Ehitusfoorum

Keldrita eramu - ehitatav. Soe põrand, soojade seinte vahel.
Kas sokilt/vundamenti on tarvis soojustada? Kes arvab, et jah - palun põhjendada ehitustehniliselt!

kui külmasilda ei teki, siis pole vaja. kui ei tea milline see sõlm välja näeb, siis on raske arvata.
mis materjalist on soe sein ja mis kõrgusmärgilt ta hakkab, kuidas on soojustatud põrand? kas põranda ja seina soojustus "saavad kokku"?

Ja kui sügaval on vundamendi taldmik?

sashaobrok kirjutas:Ja kui sügaval on vundamendi taldmik?

Taldmiku alläär on -1,5 m maapinnast, lisaks on all veel tihendatud kruusalus.
Pinnas on kruusaga savine peenliiv. Pinnavee tase on -2,9 m, sessoonselt kõigub +/- 1 m.

Tile-Tant kirjutas:kui külmasilda ei teki, siis pole vaja. kui ei tea milline see sõlm välja näeb, siis on raske arvata.
mis materjalist on soe sein ja mis kõrgusmärgilt ta hakkab, kuidas on soojustatud põrand? kas põranda ja seina soojustus "saavad kokku"?

Sein (Aeroc 375) algab 30 cm kõrgusel maapinnast. Põrandapind on 60 cm kõrgusel maapinnast. Põrandasoojustuseks 20 cm EPS100. EPSi alumine äär on samal horisontaalsel tasapinnal seina esimese ploki alläärega.

Minu arunatukene ütleb et sel juhul on vundamendi soojustus absurd. Ja samas maja soojustus igati mõistlikult lahendatud.

Tiit Masso ütleb oma värskelt 2012.a ilmunud raamatus "Ehitusfüüsika ABC", et soklisoojustust on vaja. Ta küll ei kirjelda, et kas seda ka siis kui põrand on toodud seinte vahele.

Mina paneks vertikaalse peno sokli/vundamendi siseküljele.

rokikas kirjutas:Mina paneks vertikaalse peno sokli/vundamendi siseküljele.

rokikas, kas sa palun põhjendaksid oma seisukohta ehitustehniliselt? ise tahaks teha nii nagu on õige aga mitte nii nagu tehakse.

ehitustehniliselt muidugi põhjendada ei oska, aga olen hr. rokikas´ega nõus ja paneksin samuti sissepoole 100mm vertikaalselt vahtpolüstüreeni. mõte selles, et mitte lasta külma põranda alla. põrand on küll soojustatud, aga see soojusisolatsioon vähendab samuti soojuskadusid.
Mingi aspekt on ka, et kui seal välisseina ääres vee- või kanalitorud paiknevad, siis kaitseb ka neid.

Vundamendiga poleks vaja nii hullult sügavale minna. Piisab poolest meetrist, kui maja ümber rajada külmakaitse - nn. horisontaalne soojustus. See läheb siis sujuvalt üle sokli- ja seinasoojustuseks.
vt. http://www.virkus.com/kalle/madal-vundament

Kas lugupeetud spetsialist arvutaks ka nüüd ära selle madala vundamendi maksumuse kui seda korrektsete hüdroisolatsioonidega teha? Kas on ikka mõttekas?

tegin siin antud olukorra ühe skemaatilise lõike ilma välisviimistluskihtideta, mida ei tea.

sashaobrok kirjutas:Kas lugupeetud spetsialist arvutaks ka nüüd ära selle madala vundamendi maksumuse kui seda korrektsete hüdroisolatsioonidega teha? Kas on ikka mõttekas?

Küsimus jääb arusaamatuks.
Kuidas erineb madala ja sügava vundamendiga maja hüdroisolatsioon? Eeldan muidugi, et horisontaalseks soojaisolatsiooniks kasutatakse selleks mõeldud materjali - XPS-i.

Piirfeld ae!

See pilt ei vasta tegelikule olukorrale-see ju ei selgugi probleemi asetusest.Kui puudub vundamendi seespoolne soojustus, mis ulatub kuni põrandani,siis loomulikult sokli soojustamata jääv piirkond tuleb soojustada.Ja ikka väljast+krohv.No ja lisaks ,et madala ja sügavvundamendi hüdroislatsioon erineb mahtude poolest.

Huvitav mu pilt on siit ära korjatud..

Tile-Tant kirjutas:tegin siin antud olukorra ühe skemaatilise lõike ilma välisviimistluskihtideta, mida ei tea.

skemaatiline lõige.pdf

Mul on konstruktor pannud soojustuse väljapoole, ent ta põhjendada soojustuse vajalikkust ei oska.
Vundament seestpoolt on CK 240 mm+EPS 80+õhkvahe+CK 90 mm. Viimase peale tuleb telliskivi.

mallone kirjutas:See pilt ei vasta tegelikule olukorrale-see ju ei selgugi probleemi asetusest.Kui puudub vundamendi seespoolne soojustus, mis ulatub kuni põrandani,siis loomulikult sokli soojustamata jääv piirkond tuleb soojustada.Ja ikka väljast+krohv.No ja lisaks ,et madala ja sügavvundamendi hüdroislatsioon erineb mahtude poolest.

Mallone, unustasid põhjendada!
Et saada soojem põrand? Siis on lihtsam ju põranda soojustust lisada..

Lihtne füüsika: Kui jätta vundament soojustamatta siis ei võta see soojussalvestusest osa ja pigem jahutab seinu.Seega tuleb % rohkem kütta.Külm ei tule maija aind pinnasest .Seespoolt soojustamine võrdub just kirjutatuga .Soojusta väljast ja maja soeneb.Sa ei soojusta põrandat ju pealtpoolt vaid ikka alt

Külaline kirjutas:Lihtne füüsika: Kui jätta vundament soojustamatta siis ei võta see soojussalvestusest osa ja pigem jahutab seinu.Seega tuleb % rohkem kütta.Külm ei tule maija aind pinnasest .Seespoolt soojustamine võrdub just kirjutatuga .Soojusta väljast ja maja soeneb.Sa ei soojusta põrandat ju pealtpoolt vaid ikka alt

Kui vundament ja põrand on omavahel lahutatud soojustuskihiga, siis milleks kütta vundamenti?

eaa kirjutas:
Sein (Aeroc 375) algab 30 cm kõrgusel maapinnast. Põrandapind on 60 cm kõrgusel maapinnast. Põrandasoojustuseks 20 cm EPS100. EPSi alumine äär on samal horisontaalsel tasapinnal seina esimese ploki alläärega.

Siin pole küll enam erilist vajadust sokli soojustamisel. Miks seda kinni katta, las maaniiskus saab takistamatult välja hingata.


Herr Virkuse soovitusi ei saa antud teemas üks-ühele võtta. Räägib ju madal vundamendist.
Eriti hea on koht kus räägitakse piisavast hüdroisolatsioonilahendusest



http://www.virkus.com/kalle/madal-vundament
"Ja tihendatud pinnasele tuleb põrandasoojustus, millele valatakse betoon. Enamasti on betooni sees küttetorud või -kaablid. Soojustuse ja betooni vahel on enamasti kile, mis tegelikult hoiab ära betooni valgumise soojustusplaatide vahele aga jääb hiljem töötama ka hüdroisolatsioonina. Teine koht kus niikuinii on hüdroisolatsioon, on sokli ja seina vaheline horisontaalpind. Need kaks isolatsioonimaterjali tuleb teineteisega siduda, et isolatsioon oleks pidev, ja rohkem ei ole vajagi isoleerida."


taastaja

Mis siin põhjendada teadmata olukorda,kui Saoma arhitekti või konstruktorit ei usalda,VÕTA UUS.Ega foorumis sob ramisega-kui ise oled ehitusalal mittepädev-suurt tarkust ei leia.

Tere. Igat teksti tuleks lugeda väga tähelepanelikult, mitte pimesi igat klantsteksti uskuma jääda. "... Soojustuse ja betooni vahel on enamasti kile, mis tegelikult hoiab ära betooni valgumise soojustusplaatide vahele aga jääb hiljem töötama ka hüdroisolatsioonina..."
1) Selle peno plaadi vahel peab ikka väga suur pilu olema, et see betoon sinna vahele valguks. Sellise pilu jätja/ehitaja tuleks ehituselt kohe minema kupatada
2) Huvitav taaskasutusvõimalus - kilekotid, mis Selverist kaasa haarame hiljem betoonpõranda alla hydroks!! Kas selliste asjade soovitaja on teadlik millistele tehnilistele näitajatele peab hydro betooni all olema ja kui kaua? Kas kilekoti müüja annab (vähemalt deklaratiivselkti) selliseid tehnilisi parameetreid?
Insener ei tohiks konstanteerida, mida meie Jaan Tatikad kasutavad vaid kirjeldama seda, mis annab kliendile parima tehnilise lahendi lähtuvalt instituutide poolt väljatöötatud ja kontrollitud tehnoloogiatest. Lihtsaim viis seda teada saada on osta vastavad käsiraamatud ja need läbi lugeda. On ju lihtne!
Lugupidamisega.Alar Piirfeld

"Insener ei tohiks konstanteerida, mida meie Jaan Tatikad kasutavad vaid kirjeldama seda, mis annab kliendile parima tehnilise lahendi lähtuvalt instituutide poolt väljatöötatud ja kontrollitud tehnoloogiatest. Lihtsaim viis seda teada saada on osta vastavad käsiraamatud ja need läbi lugeda. On ju lihtne!
Lugupidamisega.Alar Piirfeld"

Lp hr Piirfeld
Käsiraamatutest on paljud ebaadekvaatsed, nagu näiteks Tiit Masso Ehitusfüüsika ABC, kes seletab oma raamatus, et isegi Aeroc500 vajab lisasoojustust. Peab ikka tohlakas olema, et seda soovitada. Tõenäoliselt on ka muu Masso tekst nö bullshit. Siit küsimus, milliseid käsiraamatuid usaldada võib?