Ehitusfoorum

Küsimus suurele ringile- kui hästi või halvasti mõjub fassaadile hobiaednike ilumeel kui nad otsustavad fassaadi renoveerimise käigus likvideeritavad ronitaimed, metsviinapuud ja veel mingid "liaanid", pärast maja soojustamist tagasi istutada. Hetkel on metsviinapuu maja ühe otsaseina praktiliselt terves osas "vallutanud".
Ei ole selle rohelise vastu, aga kui ikka hakkab fassaadi tervisele halvasti mõjuma, siis hakkan käima öösiti salaja kirvega nende juuri läbi lõikamas. Päevasel ajal ei julge, naabrid võivad peksa anda ja ei tahaks kogu aeg ringi käia.

Sõltub fassaadi kattest suuresti ka, aga ei ole soovitatav sellist asja hoone küljes praktiseerida kuna a)niiskus b)määrib fassaadi c)putukad tassid lausa katusele (mitte, et nad muidu sinna ei saaks,aga....)

Selle kohta olen lugenud kahetisi arvamusi. Väidetakse, et kui õieti planeerida, ehitada ja hooldada, ei tekitavat probleeme (küll lisandab kindlasti püsikulusid). Isiklikult arvan, et sel juhul suurenenud bioloogilise saaste koormusest ei pääse, ja sellise fassaadi hooldamine on raskendatud. Samas on materjale , mis väidetavalt taluvad hästi bioloogilist saastet. Lisaks olevat taimkattel ka fassaadi kaitsvaid omadusi (külgvihma ja päikese eest).
Teema on iseenesest huvitav ja spetsialistid võiksid üldsust harida.

Imelik kirjutas:...Samas on materjale , mis väidetavalt taluvad hästi bioloogilist saastet. Lisaks olevat taimkattel ka fassaadi kaitsvaid omadusi (külgvihma ja päikese eest)...

Oli viimasel ehitusmessil Caparol väljas tootega, mis reklaami järgi ei määrdu, aga kui küsida täpsemalt, siis sinna külge ei pidavat nakkuma orgaaniline ollus, aga nt. roosteplekid jäävad külge. Eks uurin veel sellega teostatud fassaade ja hindu täpsemalt.
Samas, mis kasu on sellel taimkatte kaitsval omadusel pärast ägedat äikesevihma koos tuulega, mis peksab vihma sinna roheluse alla ja peale seda tuleb päike ning hakkab fassaadi hautama? Sama ka nende kasteste hommikutega, kas ei hakka hommikupäike fassaadi hautama?

Täpsustuseks - hautamine on soojuse ja niiskuse koosmõju, mida kasutatakse toidu valmistamisel? Sel juhul on eeltingimuseks 100%RH ning soojus ja niiskus hoitakse anumas (avatud kaanega ei ole võimalik).
Seega ei ole võimalik samasugune protsess vabas õhus. Kui taimestik on tihe, ei neeldu päikesekiirgus fassaadis,
kui taimestik on hõre kuivab sein kiiresti. Lisaks pääseb värske õhk ligi nii ühel kui teisel juhul.
Taimestik hoiab küll ilmselt fassaadi niiskustaseme kõrgemal.
Kaks üllitist sellel teemal- 1 ja 2.

Imelik kirjutas:...Taimestik hoiab küll ilmselt fassaadi niiskustaseme kõrgemal.
Kaks üllitist sellel teemal- 1 ja 2.

Juhul kui taimestik hoiab ilmselt niiskustaseme kõrgemal, siis tuleks kuulata Sakreti inimeste juttu, samas selle teise artikli autori ametit vaadata, siis tema suust teistmoodi juttu ei saagi tulla. Võta nüüd kinni?

Tere.Olen mitmel 60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal vahetanud välja saepuru/lubi soojustust,ning enamikul juhtudel on ronitaimede kohast
väline laudis pehkinud.Mujalt OK.Seega raiu see jama sealt maha.

Külaline kirjutas:Tere.Olen mitmel 60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal vahetanud välja saepuru/lubi soojustust,ning enamikul juhtudel on ronitaimede kohast
väline laudis pehkinud.Mujalt OK.Seega raiu see jama sealt maha.

Need raiutakse maha nagunii, muidu ei ole maja soojustamise teostus vist võimalik.
PS! Ei ole absoluutselt selle rohelise vastu, ilus on, aga samas ei ole ka huvitatud uuesti kinni maksma võimalike probleemide tekkimisel 5-10-15 aasta (pangalaen) pärast teiste elanike ilumeelt!

Olen mitmel 60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal vahetanud välja saepuru/lubi soojustust.....

Oskad anda täpse seina läbilõike?
Imelik.

Külaline kirjutas:

Olen mitmel 60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal vahetanud välja saepuru/lubi soojustust.....

Oskad anda täpse seina läbilõike?
Imelik.

Tere.Sein väljast sisse-servi silikaat,õhuvahe 1...5cm,diagonaal laudis,bituumen papp,soojustus,bituumen papp,laudis ning hulgim kihte tapeeti.

Külaline kirjutas:60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal ... väline laudis pehkinud

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:60nendatel ehitatud silikaat voodriga majal ... väline laudis pehkinud

Pead veel natuke majade ehitust õppima,et selle nn välislaudise asukohta tuvastada.

Kui see konstruktsioon vastab tõele, siis pakuks, et probleem on pigem selles välimises tõkkes.
Liialt aurutihe, samas suur soojusjuhtivus. Lisaks veel puudulikult ventileeriv fassaad, millel taimkate
(aeglasem kuivamine).
Imelik.

Ronitaimed rikuvad ära nii voodri, kui ka selle all asuva palgi. Kui Urmasel huvi on, siis võin ühe objekti kohta ka täpsemat pildimaterjali saata.

Kahju, aga saan aru, et pildid liiga isikulised? Probleemi kirjeldus oleks ka huvitav?

Urmase puhul on asi ilmselt selge- probleemide võimaliku esinemise korral on targem neid vältida
(samuti võimalikku lisanduvat püsikulu)? Ilu on muidugi ennegi nõudnud ja pidavat olema vaataja silmades
Imelik.

Kõigi vaatajate soovil mõned pildid.
Seina nurk on ülevalt alla välja läbi pehkinud:


Seina ülemine nurk lähemalt:


Alumist nurka oli keegi kunagi natuke remontida üritanud. Kui ma õigesti mäletan, siis oli spetsialistideks olnud samad mehed, kes pildil oleva ukse paigaldasid.


Sein lahtivõetuna:


Peale remonteerimist:


Enne minu lahkumist hakkasid majaelanikud tuuletõket installeerima:


Seina oli katnud terve selle pehkinud nurga ulatuses metsviinapuu. Kui mina maja esimest korda nägin siis oli enamus voodrit juba maha kakutud ja olukord umbes selline nagu esimesel pildil. Tagantjärele mõeldes hakkasin korraks arvama, et katuselt võis ju vesi ilusasti voodri vahele joosta, kuid siis meenus, et nii sarikad, kui katus olid tollel majal heas korras (käisime pööningul vaatamas) Järelikult jääbki ainsaks pahategijaks see taimestik. See oli ka ainus nurk majal, mis nii kapitaalselt läbi oli mädanenud.

Tänan. Pilte vaadates on näha, et seal on vesi mööda fassaadi või lausa fassaadi tagant jooksnud? Seda võis sinna juhtida küll voodrile ja selle vahedesse kinnitunud metsviinapuu.Teiseks ei saanud hästi piltidelt aru- kas distantsroov oli piisav või mitte? Sisemine soojustus, kivimüüritise ning palkseina ristumisega ühilduv välisnurk ei ole just ka "unelmate kombinatsioon"?