Ehitusfoorum

Tere,

Selline küsimus, et kunagi tehtud projektis on korstnaks näidatud telliskorsten, ning loomulikult ka asukoht sellele. Küsimus aga selles et kas võin telliskorstna asendada Isokern korstnaga ning selle asukohta ka algselt planeerituga mõnisada millimeetrit nihutada? Niipalju veel infoks et kollet veel välja valinud ei ole, niipalju aga tean et põranda all ka vundament olemas nii et teoreetiliselt oleks võimalik nii õhkkütte kamin kui ka kivist laduda. Phiküsimus aga just tellise asendamine isokerniga?

Võta ennast kokku ja tee telliskorstent ka natuke. Vähemasti esimese korruse jagu. Saad ahjule ühe lisalõõri.
Igapäevaelamises jäta õhkküttekamin üldse valikust välja.
Projekti tehakse ikke muudatusi, see pole miskit uudne asi.

motamees kirjutas:Võta ennast kokku ja tee telliskorstent ka natuke. Vähemasti esimese korruse jagu. Saad ahjule ühe lisalõõri.

Milleks seda telliskorstent nii väga vaja on kui rahakott isokernile peale hakkab - et kümne aasta pärast pragunevaid vuuke või vuukidest immitsevat pigi imetleda

Korstnast lisalõõri kohta - kui ahjust väljuvad korstnasse optimaalselt madala temperatuuriga suitsugaasid (nagu hea küttekeha peaks tegema), siis tuleks hoolitseda igati selle eest, et see vähene soojus hoiaks soojas seda korstnaosa, mis külmale pööningule ja katusest väljapoole jääb ning lisasoojusvoog korstnajalast tuppa nagu sellel küll kaasa ei aita?

madis64 kirjutas:... et kümne aasta pärast pragunevaid vuuke või vuukidest immitsevat pigi imetleda ...

Reeglina on ka vanad korstnad maja siseosas (soojas) korralikud.

motamees kirjutas:Reeglina on ka vanad korstnad maja siseosas (soojas) korralikud.

Võib ju nii olla, kuid milleks uue konstruktsiooni puhul "kombineerima" ("keemiat tegema") hakata?

Lisaks tekivad ju küsimused, kuidas teostada hästi üleminek alumiselt kandiliselt lõõrilt ülemise osa ümarlõõrile, keraamilise toru joonpaisumine (diameetri suunas) - kas ikka vastab tellisosa paisumisele samas kohas jne jne

viewtopic.php?f=1&t=24461&p=157732&hili ... ek#p157732
Sellist pool/pool versiooni on välja pakkunud ka Isokerni müügimehed. Ju siis mingit "keemiat" pole.
Loomulikult valib teemaalgataja ise omale sobiva versiooni. Mina teeksin oma versiooni ja Madis võib oma teha. Kõigile midagi.
...igaühe jaoks on kuskil keegi...

Ehk et sisuliselt oleks kõikse moodsam lahendus alata alles teise korruse lae all soojustatud korstnaga kui mõlemad korrused soojustatud? Ja üleval lõpus kergelt ahenev korsten soodustabki tõmmet?

Isokern sellepärast et plaan oli ise teha, tellist aga laduda ei oska, vähemalet mitte selliselt et näpuga mööda vuuke järge võiks vedada. Ka ei ole plaani "tellise ilu" presenteerida vaid korsten heledaks krohvida. Plaan oli 180mm-ne isokern (40x40 cm plokk) paika laduda, esiimese kahe ploki vahele tahmaluuk, laest ca 75cm allapoole siiber ning siis kui ükskord kolde valimine saab ka sisestuse korstnasse lõigata (see vist peaks isokerni puhul ka peale ladumist võimalik olema?)

Ära siis kondentsvee jaoks dreeni unusta.
Isokern korstnal ei näe ma korstnasiibril mõtet.

Isokern korstnale ei ole vaja kondentsvee drenni.
Tegemist on laavakivist korstnaga mis ei kannata madala temperatuuriga suitsugaase kus tekib kondensaati.
Tegemist pole Rondo+ iga kus on keraamiline sisu. Ja siiber on ikka selleks, et mitte toast sooja ära tõmmata.
Kui sa ei ole veel otsustanud milline küttekolle tuleb on mõttekas siiber korstna ehitamisel paikka panna ja asi ants.

motamees kirjutas:Ära siis kondentsvee jaoks dreeni unusta.
Isokern korstnal ei näe ma korstnasiibril mõtet.

Huvitav, kui tootja lehelt vaatasin siis kondentsi pott oli ette nähtud Rondole aga Isokernile mitte, seal oli lihtsalt et esimene plokk betoonile ja anna minna. ISokerni plokki vaadates siis...kasutada Rondo potti seal esimese ploki sees?
Aga asi millest hästi aru ei saa et isokernile siibrit pole vaja, funktsioonilt ta ju ei erine telliskorstnast? Või pead silmas et siiber hoopis kaminast tuleva ühendustoru vahele?

Ja veel üks küsimus ajendatuna vastustest - oskab keegi lihtsalt öelda kuidas poes või netilehel kaminale otsa vaadates aru saada kas on madala temperatuuriga või kõrge temperatuuriga suitsugaasid (et kas peab olema kondensaati kannatav või mittekannatav korsten)?

Vaata kamina sees suitsu kulgemise tee pikkust. Seni on kõigil pea kohe korstnasse.

Katlaid peetakse kütteseadmeteks kus on madal suitsugaasi temp. ja kus tekkib ohtralt kondensaati.
Seega valides ahju või kamina võid kindel olla, et see sobib Isokerniga. Kuid kui kahtled küsi müüjalt nad ei ole poes kaunistseks.

Tõlkija kirjutas:Isokern korstnale ei ole vaja kondentsvee drenni.
Tegemist on laavakivist korstnaga mis ei kannata madala temperatuuriga suitsugaase kus tekib kondensaati...

Kirjade järgi ei kannata jah vett see korsten. Ses osas on Tõlkija õieti tõlkinud. Olen aga ise näinud, kuidas alumise vuugi vahelt vesi mööda põrandat laiali jookseb. Telliskorstnal pole sellist asja veel näinud, ta imab vee oma sisse.
On ikke õudne küll, kui pigine vesi jookseb otse parketi alla. Õnneks polnud minu nähtud kohas veel põrandat pandud.

rauamees kirjutas:...Aga asi millest hästi aru ei saa et isokernile siibrit pole vaja, funktsioonilt ta ju ei erine telliskorstnast? Või pead silmas et siiber hoopis kaminast tuleva ühendustoru vahele?

Oma kaudselt funktsioonilt ta ikke erineb telliskorstnast. Ta ju ei anna sooja edasi. Tähendab pole vaja sooja ka korstnas hoida (aga võib). Jääb ära vaidlus korstnapühkijaga korstnas oleva siibri pärast.
Ma pole üldse korstnasiibri vastu. Lihtsalt on teda odavam paigutada korstnaühendusse. Eriti veel siis, kui plaanisid korstnasiibriks Isokerni originaali.

motamees, miks peaks tekkima vaidlus korstnasiibri üle? See isokerni originaal (juhul kui see korstnasse panna) on ju igati eeskirjadekohane vidin ja peaks kõik korstnapühkijad "sõnatuks võtma" (eriti oma hinna poolest:))
Ma lihtsalt mõtlen et kui korstent laon siis hea ka siiber sisse ära panna (hiljem teda ju ei pane enam) ja jumal teab milline see küttekolle seal olema saab, ja kas on seal head (ka visuaalselt) kohta kuhu hiljem siiber panna või mitte.

rauamees kirjutas:motamees, miks peaks tekkima vaidlus korstnasiibri üle? ...

Seda pead juba korstnike käest küsima. viewtopic.php?f=1&t=31755&p=170522&hili ... er#p170522
Nagu juba ütlesin, pole mul korstnasiibri vastu midagi.
Edu sulle.

Lugedes sama teemat ka Soome ehitusfoorumites pidevalt, on seal ( toetudes pikaajalisele kogemusele) peale jäänud ikkagi vana hea telliskorsten.

Robi 1 kirjutas:Lugedes sama teemat ka Soome ehitusfoorumites pidevalt, on seal ( toetudes pikaajalisele kogemusele) peale jäänud ikkagi vana hea telliskorsten.

Aga kõrvaltvaatajana, oskad sa hinnata kui palju tegemist on faktidel põhinevate järeldustega või kui palju usul põhinevate järeldustega...noh stiilis et "ikka vana hea telliskorsten" umbes sarnaselt nagu "vana hea vene tehnika" kõlab paljude tegelaste suust?

Ikka faktidel!!Sellest juba räägiti, et salvestab jne. Aga telliskorstnale saab näiteks alati uue ava sisse peksta ja teha muid muudatusi hiljem. On tunduvalt töökindlam ( ka lollikindlam kindlasti) igas olukorras ( kasvöi see, et suitsulöör kuivatab= soojendab köral olevat öhulööri jne.).
http://keskustelu.suomi24.fi/node/1123594

Kas Isokerni korstnasiiber sulgeb lõõri täielikult või on seal siibrilehes mingisugune sisselõige, ühtegi täpset pilti pole leidnud?

Ah, ikka leidsin, ja vist on sisselõige: http://www.floyd.ee/est/ehitusmateralid ... 83&id=2942

rein113 kirjutas:Kas Isokerni korstnasiiber sulgeb lõõri täielikult või on seal siibrilehes mingisugune sisselõige...

Looda sa, et pole. Sisse lõige ka pisut teistmoodu siibris (käib lahti kaheosaliselt).

Kui olukord on sama mis kevadel, siis 180-st Isokerni ei pakuta. Valikus on 160 ja 200 mm avaga plokid. Ise tegin saunale 6 meetrit kõrge 200-se. Telliskivist loobusin seetõttu, et hind tuli võrdne. Loobusin "originaal" siibrist, tuhaluugis ja katteplekkidest. Need maksid kokku sama palju kui korsten ise. Tahmatropiks ostsin poest odava plekk nikatsi, siiber on ahju suitsutorus ning korstnamütsi, katteplekid ja katuse läbiviigu tegi plekksepp. Kividel käisin ise Tiki-treileriga Kiius järgi.
Kindlasti on tellise eelis soojuse salvestamine kütmise käigus. Samas oli minu jaoks puuduseks telliskorstna suuremad mõõdud kuna ruum on kitsuke. Ja ega minust pole ka ladujat, et korsten sirge ning ilus oleks saanud. Moodulkorstna ladusin aga ise võõrast tööjõudu kasutamata kahe päevaga üles. Oleks ka päevaga hakkam saanud aga oli vaja teha telling korstna tipu ladumiseks üle katuse harja. Shiedeli meeste kasuks otsustasin osaliselt ka seetõttu, et kevadel tehti kõigile huvilistele mitte eriti müügimaiguline "korstnakoolitus". Seal oli ka hulk tõelisi ehitajaid/pottseppasid kes eri lahenduste roosid ja okkad ritta panid.

Eelnev jutt puudutab ühe lõõriga korstent. Kui oleks vaja teha 2-lõõrilist, siis peaks veidi arvutama. Kolme ja enama lõõrilise puhul oleks mõistlik ilmselt tellisest korsten üles lapata. Saab kombineerida vendi lõõri kitsama (poolekivi) ja suitsukäigu suurema (täiskivi).

rauamees kirjutas:Isokern sellepärast et plaan oli ise teha, tellist aga laduda ei oska, vähemalet mitte selliselt et näpuga mööda vuuke järge võiks vedada. Ka ei ole plaani "tellise ilu" presenteerida vaid korsten heledaks krohvida. Plaan oli 180mm-ne isokern (40x40 cm plokk) paika laduda, esiimese kahe ploki vahele tahmaluuk, laest ca 75cm allapoole siiber ning siis kui ükskord kolde valimine saab ka sisestuse korstnasse lõigata (see vist peaks isokerni puhul ka peale ladumist võimalik olema?)