Kortermajade kütmine

[urood]

Jõgevamaal Palamusel on kuri plaan kortermaju hakata kütma maasoojuspumpadega.Igale majale oma pump, torukollektor oleks ühine - paigaldatatkse majade läheduses olevale põllule. Kas see süsteem jõuaks ära kütta soojustamatta kortermaju? Ootaks siia asjaga kursis olevate kommentaare

[Kalvis]

Võib võimalik olla.

[Tupsu]

Miks see nii kuri plaan peaks olema ? Kohalik vallamaja on ju maaküttel.

Ning soovitan lugeda ka korteriomanike seas läbi viidud küsitluse tulemust, vastuseid ja kommentaare.

http://tinyurl.com/c2tw7g8

Kui ikka jagati välja ankeet 230-le korteriomanikule ja tagasi tuli välja jagatud ankeetidest 125, siis arvatavasti pea pooltel korteriomanikel on täiesti ükspuha, millega ja kas üldse kõetakse.

[Coolhouse]

Saab kindlasti.
Projekti teeks küll ringi ja kasutaks põllu asemel puuraukusid.

[Külaline]

Miks see nii kuri plaan peaks olema ? Kohalik vallamaja on ju maaküttel.

Kui majad jäävad tänapäevase soojustuseta ja tubade seintele veneaegsed radikad, siis võib suurte kortermajade puhul sellise plaani kahtluse alla seada küll. Enne otsuse tegemist võiks uurida, kas-ja-kuidas on mujal, mõnes Eestimaa korterelamus maasoojuspumba-lahendus end majanduslikult õigustanud, uurida küttekulude ökonoomikat jne. Vallamaja ruumipind on ilmselt palju väiksem, kui korterelamul. Ehk tehti sinna ka põrandakütte torustik!
Nende Palamuse majade kõrvale (Google map vaates) jääb üsna suur pinnakollektoritele sobiv massiiv, seega soojuse ammutamiseks maa-alla, sügavustesse minek võib osutuda mõttetult kalliks.
Hetkel pellet-, gaasi- ja maasoojuspumba küttekulud MWH-des (algivesteeringuid arvestades) on suht sarnases suurusjärgus, aga see võib kiiresti muutuda.

[Tupsu]

Kogemus vene aegsete radikatega ja maasoojuspumbaga eramajas täitsa olemas.
Maja järvamaal, valmis sai 90 ndate alguses, malmradikad (rusikareegliga ribi ruutmeetrile) Kaks korrust.
Eelmisel sügisel sai maasoojuspump ja 750m kollektorit. Ühendati samade vene aegsete 2" torudega iseterkulatsiooniga süsteemi otsa ja külm neil väidetavalt ei olnud. Ning ei usu, et soojustus kuidagi sel majal parem on, kui tollastel paneelikatel.

[Külaline]

Kogemus vene aegsete radikatega ja maasoojuspumbaga eramajas täitsa olemas.
Maja järvamaal, valmis sai 90 ndate alguses, malmradikad (rusikareegliga ribi ruutmeetrile) Kaks korrust.
Eelmisel sügisel sai maasoojuspump ja 750m kollektorit. Ühendati samade vene aegsete 2" torudega iseterkulatsiooniga süsteemi otsa ja külm neil väidetavalt ei olnud. Ning ei usu, et soojustus kuidagi sel majal parem on, kui tollastel paneelikatel.

Anna huvilisele täpsemad koordinaadid, kellega ühendust võtta. Sinu kiidujutt on sageli tore umbluu

[urood]

Minul tekib kahtlus, kas see 50 kraadine vesi ikka suudab ära kütta soojustamatta korteri. Ja pole õrna aimugi kui palju see süsteem elektrit hakkab tarbima.

Kõige lihtsam on ikkagi õhksoojuspumpadega kütta-iga korter on iseseisev. Tõenäoliselt ka odavaim lahendus. Mina olen otsuse teinud...

[OJV]

Õige tegevusjärjekord peaks olema: majade soojustamine ja seejärel küttesüsteemi välja vahetamine. Vähemalt peaks seda tegema korraga.
Asi nimelt selles, et kui hooned on soojustatud, siis on vajadus kütte järele paar korda väiksem ja seega oleks vaja ka palju väiksemat süsteemi.
Pidagem meeles, et majadele tuleb niikuinii millalgi ette võtta fassaadi remont ja puhta rumal oleks selle käigus mitte lisasoojustada. Seejärel ilmneb, et küttesüsteem on tublisti üle dimensioneeritud.
Ühtlasi ei ole maaküte tasuta nagu müügimeeste ja ajakirjanduse juttudest võib mõista - see töötab üha kallineva elektri peal.

[nosy]

Kõige lihtsam on ikkagi õhksoojuspumpadega kütta-iga korter on iseseisev. Tõenäoliselt ka odavaim lahendus. Mina olen otsuse teinud...

Ilmselt tegu kortermajadega, millest kirjutati kuu tagasi PM-s: http://www.tartupostimees.ee/766630/pal ... soojusega/
Õhk-õhk soojuspumpade puhul tuleks arvestada välisosade kumuleeruva müra probleemiga, sest külmal , vaiksel talvehommikul võib taoline maja “sumiseda “ nagu hiigel-mesipuu. Vahel on kortermajade elanikel probleeme ja omavahelisi klaarimisi ka mõne üksiku seinal oleva seadme töömüra pärast.
Vähetähtis pole ka maja välisilme – see võib muutuda üsna rõvedaks : http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=2441.0

[Tupsu]

Anna huvilisele täpsemad koordinaadid, kellega ühendust võtta. Sinu kiidujutt on sageli tore umbluu

Täpsed koordinaadid on 1000m linnulennult Peetri kiriku tornist Järvamaal.

....Pidagem meeles, et majadele tuleb niikuinii millalgi ette võtta fassaadi remont ja puhta rumal oleks selle käigus mitte lisasoojustada. Seejärel ilmneb, et küttesüsteem on tublisti üle dimensioneeritud.
Ühtlasi ei ole maaküte tasuta nagu müügimeeste ja ajakirjanduse juttudest võib mõista - see töötab üha kallineva elektri peal.

JUba praegu on neil ju küttekulud erinevad.Sojustatud majad maksavad vähem. Ning elektri (või sooja) arvestus tuleb ju igale majale eraldi, kui pump iga maja pealeeraldi tuleb.
Mida see üle dimensioneerimine selle kontuuri puhul halvemaks teeb ? Ehitusmaksumus jaguneb ju võrdselt ja pikaajaliselt.

Soojustamine võib ju olla oluline teema, aga pole isegi rikkamates piirkondades mitte alati maja soojustamist suudetud koku leppida ja laenu võtta.
Eriti raske on see aga seal, kus osad omanikud ainult ootavad, et saaks korteri mingi mõistliku raha eest maha müüa ja ära kolida.

[rokikas]

Projekti teeks küll ringi ja kasutaks põllu asemel puuraukusid.

Miks nii?

Igale majale oma pump

Huvitav palju sellised võimsad pumbad maksavad? Näiteks sellised mis sobiks ~1500 m2. elamispinnaga kortermaja kütmiseks. Senine soojuse kulu ~200 000 kwh aastas.
Õhk-vesi hinnad huvitaks samuti.

[Coolhouse]

Projekti teeks küll ringi ja kasutaks põllu asemel puuraukusid.

Miks nii?

Igale majale oma pump

Huvitav palju sellised võimsad pumbad maksavad? Näiteks sellised mis sobiks ~1500 m2. elamispinnaga kortermaja kütmiseks. Senine soojuse kulu ~200 000 kwh aastas.
Õhk-vesi hinnad huvitaks samuti.

Seni on Eestis paigaldatud kollektorina valdavalt maakontuuri. Samas naaberriikides ja mujal on levinud kollektorii paigaldamine puurauku.
Suletud puurauk on jm kohta 2x efektiivsem kui maakontuur kuna maapind on sügavamal soojem.
Puudub vajadus kasutada suurt maaala. Nt on 400 m maakontuuri asendamisesks vajalik 200 m sügav puurauk , mis asub maja välisseinast ca 5 m kaugusel, 5-6 m vahega saab teha järgmise puuraugu.
St puudub üldse vajadus kasutada suurt kollektoritega süsteemi ja põldu.
Eriti trastiline on olukord erijuhtudel kui on tegemist kuiva liivapinnasega(maapinna lähedal) või paekiviga, või olukorraga kus vaba maapinda on väga vähe ja seni ei saanud maakütet paigaldada..

Soojuspumba hind on läbirääkimiste küsimus. Lihtsam oleks vastata et investeeringu tasuvus on ca 5 aastat. Küsimuses esitatud soojuspumba (soojuspumpade) võimsus on ca 100 kW. Hind tuleb ikkagi igal majal erinev, seda nii kasutatavatest toodetest kui ka kohapealsetest asjaoludest johtuvalt.

[Kalvis]

Puurauk nõuab keskkonnaministeeriumi luba, maakollektor mitte. Ja puuraugu lube ei taheta niinaljalt anda.

[Coolhouse]

Jah, puurauk nõuab Keskkonnaministeeriumi luba. Soojuspuuraukude puurimise tingimused sätestab Veeseadus.
Loa tatlemiseks on kord ja alates 2009.a. on ka seaduses mõisted sätestatud.
Jutt on suletud puuraugust , mis täidetakse pärast soojuspumba kontuuri paigaldamist täies sügavuses betooniseguga.
Loa saamiseks tuleb maavaldajal täita taotlus kuid võib ka volitada teist isikut toiminguid tegema.
Juhul kui luba ei anta siis saab arutada , kas keeldumine oli põhjendatud.
Oluliseks asjaoluks on see et kehtib seadus (veeseadus jne) . Nii Riik kui ka maaomanik lähtuvad hea usu põhimõttest st ei ole mingit alust eeldada et puuraugu teostamiseks luba ei anta, enne kui on olemas konkreetsele taotlusele saadud vastus. Seega ei saa väita ka et "nii lihtsalt lube ei anta".

[rokikas]

Seni on Eestis paigaldatud kollektorina valdavalt maakontuuri. Samas naaberriikides ja mujal on levinud kollektorii paigaldamine puurauku.

Vähemalt 4-5 aastat tagasi maksis soomes 200 m. augu puurimine kordades vähem kui eestis sarnase asja eest küsiti. Ja seda pehme pinnase puhul. Graniiti oli puurimine veelgi tunduvalt odavam. Eks seegi võis üks takistustest olla. Palju hetkel puuraugu meeter maksta võiks eestis?

Soojuspumba hind on läbirääkimiste küsimus. Lihtsam oleks vastata et investeeringu tasuvus on ca 5 aastat. Küsimuses esitatud soojuspumba (soojuspumpade) võimsus on ca 100 kW. Hind tuleb ikkagi igal majal erinev, seda nii kasutatavatest toodetest kui ka kohapealsetest asjaoludest johtuvalt.

Ega ma lootnudki täpset hinnapakkumist saada vaid lootsin saada aimdust hinna suurusjärgust millega sellisel ettevõtmisel tegemist tuleb.
Millega võrreldes see tasuvusaeg 5 aastat saadakse?

[Külaline]

Millega võrreldes see tasuvusaeg 5 aastat saadakse?

Lootus saada selline tasuvusaeg siis, kui vald uue küttesüsteemi ehituskulud põhiosas enda kaela võtab.

[Coolhouse]

5 aastane tasuvusaeg on saadud arvutades Tallinna kaugküttehindadega ja õhk-vesi soojuspumpade paigaldamisega 5 kordsele 3000 m2 majale. ( kasutusele jääb ka kaugküte).

Puuraukude osas on Rokikal tuline õigus. Soomes on hinnad oluliselt odavamad.
Seega saab odavamalt teha küll.

[Küülaline]

Jõgevamaal Palamusel

5 aastane tasuvusaeg on saadud arvutades Tallinna kaugküttehindadega

...et siis soojatrass Tallinnast Palamusele.

[Coolhouse]

Naljad võiks ikka jääda naljanurka.

Rokikas küsis kuidas selline tasuvusaeg on saadud.

Praegu kütavad Palamuse ja Kaarepere alevikus kortermaju AS Termoxi maagaasil töötavad katlamajad. Ühe megavatt-tunni (MWh) soojusenergia eest tuleb tarbijatel maksta koos käibemaksuga enam kui 100 eurot – hinda, mis on üks kõrgemaid Eestis. (allikas Postimees)

[Tupsu]

Kes veel ei tea, siis infoks nii palju, et Palamuse valla praeguse soojatootja kaugkütte hinnad ületavad tublisti Tallinna kaugkütte hindu.

[rokikas]

5 aastane tasuvusaeg on saadud arvutades Tallinna kaugküttehindadega

Kui nii siis on ju asjal päris jumet. Eriti kui arvestada et "Tallinna kütte" hind (74,33 €/MWh. http://www.soojus.ee/soojus ) on suht odav võrreldes näiteks Sauel küsitavaga (88,11 €/MWh. http://www.fortumtermest.ee/index.php?page=51&)
Nii mõnelgi pool tundub rahaliselt sama olema kas kütta otseelektriga või kohaliku katlamaja abil. Õigemini öise elektriga isegi odavam.

[toomas]

Tere.

Nt on 400 m maakontuuri asendamisesks vajalik 200 m sügav puurauk , mis asub maja välisseinast ca 5 m kaugusel, 5-6 m vahega saab teha järgmise puuraugu.

Tahaks näha seda puurimist 5m majast ja veel 200m. Eestis vast 4-5 masinat mis sellega hakkama saavad. Kui keegi seda puurima hakkab, andke teada. Võtan telgi kaasa ja veedan mõnusa nädala.


Toomas.

[rokikas]

Minu isiklikult nähtud lähim puurimine on ~2 m. kaugusel seinast. Pigem tiba lähemal kui kaugemal.
Telgis nädal elada võib päris tore olla aga puurimist ei ole veel üle kahe päeva õnnestunud objektil näha.
See kõik muidugi soomes nähtud/kogetud.

[Külaline]

Vähemalt 4-5 aastat tagasi maksis soomes 200 m. augu puurimine kordades vähem kui eestis sarnase asja eest küsiti.

Soome soojuspumbafoorumis oli nt 170 m sügavuse augu hinnaks üle 5000 euri.