Ehitusfoorum

Tere

Plaan laiendada suvilat ja algne plaan oli puitsõrestik ja osb. Uurisin netist ja nii eestis kui mujal eriti USA´s ehitatakse nii( http://www.youtube.com/watch?v=i2Le_BLm ... re=related ) Kuid siin foorumis seda mitmes kohas laidetud kuna pidavat hallitama hakkama. Kas sellele on ka mingi lahendus leitud et ei hallitaks, või tuleb ikkagi karkass tugevam ja jäigem ehitada ja OSB asendada tuuletõkke plaadiga?

-ivar- kirjutas:Tere

Plaan laiendada suvilat ja algne plaan oli puitsõrestik ja osb. Uurisin netist ja nii eestis kui mujal eriti USA´s ehitatakse nii( http://www.youtube.com/watch?v=i2Le_BLm ... re=related ) Kuid siin foorumis seda mitmes kohas laidetud kuna pidavat hallitama hakkama. Kas sellele on ka mingi lahendus leitud et ei hallitaks, või tuleb ikkagi karkass tugevam ja jäigem ehitada ja OSB asendada tuuletõkke plaadiga?

Olen minagi aeg-ajalt mingite asjade suhtes langenud reklaami ja müügiinimeste ohvriks ja kõik, mis nende suust (ka USA-st) tuleb ei sobi alati meie kliimasse.
Mõned aastad tagasi oli USA lõunaosariikides +3 kraadiga (Celsiuse järgi) külmapühad ja lapsed ei pidanud kooli minema, aga meil visatakse sellise temperatuuri juures juba pintsak seljast, tšuktšikd võtavad hoopis ülakeha paljaks, aga meie kohalikud naisterahvad hakkavad nabapluuse kandama -5C juures. Kas "California "-tüüpi maja sobib meie kliimasse?
Vaadates seda videot tuli silme ette kunagi telekast nähtud Guinessi rekordi püstitamise maja ehitamise kiiruses. Oli teine vist mingi 8-9 tundi, alates 0-st ja lõpetades õues muru maha rullimisega ehk täis komplekt. Osalejaid oli üle 100.
Pika jutu kokkuvõtteks- tuuletõke nagu ka siseviimistlus ei hoia maja kokku kukkumast!
Sinu "mure" nimetus on siiski SUVILA ja nii seda võtagi!

üldine reegel on et suurema veeauru takistusega kiht tuleks paigaldada välisseina sisepinda ehk siis õigem oleks välispinnas kasutada tuuletõkkeplaati.
muidu võib kehva või olematu auruisolatsiooni korral, veeaur jääda selle osb taha ja tekibki hallitus vms.

Nagu ma aru saan siis selle hallituse teema vastu rohtu ei ole.

Hallitus on probleemiks neil, kel on mingi odavalt-valesti ehitatud seinakonstruktsioon. Õiged kihid õiges järjekorras ja ei tea et oleks probleeme. Niipalju peab vaatama, et väga niiskusvaenulikke materjale suvilates ei kasutaks, kuid OSB-d julgeks.

Kalvis kirjutas:Hallitus on probleemiks neil, kel on mingi odavalt-valesti ehitatud seinakonstruktsioon. Õiged kihid õiges järjekorras ja ei tea et oleks probleeme. Niipalju peab vaatama, et väga niiskusvaenulikke materjale suvilates ei kasutaks, kuid OSB-d julgeks.

Milline oleks õige seinakonstruktsioon osb puhul , et siis hallitama ei hakkaks ???

Sõltub siseviimistlusest, mõnele meeldibki OSB puhta kujuga seeski. OSB peale saab tapeeti panna. Klammerdada saaks ka siseviimistusplaate, kuid mdf põhjaga viimistusplaatidega tuleks suvilas ettevaatlik olla (MDF ise paneb veel kuidagi vastu, kuid paisumised kahenemised võivad sinna peale kleebitud ilupaberi kutuks tõmmata) Mõni paneb veel kihi kipsplaati.
Hea suvila lahendus olekski sees OSB, puitkarkass villaga, tuuletõke, distantsliit, välisvooder. Ise paneks aurutõkke puitkarkassi ja OSB plaadi vahele. Villa asemele võib vahtplasti ka panna siis välja tuuletõket pole vaja ja välisseina võib otse krohvida.

Kas sellise karkassi http://www.hot.ee/carzumm//juurdeehitus-Model.pdf ehitusel võiks kasutada ka 50x100 prusse ? Praegu on küll planeeritud kogu karkassi ehitus 50x150.

Tere. Kuna seda hoonekest nimetatakse suvilaks, siis võiks eeldada, et seda kasutatakse suvel. Kui see oletus paika peab, siis puudub vajadus üldse arutada aurureziimi üle. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Kuna seda hoonekest nimetatakse suvilaks, siis võiks eeldada, et seda kasutatakse suvel. Kui see oletus paika peab, siis puudub vajadus üldse arutada aurureziimi üle. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

on vale eeldada, et hoonet ainult suvel kasutatakse. tahab naine näiteks talvepuhkust metsas suusatades veeta, ongi suvilast talvela saanud ja aurureziim rikutud.

-ivar- kirjutas:Kas sellise karkassi http://www.hot.ee/carzumm//juurdeehitus-Model.pdf ehitusel võiks kasutada ka 50x100 prusse ? Praegu on küll planeeritud kogu karkassi ehitus 50x150.

Loomulikult võid ka kõik palju väiksema ristlõikega materjalist teha, kui harja ja lae vahe oskad fermi põhimõttel lahendada. Külje akna pealse saab ju ka diagonaalidega seinapostidele kandma suunata. Need kõik on juba päris vanad ehituslikud nipid, mis kaasajal kipuvad ununema.

Külaline kirjutas:

-ivar- kirjutas:Kas sellise karkassi http://www.hot.ee/carzumm//juurdeehitus-Model.pdf ehitusel võiks kasutada ka 50x100 prusse ? Praegu on küll planeeritud kogu karkassi ehitus 50x150.

Külje akna pealse saab ju ka diagonaalidega seinapostidele kandma suunata.

see suunamine on libe tee, kui neid diagonaale piisavalt ei ankurda siis nad võivad ka külgsuunas liikuma hakata ja aknapostid samamoodi laiali lükata nagu sarikas ilma laetalata (või siis harjatalata) seinad laiali lükkab.

Tere. Kui proua tahab paar päeva talvel hoonekeses viibida ja ka kütta, siis ei juhtu aurureziimist tulenevalt mitte midagi olulist. Kui proua aga kolib üldse ära, ja elab selles majakeses talv läbi, siis seda ei saa enam nimetada suvilaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Kui proua tahab paar päeva talvel hoonekeses viibida ja ka kütta, siis ei juhtu aurureziimist tulenevalt mitte midagi olulist. Kui proua aga kolib üldse ära, ja elab selles majakeses talv läbi, siis seda ei saa enam nimetada suvilaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

novot, kes neid naiste plaane täpselt teab, seetõttu tulebki kõigeks valmis olla:)

ehk siis 50X150 oleks parem. Ma lihtsalt sirvisin raamatud "Suvemaja ehitus" ja seal oli 50X100 joonisel. Tekkis mõte kokkuhoiu poole.
Majaks seda ei planeeri ainult suvine kasutus.

-ivar- kirjutas:ehk siis 50X150 oleks parem. Ma lihtsalt sirvisin raamatud "Suvemaja ehitus" ja seal oli 50X100 joonisel. Tekkis mõte kokkuhoiu poole.
Majaks seda ei planeeri ainult suvine kasutus.

Loomulikult võib ehitada suvila 50x150 prussist. Kes ühe või kahekorruselist elamut soovib võib selleks vabalt ka 50x100 mm ristlõikega prusse kasutada. Siis peab ainult ehitusoskus olema, muud vaja polegi

Kui laetalad on 5.5m pikad http://www.hot.ee/carzumm//talad-Model.pdf. siis kas taladele on vaja eraldi tuge. Kui on siis kas see variant kui keskele panna liimpuittala ja ühendada laetalad selle külge prussikingadega toimiks või oleks ikkagi mõtekam panna see tugevdustala laetalade alla risti?

Antud majal teha ei saa, sest pool katust toetub keskel neile taladele ja poste on ilmtingimatta vaja. Kui katus 45 kraadile teha siis saab kogu katuse koorma ümber mängida maja seintele, kuid siis vajavad seinad tugevdamist kahekordseks. Samas saaks majale teise korruse pea tasuta.
Puitkarkassmajal on ehituskonstruktsioon ja tugevusarvutused väga olulised.

Üldiselt puitkarkassmaja seinal ei tohiks kandvusega probleeme olla. Pigem tekib probleeme vahelae taladega. Kui see liimpuittala on välja arvutatud ja mõlemas otsas kandepunkt olemas, siis kõik on korras. Kas alla risti või prussikingadega - sellele peaks vastuse andma juba mõni pädevam projekteerimisega tegelev inimene.

Tere, kas suvila juurdeehitus sai valmis ehitatud? Kas jäid tulemusega rahule?