keerukam välja mõelda, kui kandilist ahju, mu arust. Varem muidugi mõtlesin teistpidi

Ütlen ausalt, et enesel ka vaja ahju tellida, sellepärast loen huviga seda foorumit ja vaatan pilte, ja usun kah mida tõsised mehed räägivad..

ja siis ...

...
kõrget kasutegurit 78%, saaste on normis ehk puu põleb puhtalt ja kõrge temperatuuriga.Pottsepa väljastatud kütteseadme passis olevad näit 40x50x60 kolle, 16kg puude jaoks, kolde võimsusega 51 kw,min lõõripikkus 5.2m,12tunni keskmise nimivõimsusega 4.25kwh,kajastub ka reaalselt selles ahjus,ehk erinevate ahjukihtide paksused, nende vahel olevad isolatsioonmaterjalid ja ahju väliskest,olgu see ahjupott või savitellis ,moodustavad terviku, millest tõepoolest salvestatud 51kw soojust eraldub 12 h, mitte x tunni jooksul ,nimivõimsus ju muutub ja mille vastupidavus ja kütmistsüklite arv ei jää alla tehaseahjudele, siis korraliku käsitöö hinnad ei peaks olema odavamad meie põhjanaabrite või lääneriikide moodulkollete hindadest.....

Saan aru, et vahel jääb mõni täht puudu - näpukaid juhtub kõigil, aga kui järjekindlalt kasutatakse energia ja võimsuse mõisteid risti vastupidises tähenduses, miks ma peaksin uskuma siis neid teisi numbreid selles jutus..?

Kurat teab, kuidas kasutegur on arvutatud? Võib-olla peaksin ise pildi pealt ka tellised kokku lugema ja läbi korrutama et ahju massi saada?

Vahepeal hakkasin juba uskuma, et käsitöö tulemus on suurema soojusmahutavusega kui poeahi, aga sellise asja peale vaata tekivad kahtlused...

Poeahjude kataloogides, vähemalt originaalkeelsetes, kuhu kohalikud (enamasti tõlkijad või hoopis pottsepad ?) pole näppu vahele saanud on põhiandmed (energia ja võimsus) vähemalt õigesti kirjutatud...

Võhik, see mõõtühikute mittetundmine tundub olema pottsepanduse tüüpviga. Kui juba oskusi kontrolliv ja tunnistusi välja andev organ ise selliseid vigu teeb, mida siis keskmisest kontrollitavast tahta?

Küttepuu kütteväärtus 4.12 kwh/kg x0.78(kasutegur)=3.21kwh/kg x 16kg küttepuuga (koldemaht)=51.41kwh.Koldetäie puude põlemisel saadud soojusvõimsus.
Nimivõimsus on ahju külgpinnalt tunni aja jooksul saadav keskmine soojusvõimsus.kw
Soojasalvestuse kestus on aeg tundides,mille jooksul ahi garanteerib keskmise nimivõimsuse.

Võibolla olen ka millestki valesti aru saanud,või mitte arusaadavalt väljendanud,kuid minu ülejäänud kirjutises võib välja lugeda,et kus viga näed laita seal ja nii edasi.Nii et lisa ka täiendused milline koma või mõõtühik seal valesti on


Kurat teab, kuidas kasutegur on arvutatud? Võib-olla peaksin ise pildi pealt ka tellised kokku lugema ja läbi korrutama et ahju massi saada?

Kasutegur on arvutatud,vaata en i ,seal välja toodud kolde ja lõõristiku mõõtmete suhte järgi,ahju mass ei oma tähtsust kui kõrge on tema kasutegur.
Reaalselt saaks kasuteguri välja arvutada kolde ja korstnasse suubuvate gaaside temperatuuri erinevuse järgi ehk kolle 650c väljuv gaas 140c vahe ca 78%,kuid ka kolle 800c ja väljuv gaas 172c vahe ca 78%.Nii et kõigepealt on vaja teada seda minimaalset põlemistemperatuuri ja sealt edasi korstnasse suubuvat temperatuuri Ja millise kolde puhul on se võimalik saavutada.
Edasi kolde mahu ja ahju kogumassi vahe,Täpselt samade kolde mõõtude juures on võimalik sinna ümber või järgi ehitada väga erineva massiga lõõristik isegi kui lõõripikkus jääb samaks,muutes just seinte ka siseseinte paksuseid.Näit kolle 40x50x60,õbluke plekkahi 65x65x210,kiviahi 90x90x210.Kolle mõlemal sama suur, lõõristik sama pikk kuid mass ja hetkevõimsus erinev.
Ühesõnaga,kas on keegi kes oskab põhjendatult paikka panna mõne konkreetse ahju projekti,kasutatud materjalidest kuni kolde kuju ja ehituseni välja,toodes ära kasuteguri, kolde võimsuse,soojasalvestuskestuse ja hetkevõimsuse kw.
Räägin sellest,kuna praegusel ajal suht aktuaalne teema ehitada just hoone soojavajadust silmas pidades(mida samuti mõõdetakse w /m2) ,sinna sobiv kütteseade,mitte kõhutunde vaid reaalsete mõõtmiste tulemusel saadud ahju projekti alusel,mille võimsus tunnis kattub hoone soojavajadusega tunnis juhul kui kütta näiteks 2korda ööpäevas.
soojaks minevaid ahjusid oskan teha küll,nii suuri kui väikeseid.

Võimsuse mõiste tehakse selgeks gümnaasiumi esimesel kursusel. SI süsteemis ühikuks kW. Ometi on passi näidises kirjas "kw/h". Siin on 2 viga: W peab olema suur ja "/h" on üldse jabur konstruktsioon.

Nimivõimsus on ahju külgpinnalt tunni aja jooksul saadav keskmine soojusvõimsus.

Millise tunni? Esimese? Kolmanda? 17-nda? Kust see definitsioon pärit on? Kui pottseppade kutseeksami materjalidest, siis ma ei imesta, miks kaminahi siin sedasi lamenti lööb. Kuidas oleks: Nimivõimsus on ahju keskmine võimsus ühe küttetsükli jooksul.
Loomulikult tuleb defineerida ka küttetsükkel.

Mind lihtsalt hämmastab, et sellesse dokumenti niivõrd pealiskaudselt suhtutakse. Uus asi, kahtlemata. Aga selliseid vigu ei tohiks ametlikus dokumentatsioonis olla. Arvestage sellega, et need paberid lähevad õnnetusjuhtumi korral päästeametisse ja kindlustusfirmasse, kus tõenäoline kannataja (teie klient) tehakse sellise jama valguses madalamaks kui muru.

.

Tanel. kirjutas:Keskpäraselt soojustatud elamine vajab soojusvõimsust, saavutamaks elamisse talutava temperatuuri külmadel talvekuudel, kuni 100 w/m2.
See teeb 50 m2 peale 5kw soojusvõimsust ühe tunni jooksul,mitte minuti, päeva ega kuu.
nominaalvõimsus peaks olema kogu tunni aja jooksul püsiv soojusvõimsus ,nimivõimsus vist pinnaühiku kohta tunnis püsiv soojusvõimsus,kuid ahju pinna ruutmeetrid kokku arvutatult peaksin saama sama vastuse.

Mida arvate sellest:

Milline seos on kõigel sellel algse teemaga

sellel kõigel on muuhulgas pistmist ka kütteseadmete hindadega.
Kui nüüd minupoolne komistuskivi oli energia mõiste,mille ühikuks on j (dzaul),kwh,kcal,ka watt-tund ning ajaühikus (sekund si süsteemis) saadav energia mis on võimsus,mille tähis on watt ,kilowatt,megawatt,siis sorry,vähene tähelepanu mõistete korrektsusele,asja mõte jäi aga samaks.Hoone soojavajadus on 100w/m2,mis teeb 5kw/50m2,siis seda peab katma kütteseade keskmise võimsusega 5 kw,mida on võimalik saavutada 12 tunnise salvestuskestusega ahjuga 60 kwh koldega,mis annab meile keskmiselt 12 tunni jooksul ühes tunnis 5kw.Sellist ahju ei saa aga teha kuidagi suvaliselt peaasi et lõõripikkus ja koldesuurus oleks paigas,vaid ka kindlaid sisemisi ja välimisi seinapaksusi arvesse võttes,nende vahel olevaid isolatsioonmaterjale ja teisi nüansse,ühesõnaga kindla võimsusega ahju ehitamisel peaks käima teooria praktikaga koos.Kui see moodustis tõepoolest pärast mõõtmisi vastab sellele mida tegija väidab teda olevat siis kõik korras.

Hoone soojavajadus 100 W /m2.See on eelmine sajand.Selle sajandi taluvuse alumine piir on ikka 50 W(ja sedagi Eestis) ja alla selle on juba Euroopa.Jäta ahi ehitamatta ja lisa soojustust ning küta elektriga (veel on soodne )
Naljakas tõesti aga ahju ehitus algab hoone soojustusest
Kui kinnisvara vennad armastavad rõhutada et oluline on asukoht, asukoht ja veelkord asukoht siis ............ahjunduses .............soojustus ,soojustus ja veelkord soojustus.Kui sinna siis veel lisada ahi millel vähemalt 15 aastane garantii...........
Küttekollete õige hinna määrab ära küttekolde tegelik ohutu kasutusaeg.Kui ma aga näen ahju pärast 4 aastast kasutusaega,kus koldesamott pooleks ja toimunud rõhtsed nihked ,siis on midagi mäda.....
Miks on nii et Eestlane oskab vaid hinda alandada,selleasemel et innovatiivseid materjale kasutada,läbi mille küttekolde kasutusiga tunduvalt pikeneb.kas on see kinni selles ,et usume vaid iseennast ja enda kogemust.............
Samas on inimesel ju palju huvipakkuvamat...... teha..... kui oma koduse ahjuga tegeleda..........aastast aastasse..........igal aastal.........tohutuid küttepuude koormaid talvaks ette valmistades............
Sõbrad............ahju-kamina kütmine pole mitte töö vaid nauding..................mille tagajärg puhas .............soojus......

Lugupidamisega

Sest kui hoonel soojustus pole piisav ,siis muutub mõtetuks kogu see normide järgi arvustus sel lihtsal põhjusel et lihtsalt hoone soojustus ei ole normi järgi.(Ja väldime sellega Pottsepa võimalust oma ebakvaliteetset tööd hoone ebapiisava soojustuse taha narrida)

.....Ja jutt nn " normaalse soojustuse korral " muutub mõtetuks......
Minujaoks on see sõnakõlks juba ammu mõttetu.Sama mõttetu kui et ahju põhiline headuse näitaja on ahju mass..........
Ja läbi selle küsitav hind.....( või siis alahind )
Maksab kvaliteet ,mitte mass..........,massiga on tiba teised lood.Võimalik on olukord,kus ahju mass väheneb aga tema küttevõime säilib.Ehk et rõhutan " sama ahju pinna juures",aga väiksema massiga ahi võib anda samapalju soojust kui "lugupeetav" ja seda sama aja jooksul.Ja tingimusel .et põlemisel vabanes võrdne hulk soojust...........
Naljakas............aga samas tõsine........või mine võta kinni
Et ikka kestaks...........Või ,nagu Lugupeetaval,.....et tal ikka seisaks.Ja ilma 10 % tsemendi lisamatta,libestusained peale selle.

lugupidamisega

--väiksema massiga ahi võib anda samapalju soojust kui--
See blabla on ju demagoogia. Massi puhul räägitakse vist salvestuskogusest nö, mitte hetkevõimsusest.
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... ika4-2.pdf
Mängu tuleb nüüd küll selline mõiste nagu materjalide erisalvestusvõime. Kui peaks juhtuma, et moodsal materjalil on see tegur niivõrd palju paremate näitajatega, kui tavapärane shamott ja ahjutellis, siis võibolla peab paika. Serte jms ei viitsi googeldada. Mingis sarnases teemas äkki vaieldud juba.
--ahju-kamina kütmine pole mitte töö vaid nauding--
Kui seda ahju peab kõtma iga 4 tunni tagant, sest ka väiksema massiga ahi peab andma sama palju sooja, siis on see juba töö.
Aga positiivne, et on diskussioon tekkima hakanud. Üle mitmekümne teema.