Ehitusfoorum

Kas on olulisi sisulisi erinevusi aseri ja lode telliste vahel? Jättes kõrvale subjektiivsed, kasutajast ja ostukohast sõltuvad omadused (värv, hind, tootja), on nendel kividel erinevusi soojussalvestuse, kuumuses vastupidavuse, töödeldavuse vms osas? Jutt on siis ahju sisu ja ka kesta ladumisel kasutamisest, ahi kaetakse krohviga, nii et tellise lõppviimistlus ja värv ei ole olulised. Tänulik valikut kergendava igasuguse arvamuse eest.

Lode on palju pehmem lõigata. Usaldan aga rohkem Aseri oma. Aseri oma tundub olema vastupidavam. Lõhkusin ühte Lodest tehtud ahju ja kividel olid ringikujulised praod sees. Väljanägemine oli masendav. Vinebergeril sellist asja pole märganud.

Olen mitme käest kuulnud, et Aseri ka salvestab paremini. Omale teeks ahju kindlasti Aserist. Lode, aga imeline kivi, kasvöi käsitsi raijudes kui vaja erilisi kujundeid saavutada.

Pooldan Lode tellist ,kasutan seda sellest ajast kui Eestisse toodi hea soojapidavus ja töödeldavus.teine hea kivi on Misso tellis.
Aseri oma ei kasuta,kuna saanud esimese sordi kivi,millel järgmine aasta juba viimistluskiht maha tuld,lisaks tekivad sageli praod,töödeldavus kehvem ja soojapidavus väiksem.
Miks on Aseri ja Lode tellise soojasalvestus ja töödeldavus erinev,kuna lätlaste kivi sisaldab savi elementi rohkem, nii,et vaielge,kel soovi.
Aga loomulikult on kõik maitse asi,kuidas keegi harjund

üks asi veel,lodet olen keskmiselt 10 aastat kasutanud,ja pole tulnud ühtki küttekollet maha lõhkuda,siiani töötavad,et kui kirjutati,et keegi lammutas ja kivil praod sees,võis olla hoopis muu põhjus.
Lodel on küll hakanud kivi enda mõõdud ka vahel erinema,kuigi samast partiist,aga muud probleemi pole minul isiklikult temaga old.

Tere

Mistahes ehitusmaterjalide puhul tasuks kõigepealt tutvuda tootja poolt konkreetsele materjalile omistatud tehniliste andmetega ja kasutusjuhistega.

Ma arvan, et terve telliste tootmise ajaloo kestel on osatud teha vahet telliste kasutusotstarbel. Vastavalt on tootja valinud algmaterjali ja tootmistehnoloogia.
Lodel on kaks välimuselt ja mõõtmetelt sarnast toodet, millel on täiesti erinevad omadused.
Ühele neist toodetest deklareerib tootja külmakindlusklassiks 30 tsüklit, teisele aga 100 tsüklit. Esimene on mõeldud ahjutelliseks, aga välistingimustes laguneb suhteliselt lühikese aja jooksul. Teine on mõeldud välistingimustesse, näiteks korstnapitside ja aiapostide ladumiseks, ahjukuumuses aga laguneb.
Materjalide omadustega mitte tutvudes juhtubki, et ühel Lode laguneb, teisel mitte.
Ka Aseri toodab erinevate tehniliste omadustega materjale.
Kahjuks olen kohanud ka suurte ehitusmateralide kaupluste müüjate hulgas inimesi, kelle teadmised materjalide omaduste osas on pehmelt öeldes enam kui kesised.

Eks teema algataja soovib ahju teha ikka ahjutellistest, mitte köigest vöimalikust mida olemas ( Lodel vöi Aseril). Tugev( rohkem pöletatud) tellis peab paremini vastu nii korstnas kui ahjus enamasti. Ise olen vähemalt täheldanud asju nii. Pehmem kivi ei salvesta ka soojust nii hästi ( aga erandeid on alati).
Ma ise ei teeks enam ilma shamotvoodritta kaminahju nagunii...sest olen märganud, et kylglöörides ikka liiga suur kuumus tavatellisele ( aga noh...teen aastas 5-6 ahju ainult ja viitsin ka rohkem jännata nende sisevoodritega...).

Risti vastupidi ikka. Ahjutellis peaks olema suht madala temperatuuriga ja pikkamööda põletatud. Nagu vanaaegsed tellised - siis kui veel spetsiaalseid ahjukive tehti. Lode kiviga halvad kogemused. Usaldasin liialt ja pärast käisin vahetamas, kuna kuumusega lagunes. Usaldaks Aserit, kuid see on subjektiivne arvamus.

xxx kirjutas:Risti vastupidi ikka. Ahjutellis peaks olema suht madala temperatuuriga ja pikkamööda põletatud. Nagu vanaaegsed tellised - siis kui veel spetsiaalseid ahjukive tehti. Lode kiviga halvad kogemused. Usaldasin liialt ja pärast käisin vahetamas, kuna kuumusega lagunes. Usaldaks Aserit, kuid see on subjektiivne arvamus.

Alates millisest lõõrist Lode kiviga alustasid?
Kas oled kindel, et olid õiged tellised. Väilimuselt on need täiesti identsed.
Ehk oli nii, et kauplusest anti valed tellised?
Minu praktikas on olnud ka juhust, et võhikust tellija tarnib teadmatusest objektile valed materjalid.

Robi 1 kirjutas:Tugev( rohkem pöletatud) tellis peab paremini vastu nii korstnas kui ahjus enamasti.

Rääkides tugevusest...
Lode on deklareerinud survetugevuseks:
*ahjutellis --25N/mm2
*viimistlustäistellis --50N/mm2
Viimistlustäistellist, (korstnatellis, aiapostitellis, müüritellis) on lubatud kasutada ainult ahjude, kaminate välisvoodris.

Robi 1 kirjutas: Ma ise ei teeks enam ilma shamotvoodritta kaminahju nagunii...

Ladudes ahju tundmatute omadustega tellistest (näiteks vanad tellised) talitad õigesti, kui vooderdad sisemuse šamotiga.

Jääb vaid lisada, et ahjud tuleb ehitada vaid HBO+ kividest...

Arvan, et soojussalvestuses pole tellistel suurt vahet, kuna tehnoloogia sarnane. Tootjal selle parameetri suhtes savi. Olulised on muud näitajad, mida saab tootmistehnoloogiaga korrigeerida.

Ise olen suht aseri fänn, uus ahi põletab küll kivi ühtlasemalt, aga mikromõrasi ikka esineb ning milliseid, see oleneb partiist. Lodet saab tõesti töödelda nagu savi terava kirkaga, aga mõõdukõikumine tundus mulle oluliselt suurem aserist. Värvuselt on Lode ilusam kindlasti! Aga punase aeg on anyway lõppenud! Teadsin ka ise, et Aseri kivi nõksu tihedam ning mass=inerts, aga kui nüüd uuesti mõelda, siis kas tõesti pehmema põletuse kivi annab oma sarnase massiga tugevamast kivist pikemalt sooja? Või on see teaduslikult tõestamata, kuna üks räägib ühte, teine teist? Lode on ju olemuselt poorsem, rohkem termose effekti. Tõenäoliselt on vahe inimesele vaevu tuntav, küll aga nähtav.

ASERI TÄISTELLIS LODE TÄISTELLIS VÕRDLUS Aseri mõlemal tootel kasutustemperatuur kuni 700kraadi C
Lode toodetel kasutustemperatuuride kohta andmed puuduvad, aga korstnatellise ehk VTT (cimney bricks) kohta on tärnikesega märkus: võib kasutada ainult ahjude ja kaminate välisvoodris.

Kes see siis savitellist ikka koldesse lapib enam Ahju tsoonid kus max temperatuur üle 600 tuleb minu mõistuse järgi teha tulekindlast kivist ja mujale kõlbab ka aiatellis "chimney brick" uhkesti
Seda, et korstnatellis on Wienerbergeril vaid ikka VAT.

Sama ka Wienerbergeri telliste kohta. PTT on ütlasemalt põletatud, ehk seda põletatakse naks madalama tulega.

Teemaväliselt. Vanasti "Võrukivi" tootis voodritellist, mida võis mingites kolletes šamoti asemel kasutada. Üleüldises defitsiidimajanduses loeti strateegiliseks materjaliks. Otsin kunagi pööningult üles tehnoloogilised tingimused ja panen võrdluseks üles. Mäletan üht katset, kus elektrilises muhvelahjus tuli proovitükk kuumutada hõõgumiseni ja seejärel vette visata. Pidi teatud arvu tsükleid vastu pidama ja pidas ka. Erinevalt tavalistest punastest tellistest.

kaminahi kirjutas:Kes see siis savitellist ikka koldesse lapib

Puidu efektiivne, ehk ilma jääkideta põlemine algab temperatuuril üle 800 kraadi. 500...600 kraadise temperatuuri juures sussutajatel peaks teoreetiliselt tulekoldes vastu ka Aseri ahjutellis.
Poiskesepõlves ehitasin keldri kütmiseks ajutise ahju silikaattellistest. Pidasid ühe talve vastu, aga kevadeks olid üsna pudid.

vuuk kirjutas:

kaminahi kirjutas:Kes see siis savitellist ikka koldesse lapib

Puidu efektiivne, ehk ilma jääkideta põlemine algab temperatuuril üle 800 kraadi. 500...600 kraadise temperatuuri juures sussutajatel peaks teoreetiliselt tulekoldes vastu ka Aseri ahjutellis.
Poiskesepõlves ehitasin keldri kütmiseks ajutise ahju silikaattellistest. Pidasid ühe talve vastu, aga kevadeks olid üsna pudid.

Mis järelduse siit peab tegema

Ei mingit järeldust!!! Lausa jäledus on teha kasvöi umbkoldega ahjule( mis ise muidugi jäle ja hale), ykspuha mis osad punasest( olgu ta, siis mis tahes markeeringuga ja kasvöi yle kullatud tellised) kivist. Shamotti on poest saada tänapäeval ja seni kuni siin asjas muudatusi ei toimu, pole vaja ka muud järeldada ega katsetada enam koldes ja selle läheduses.
.

Robi 1 kirjutas:Ei mingit järeldust!!! Lausa jäledus on teha kasöi umbkoldega ahjule( mis ise muidugi jäle ja hale), ykspuha mis osad punasest( olgu ta, siis mis tahes markeeringuga ja kasvöi yle kullatud tellised) kivist. Shamotti on poest saada tänapäeval ja seni kuni siin asjas muudatusi ei toimu, pole vaja ka muud järeldada ega katsetada enam.

Robi, mis nüüd juhtus? Kas sellest postitusest tleb aru saad, et terve ahi tuleb nüüd teha ainult samotist.
Või sain valesti aru?
Et ma küsida julgesin, sellepärast ei ole vaja nõuda, et ma oma ahjusid näitaksin. Ma ei ole tegevpottsepp.
Lugupidamisega.

Tegin postituses selgitava muudatuse.
Tervet ahju muidugi keegi shamotist ei kavatse teha, aga kaminahjul võiks poolenisti see seda olla. Plaanis näiteks teha paekiviga kaetud ahi, millel ylemised siseseinad teen otse shamotist.Kui, aga puhtavuugiline tellisahi, siis servi shamott kylgedele( postiga toetama), muidu pikka pidu ei ole... Kahe voodri vahele muidugi paisumisvuuk ilmtingimatta.



Tegin jälle paranduse. Lappi voodri asemel pidasin silmas servi kivi ikka!
Vabandust!!

Robi 1 kirjutas:Tegin postituses selgitava muudatuse.
Tervet ahju muidugi keegi shamotist ei kavatse teha, aga kaminahjul võiks poolenisti see seda olla. Plaanis näiteks teha paekiviga kaetud ahi, millel ylemised siseseinad teen otse shamotist.Kui, aga puhtavuugiline tellisahi, siis lappi shamott kylgedele( postiga toetama), muidu pikka pidu ei ole... Kahe voodri vahele muidugi paisumisvuuk ilmtingimatta.

Mis sellise ahju (puhtavuugiline tellisahi) minimaalsed mõõtmed oleksid ja kolde laius?
Kas välisseina paksus 120+10+120 liiga paksuks ei saa?

Puhtavuugiga ahjule tuleks sisse servi tellis ja alumine osa vöib jääda yldse ilma. Voodri saaks keset ahju panna kandma otsapidi seinas olevatele tellistele ja tekitada ka vaheseinapost ( raske muidugi seletada kui ise asjaga ei tegele). Kyljelöör jääks alt sedasi laiem ja tömme aeglustub, aga laskuv löör soojeneb ikkagi, olgu alt pealegi laiem.
Minimaalne kolde laiaus ...25 cm, aga katsuks ikka laiema teha kui vähegi kannatab ja hiljem ei taha kannatama jäädagi.30 -35 tunduks mulle juba rahuldav.

Robi 1 kirjutas:Puhtavuugiga ahjule tuleks sisse servi tellis ja alumine osa vöib jääda yldse ilma. Voodri saaks keset ahju panna kandma otsapidi seinas olevatele tellistele ja tekitada ka vaheseinapost ( raske muidugi seletada kui ise asjaga ei tegele).
Minimaalne kolde laiaus ...25 cm, aga katsuks ikka laiema teha kui vähegi kannatab ja hiljem ei taha kannatama jäädagi.30 -35 tunduks mulle juba rahuldav.

Nüüd juba arusaadav. Kui sisse servi samott, kolle350, siis ahju laius 4,5 kivi.
Aga seina paksus 250, ma kardan ei lähe ilmaski soojaks.

Ega selline ahi ei olegi hea, mis kohe kogu sojuse välja annab. Pealegi, ega soojus ahju seest ära ka ei kao kuskile ja kui väga kiire asjaga, siis saab ju panna yles ukse, nagu reheahjul ja lased sealt omale soojust otse ahju seest ( peale kytmist ja siibri sulgemist).