Ehitusfoorum

Tere,

Andke palun nõu milles võib olla probleem:
Puitkarkassil kipssein, mis pahteldatud (Vivacolor F) ja üks kord kruntvärviga (Sadolin Interior 2) värvitud. Peale värvimist tulevad sisenurkadesse (kasutatud paberteipi) ja vuugivahedesse (võrkteip) värvi sisse peenikesed praod. Peaaegu igale poole kus pahteldatud on. Kuni värvimiseni pahtlis pragusid näha ei ole. Seda olen korduvalt kontrollinud, aga peale värvimist mõne tunni kuni mõne päeva jooksul tulevad värvile praod sisse.

Puit

tarm_ kirjutas:Andke palun nõu milles võib olla probleem:
Puitkarkassil kipssein, mis pahteldatud (Vivacolor F) ja üks kord kruntvärviga (Sadolin Interior 2) värvitud...

Põhiline probleem on selles, et hakatakse tegelema asjadega, millede paigaldustehnoloogiad ja kasutatavate materjalide omadused/otstarbed on jäetud endale eelnevalt selgeks tegemata. Nüüd mõned muud põhjused:
1. Võimalik, et Manowar`i poolt juba mainitud puitkarkass
2. Vuuke ei teibita VivacolorF-ga.
3. Oleks võinud ka vuukides paberteipi kasutada, mitte ainult nurkades.
VivacolorF on viimistluseks mõeldud peenpahtel! Paluks mõisteid mitte segi ajada- "vuukide täitmine" ei ole teps mitte sama tegevus, mis "vuukidesse teibi paigaldamine". Vuukide teipimiseks on olemas VivacolorJ!

Kirjelda palun vuukidesse võrkteibi paigaldust!

Urmas kirjutas: Kirjelda palun vuukidesse võrkteibi paigaldust!

Esimese korraga tasandasin kahe kipsi vahelise umbes millimeetrise prao, nii et vuugipõhi jäi tasane. Pahtli kuivamisel sai sinna tõmmatud võrkteip ja vuuk täidetud pahtliga. Enamasti sai peale lihvimist korra veel pahteldatud ja lihvitud, lauspahteldust ei teinud. Kõigeks kasutasin sama pahtlit.

Imestama paneb see, et pahtlil pole pragu näha, aga värvi peale tekib. Kas pahtel võib anda mingil määral rohkem mängida kui värv?

Tegemist siis puitmajaga millel kips kinnitatud kübarprofiili külge.

tarm_ kirjutas:Tegemist siis puitmajaga millel kips kinnitatud kübarprofiili külge.

Mul on sellises tehnikas terve teine korrus kipsi alla pandud ilma ühegi vuugiparota nii et puitalus (metallprofiilile) ei tohiks siin põhjuseks olla.

tarm_ kirjutas:Esimese korraga tasandasin kahe kipsi vahelise umbes millimeetrise prao, nii et vuugipõhi jäi tasane. Pahtli kuivamisel sai sinna tõmmatud võrkteip ja vuuk täidetud pahtliga. Enamasti sai peale lihvimist korra veel pahteldatud ja lihvitud, lauspahteldust ei teinud. Kõigeks kasutasin sama pahtlit...

Õige oleks olnud järgmiselt:
- tõmbad vuugid täis vuukidesse teipide paigaldamiseks mõeldud pahtlit tähistusega "J". Kaubanduses täiesti saadaval erinevate tootjate poolt (Vivacolor, Sadolin, Kiilto, Sheetrock jne....). ViavacolorF ei kuulu vuukide teipimiseks mõeldud pahtlite hulka, vaid on peenpahtel viimistluseks!
- asetad pahtli peale kas võrk- või paberteibi (ise eelistan alati paberteipi) ja surud pahtlilabidaga teibi vuuki
- tõmbad kerge kihi sama "J" pahtliga vuugi üle
-järgmine päev kerge lihv ja võid juba viimistluspahtliga vuuke täita-laiendada, nii 10-15cm mõlemale poole vuuki
-järgmine päev kerge lihv ja kui lauspahteldust teha ei viitsi (ise teen alati), siis täidad-laiendad veelkord vuuki
- järgmine päev korralik lihvimine, tolm harjaga maha ja kruntimine kruntvärviga
Peale neid operatsioone peaks jääma ideaalne.
Muidugi on olemas pahtleid stiilis "mõeldud naistele, aga sobib ka meestele" ehk universaalseid nii vuukimiseks kui ka viimistluseks. Sellised "nje rõba, nje mjaso" tüüpi tooteid ise ei poolda või kui, siis kliendi tungival nõudmisel, aga sellistel juhul on ka minul eritingimused ehk keeldun garantiist.

Algselt oli jutt puitkarkassile paigaldatusd kipsist, nüüd selgus, et ikka metallile paigaldatud.
Juhindu Urmase poolt 2-ses punktis viidatud asjaolule.

Tänud vastajatele.
Probleem paistab siis olevat selles, et oleks tulnud kasutada "J" tähistusega pahtlit, mis sisaldab sideainena rohkem liimi kui viimistluspahtel.

Kas värvil ja värvil on ka vahe? Ehk kas on olemas elastsemaid värve, mis pisipragude tekkele on vastupidavamad?

tarm_ kirjutas:...Kas värvil ja värvil on ka vahe? Ehk kas on olemas elastsemaid värve, mis pisipragude tekkele on vastupidavamad?

Ise küll ei tea, et oleks "venivaid" värve, aga võin eksida.
Muidugi on võimalus, et lihvid vuugid võimalikult madalaks ja paned "J" pahtlit kasutades uued paberteibid peale ja hajutad paari korraga üleminekud sujuvaks. Ise otsusta, kas saad sellega hakkama. Variant oleks veel Seinex või tapeet peale kleepida.

tarm_ kirjutas:Tänud vastajatele.
Probleem paistab siis olevat selles, et oleks tulnud kasutada "J" tähistusega pahtlit, mis sisaldab sideainena rohkem liimi kui viimistluspahtel.

Kas värvil ja värvil on ka vahe? Ehk kas on olemas elastsemaid värve, mis pisipragude tekkele on vastupidavamad?

Tegelikult Sadolini Bindo 12, 20 jne. värvid, mida number suuremaks seda veekindlamaks ja kummjamaks kuivanuna jäävad, aga kardan, et see ei hoia ikka pragude ilmnemist ära, võib-olla ainult väga peened juuspraod.

Manowar kirjutas:Tegelikult Sadolini Bindo 12, 20 jne. värvid, mida number suuremaks seda veekindlamaks ja kummjamaks kuivanuna jäävad, aga kardan, et see ei hoia ikka pragude ilmnemist ära, võib-olla ainult väga peened juuspraod.

Õigesti kardad, just värvisin vanu pindasid ja ei pannud peenikest pragu esialgu tähele, aga värske värviga (Akrit12) üle värvides, avastasin praod. Ega`s midagi, teip peale, väike laiendus, krunt ja uus värvimine.

Urmas kirjutas:

Manowar kirjutas:Tegelikult Sadolini Bindo 12, 20 jne. värvid, mida number suuremaks seda veekindlamaks ja kummjamaks kuivanuna jäävad, aga kardan, et see ei hoia ikka pragude ilmnemist ära, võib-olla ainult väga peened juuspraod.

Õigesti kardad, just värvisin vanu pindasid ja ei pannud peenikest pragu esialgu tähele, aga värske värviga (Akrit12) üle värvides, avastasin praod. Ega`s midagi, teip peale, väike laiendus, krunt ja uus värvimine.

Missugune teip peale?

ja kui ikka mõra tahab tulla siis võib olla terve sein laus-armeeritud olla hübriid fiiberseguga...tuleb ka läbi nende.Ei aita enam ei Jotid ega Uniflotid.kõik algab juba tegelikult aluspinnast ja ehitusest.

saatana kirjutas:Missugune teip peale?

ja kui ikka mõra tahab tulla siis võib olla terve sein laus-armeeritud olla hübriid fiiberseguga...tuleb ka läbi nende.Ei aita enam ei Jotid ega Uniflotid.kõik algab juba tegelikult aluspinnast ja ehitusest.

No, siis on juba muud põhjused, milles maalrit süüdistada ei saa, aga mõningaid pragusid aitab leevendada see teip. http://www.tkl.ee/index.php?valik=tooted&pr=47
NB! Paluks erilist tähelepanu pöörata kasutusjuhendi kahele viimasele lausele!

Nõus Urmasega,et pigem ikka kasutada paberteipi.Värv ei hoia mitte kunagi pragusi ära.Muidugi mõned targad ajavad prao vahele veel akrüüli ja siis uuesti värv peale.Aga ka see ei aita.

Raiks kirjutas:Nõus Urmasega,et pigem ikka kasutada paberteipi.Värv ei hoia mitte kunagi pragusi ära.Muidugi mõned targad ajavad prao vahele veel akrüüli ja siis uuesti värv peale.Aga ka see ei aita.

Kahjuks on asjalood niimoodi,et ka paberteip ei hoia alati pragusid tulemast. Kõik sõltub paigaldusviisist, aluskonstruktsiooni püsivusest, konstruktsioonide soojuspaisumisest, mahukahanevusest ja puitkarkassi puhul veel nn.mängimisest. Sina hulka kuulub pikemate seinte puhul veel joonpaisumine. Kindlasti on veel asjaolusid, mida siinjuhul üles lugeda ei oska.Kipsplaatseinte puhul on oluline, et plaadid ei oleks tihedalt üksteise vastu surutud, vaid nende vahel oleks ca 1-1,5mm vahe, kuhu teipimisel siis piisavalt liimainega lindipahtlit sisse suruda, et plaate omavahel rohkem siduda. Loomulikult peab plaatide aluskonstruktsioon olema hästi kinnitatud, käega katsudes ei tohi tekkida suuri nihkeid ja läbivajumist. On loomulik, et ilma lisasidumiseta seintele või omavahel ei ole seda näiteks 43 ja 66mm, ehk enamkasutatava karkassi puhul võimalik saavutada. Lahenduseks, mis veidi asja parendab, oleks topeltkipsi kasutamine, soovitavalt koos tihedama karkassisammuga-40cm-aga kes sellele alguses mõtleb, ikka odavamalt ja lihtsamalt vaja hakkama saada, seda nii kodukasutaja kui vähempakkumise võitja tasandil. Samuti on oluline teada, et kui värske õuest toodud kips seina keerata ja kohe hooga maalerdama hakata, siis peale väljakuivamist oleme sama probleemi eest.
Seega on asjaolusid palju ja juuspragudele ei ole olemas väga head ja kiiret lahendust. Olenevalt olukorrast olen ise kas vuugid tühjaks lihvinud ja kõike otsast alustanud või siis kosmeetiliselt asja parandanud. Perfektsusest on lahendus loomulikult kaugele jäänud, aga asjade ümbertegemisel ei saagi latti eriti kõrgele asetada kahjuks.

Urmas kirjutas:

saatana kirjutas:Missugune teip peale?

ja kui ikka mõra tahab tulla siis võib olla terve sein laus-armeeritud olla hübriid fiiberseguga...tuleb ka läbi nende.Ei aita enam ei Jotid ega Uniflotid.kõik algab juba tegelikult aluspinnast ja ehitusest.

No, siis on juba muud põhjused, milles maalrit süüdistada ei saa, aga mõningaid pragusid aitab leevendada see teip. http://www.tkl.ee/index.php?valik=tooted&pr=47
NB! Paluks erilist tähelepanu pöörata kasutusjuhendi kahele viimasele lausele!

Väga õige on see, et võrkteibile enne pahtlit alla seejärel teip ja uus pahtli kiht peale. Paljud isehakanud härrad ilmselt arvavadki, et liim on teibil sp. et jube hea otse vuugile või praole paigaldada. Aga ei, vot nii see ei ole Muidugi vähemteadlike kliente on ka sellega maru lihtne ära petta, aga sellega ise ei tegele vaid pigem rõhun kvaliteedile kui kvantideedile. Kui oled oma töö korralikult teinud siis sellest kliendist üsna suure tõenäosusega võib su tööpõld veelgi laieneda. Sest ükski teine reklaam pole parem kui hästi tehtud töö ja tellija edasised soovitused.

http://www.skigrupp.com

Just hiljuti kõrbesin mõnesmõttes samasuguse praoga vana kipslae renoveerimisel. Oli tekkinud lakke praegu, võtsin selle lahti ja paigaldasin vana paberi asemele uue, nii nagu peab. Aga kuna ma ei kiskunud seda lõpuni lahti, siis ei avastanud seda, et paber oli paigaldatud kohati nii, et vuuk jooksis samal joonel kui paberi serv. Eeldasin, et esimene maaler ikkagi taipas vähemalt õiges suunas paberi panna. Järeldus: Eeldada ei tohi, tuleb kontrollida. Teine põhjus oli sitasti kruvitud kips, mis lihvides liikus teise plaadi suhtes ja tekkis pahtlisse uuesti pragu. Mõistagi oli seda näha peale värvimist. Kiskusin kõik uuesti lahti kuni kipsini, uued kruvid, uus paber, uus pahtel. Lihvisin natuke rahulikumalt ka, et vältida ülemäärast kipsi liikumist laes. Enda paigaldatud kipsiga selliseid asju ei juhtu...Kogu see kaks kahemeetrist pragu oli mulle jube kirves - põranda ja trepi uuesti kinnikatmine, seinte kinnikatmine, pahtlit läks vähe, seda ei arvesta, värv, telling trepile, koristamine, töö, sõitmine objektile ca 4 korda (pahteldad ära, lähed ära, kuivab ära, tuled tagasi jne) - tõsine tagurpidikäik. Kirusin iga sekund ja lubasin endale korduvalt, et sellist viga ei tee enam kunagi.

Ega värv ei tekita küll pragu! Pragu tekib siis,kui miski liigub!! Mina kasutaks vuugi täitmisel üldse Uniflotti!! Väga hea, ülitugev vuugipahtel!! Ei viitsi kõiki neid postitusi läbi lugeda,aga mina kontrolliksin üle kruvid,millega kipsplaadid on kinnitatud.kas neid on piisavalt ja kuidas need olid plaati kruvitud!käega tõugates saab kipsplaadi liikuvust kontrollida...