Ehitusfoorum

Plaanis siis ehitada saun, mõõdud 5,5x7m, ühekordne, tahutud palgist. Pinnaseks on 10cm mulda ja edasi savi. Kui sügavale peaks tegema? Ise plaanisin nii; killupadi alla, siis vundamendi plokist rida ja siis 2 rida fibot, ehk siis kuskil 1m kraavi sügavust. 1/3 põrandast tuleb betoon (köetav) ja ülejäänud siis alt tuulduv puitpõrand. Et siis andke nõu, kas peaksin vundamendi sügavama tegema või lihtsalt korralikult soojustama? Pisut pelgan savipinnase külmakerkeid. Nõuandeid?

Aga uuri kruvivundamenti!

Sellised pisisaunad piisab isegi iga nurga alla väikeplokk killupadjaga ja mõnele pikemale kanvale vööprussile keskele ka plokk alla.
Veidi kapitaalsem on postvundament, selle erijuhus on kruvivundament (posti asemel kruvitakse masinaga või käsitsi kohe kruvi pinnasesse).
Veel on väga popp plaatvundament, kuid see nõuab väga täpset tegemist ja mitte koonerdamist.
Klassikaline lintvundament on täiesti lollikindel asi, tee sinna peale mis tahes, kuidas tahes. Antud juhul vist overkill.

Mõtlesin ka ise selle peale, et panna plokid killupadja peale ja nurkade alla aga kuidas jääb siis betoonpõranda osa? Täita ka killuga õige kõrguseni ja siis vahtplastiga serv soojustada? Ja kas saab kindel olla, et savipinnase peal nn.tumbad erinevalt kerkima/liigutama ei hakka? Tegelen ise rohkem siseviimistlusega ja vundamentidega pole eriti kokku puutunud, nii et targemate nõuanded selle kohapealt väga teretulnud

Ära pahanda, kuid kui sooviksid paremaid vastuseid siis oleks tulnud põranda variant välja käia. Minu vastus oleks hoopis lühem, täpsem ja sobivam olnud.
Kivi nurgas on mõeldud majale, millel on alt läbipuhutav põrand, st, vundamendi puidust vöö küljes on põrandaprussid, neil alt õhuke soojustuse kinnihoidmise kate, keskel soojustus ja peal põrandalauad. Selline põrand ei sobi leili ega pesuruumi. Seda põrandat saab sobivaks teha, kui puitpind jäigastada. Tavaliselt on selleks tsementkiudplaat aga kui põranda paksus pole probleem, võib valada ka raudbetooni. Sinna sisse on bro paigaldada põrandaküte. Edasi väga korralik hüdrotõke ja põrandaplaadid.
Üsna lihtne on asi lahendada plaatvundamendil - sellele pannakse täiteks keramsiitkruusa (täidab soojustuse rolli), siis kile siis vahtplasti (min 15 cm), sellele raudbetoon, lihtne hüdrotõke ja põrandaplaadid. Jälle võib betooni panna põrandakütte.
Postvundamendil võib teha juba enne iga nurga kivivarianti, kuid saab ka maapinnale tehtava kivipõrandaga asja lahendada. Siiski eemaldatakse maapinnalt muld või muu aluspinnas, mis külmaga võib kerkida. Täidad liiva-kruusa-killuga. Kile, vahtplast, betoon (jälle soov koos põrandaküttega), lihtne hüdrotõke, põrandaplaadid. Jälgima peaks siiski põranda mittesidumist vundamendiga, sest need võivad vajuda erinevalt.
Lintvundamendi variant ei erine plaatvundamendi omast.

Mis ajast savipinnasesse rajatava vundamendi sügavus võiks olla 1meeter? Külmumispiir eesti oludes minuteada 1,2m seega minimum on ikkagi auk 1,5m. Muidugit võib olla igaüks ehitusinsener kuid kui tahad ,et ka talvel uksed käivad siis pole eriti mõtet ise leiutada. Mina soovitaksin posti+valatud sokkelt,mille sisse tee milline tahes põrand.

Plaani on jäänud hetkel plaatvundament, kuna olen ise piisavalt põrandaid valanud, siis valamise kohapealt probleeme ei näe, küll aga on tekkinud küsimus küttekaabli osas. Kuna kütta oli plaanis ainult leili ja pesuruumi osa, siis on kartus, et kas mitte ülejäänud põrand (2/3 kogupinnast) ei hakka köetavat osa jahutama? Eraldada neid põrandaid ju ei saa, muidu kaob asja mõte. Ja äkki keegi täpsustab mu plaani nõrku külgi Alustuseks killupadi (trambitud), siis vahtplast ja betoon. Kile ka muidugi vahele. Kui paks (kui sügavale) peaks olema killupadi? Eeldan, et monoliidset betoonplaati maapind siiski liigutama ei hakka? Või tõstab siiski sauna kevadeks teise aia otsa?

Selliseid "teen ise plaatvundamendi" lahendusi küll nähtud...

plaatvundament ja küttega põrandaplaat on vaja lahendada eraldi - kõigepalt kandev plaat tervele saunale, siis hüdro ja soojustus ning selle peale valad vastavas mahus köetava plaadi. Kui plaadile avaldub koormus võrdne ja pinnas ühtlane igas nurgas, ei ole probleemi, kuid soovitaks konsulteerida siiski inseneriga - plaat peab jääma ka n. siis terveks, kui tinglikult 1/4 sellest suvalisel hetkel õhus ripub.

xjan kirjutas:Selliseid "teen ise plaatvundamendi" lahendusi küll nähtud...

plaatvundament ja küttega põrandaplaat on vaja lahendada eraldi - kõigepalt kandev plaat tervele saunale, siis hüdro ja soojustus ning selle peale valad vastavas mahus köetava plaadi. Kui plaadile avaldub koormus võrdne ja pinnas ühtlane igas nurgas, ei ole probleemi, kuid soovitaks konsulteerida siiski inseneriga - plaat peab jääma ka n. siis terveks, kui tinglikult 1/4 sellest suvalisel hetkel õhus ripub.

Aga miks ei või põrandakütet otse plaatvundamendi sisse panna? St. miks on vaja kütte jaoks plaatvundamendi peale veel eraldi plaat valada?