Ehitusfoorum

Tere

Kas oskab keegi umbkaudselt arvutada kui suur kogus vett ringleb põrandakütte süsteemis ütleme ilusal ristkülikulisel 100m2 pinnal? Kuna ma tahaksin teada saada umbkaudset kogust, siis torude vahe on sama. Toru diameeter... pannakse vist 20mm diameetriga toru? Umbkaudselt, erilist täpsust pole vaja.

Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus). Muuga saan hakkama, aga ei mäleta enam füüsikat nii palju ...

Umbes 20 liitrit
Toru pindala on pii 3,14x Raadius 0,01m ruudus x 60jm (kui 20 sammuga)


http://matemaatika.edu.ee/sisu/0144/index.html

1 meetri toru maht on 0,314 liitrit

Külaline kirjutas: ristkülikulisel 100m2 pinnal?

Umbes kirjutas: 60jm (kui 20 sammuga)

Mina saan millegipärast hoopis 600 jm.
Internetiajastu nii et http://www.calculatoredge.com/enggcalc/ ... l#cylinder

Külaline kirjutas:Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus).

Ära siis unusta et erinevad temperatuurid neis süsteemides kasutuses ning lõppkokkuvõttes kõik mis sinna "topid" tuleb sealt ka välja e. küttekulu sõltub muudest asjaoludest mitte aga küttevee hulgast.

Tsirkuleerimiseks vajaliku koguse saad: kütte vajadus korda 0,86 jagada temp vahega.

rokikas kirjutas: Ära siis unusta et erinevad temperatuurid neis süsteemides kasutuses ning lõppkokkuvõttes kõik mis sinna "topid" tuleb sealt ka välja e. küttekulu sõltub muudest asjaoludest mitte aga küttevee hulgast.

100% nõus, lihtsalt tahan endale füüsikaliselt selgeks teha selle, et mis võtab rohkem energiat, kas 200 liitri kütmine 30 kraadi juurde või siis radikasse mineva vee koguse(pole veel arvutanud kogust, aga tõenäoliselt ikka oluliselt vähem) ca 50 kraadi juurde.

Lihtsalt füüsikalin eksperiment enda jaoks asjade paremaks mõistmiseks.

jah 600jm mitte 60jm
seega 188,4l
Lõpuks selgub tõde.

Külaline kirjutas:Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus). Muuga saan hakkama, aga ei mäleta enam füüsikat nii palju ...

Energia kulu sõltub soojakadudest läbi piirete, mitte küttesüsteemis oleva vee kogusest.

Külaline kirjutas:100% nõus, lihtsalt tahan endale füüsikaliselt selgeks teha selle, et mis võtab rohkem energiat, kas 200 liitri kütmine 30 kraadi juurde või siis radikasse mineva vee koguse(pole veel arvutanud kogust, aga tõenäoliselt ikka oluliselt vähem) ca 50 kraadi juurde.

Lihtsalt füüsikalin eksperiment enda jaoks asjade paremaks mõistmiseks.

Su mõtteharjutus näib puudutavat süsteemide "üleskütmist", mitte tööolekut?

Kui jah, siis pead kogu ringleva veemassi ülessoojendamiseks (s.t. tavalise töörežiimi saavutamiseks) kuluva energiakulu saamiseks arvestama ka veega piirnevate materjalide (põrandakütte puhul põranda betoonplaadi ning radiaatorkütte puhul radiaatorite massi) soojusmahutavust.
Neid faktoreid võid muidugi ignoreerida juhul kui su soov on arvutada ainult teatud veekoguse ülessoojendamiseks teatud temperatuurile vajalikku energiahulka, kuid milline on selle harjutuse praktiline mõte

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:100% nõus, lihtsalt tahan endale füüsikaliselt selgeks teha selle, et mis võtab rohkem energiat, kas 200 liitri kütmine 30 kraadi juurde või siis radikasse mineva vee koguse(pole veel arvutanud kogust, aga tõenäoliselt ikka oluliselt vähem) ca 50 kraadi juurde.

Lihtsalt füüsikalin eksperiment enda jaoks asjade paremaks mõistmiseks.

Su mõtteharjutus näib puudutavat süsteemide "üleskütmist", mitte tööolekut?

Kui jah, siis pead kogu ringleva veemassi ülessoojendamiseks (s.t. tavalise töörežiimi saavutamiseks) kuluva energiakulu saamiseks arvestama ka veega piirnevate materjalide (põrandakütte puhul põranda betoonplaadi ning radiaatorkütte puhul radiaatorite massi) soojusmahutavust.
Neid faktoreid võid muidugi ignoreerida juhul kui su soov on arvutada ainult teatud veekoguse ülessoojendamiseks teatud temperatuurile vajalikku energiahulka, kuid milline on selle harjutuse praktiline mõte

.....
Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus). Muuga saan hakkama, aga ei mäleta enam füüsikat nii palju ...

Rostfrei kirjutas:Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus).

Kas sa soovid arvutada nendes süsteemides paikneva vee soojendamiseks vajalikku energiahulka olukorras, kus vastav hulk vett paikneb soojuskadudeta (hästi isoleeritud) anumas või olukorras, kus ta paikneb/ringleb konkreetses küttesüsteemis?

Esimesel juhul on abiks trebla arvutuskäik:

"džaul (J) on vattsekund , kWh=3 600 000 J .
vee erisoojus oli 4.2 kJ kilo vee soojendamiseks ühe K võrra.
seega 100 liitri vee soojendamiseks 4->65 kraadini läheb 100 x 61 x 4 200 / 3 600 000 = 7.1 kWh"

viewtopic.php?f=8&t=32328&start=150

teisel juhul pead ikkagi arvestama (vee soojendamiseks vajalikule energiahulgale juurde liitma) ka üleskütmise aja jooksul toimuvat soojusülekannet kas põrandakütte betoonplaati või radiaatorite korpustesse.

Umbes kirjutas:jah 600jm mitte 60jm
seega 188,4l
Lõpuks selgub tõde.

Kui toru välisläbimõõt on 20 mm, siis siseläbimõõt on 16 mm ja seega 600 m pikuses torustikus ringleb 120,6 liitrit vett.

mehhanisaator kirjutas:

Umbes kirjutas:jah 600jm mitte 60jm
seega 188,4l
Lõpuks selgub tõde.

Kui toru välisläbimõõt on 20 mm, siis siseläbimõõt on 16 mm ja seega 600 m pikuses torustikus ringleb 120,6 liitrit vett.

Vale, EI RINGLE. See võib olla toru sisemine ruumala (ei ole arvutanud). Ringlemine eeldab, et midagi mõõdetakse millegi suhtes, olgu see siis l/s või m3/h või dl/min või mis iganes meeldib.

madis64 kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus).

...
"džaul (J) on vattsekund , kWh=3 600 000 J .
vee erisoojus oli 4.2 kJ kilo vee soojendamiseks ühe K võrra.
seega 100 liitri vee soojendamiseks 4->65 kraadini läheb 100 x 61 x 4 200 / 3 600 000 = 7.1 kWh"
.....

Viimati oli erisoojus 4,2 kJ kg vee soojendamiseks 1 Celsiuse, mitte Kelvini võrra...

Viimati oli SI süsteemi temperatuuri ühik veel kelvin. Ja kui öeldakse, et ringleb näiteks 120 liitrit vett, mis siis valesti on?

Rostfrei kirjutas:Viimati oli erisoojus 4,2 kJ kg vee soojendamiseks 1 Celsiuse, mitte Kelvini võrra...

See "viimati" pidi siis vist jah, enne SI süsteemi kehtestamist olema , kuid praktilist vahet arvutustes, mis alg- ja lõpptemperatuuride (esimese astme) vahel põhinevad, ju ei sünni, kuna:

t(90)/°C = T(90)/K - 273,15

http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur

Rostfrei kirjutas:Vale, EI RINGLE.

Kui see veemass ei ringle, siis ta ka ühtlaselt ei soojene

Küülaline kirjutas:Viimati oli SI süsteemi temperatuuri ühik veel kelvin. Ja kui öeldakse, et ringleb näiteks 120 liitrit vett, mis siis valesti on?

Eesmärk on, nagu ma aru saan, vaadata küttele kuluvat energia hulka, mida kannab ringlev vesi. Kuidas seda väljendada ühikuga 120 l, mina küll ei tea.

madis64 kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Viimati oli erisoojus 4,2 kJ kg vee soojendamiseks 1 Celsiuse, mitte Kelvini võrra...

See "viimati" pidi siis vist jah, enne SI süsteemi kehtestamist olema , kuid praktilist vahet arvutustes, mis alg- ja lõpptemperatuuride (esimese astme) vahel põhinevad, ju ei sünni, kuna:

t(90)/°C = T(90)/K - 273,15

http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur

Jah, see krd SI-süsteemi kasutamine kipub stabiilselt ununema

Rostfrei kirjutas:Eesmärk on, nagu ma aru saan, vaadata küttele kuluvat energia hulka, mida kannab ringlev vesi.

See ei saa nii olla, kuna küttele kuluv energiahulk ei sõltu mitte niipalju kütmisviisist kuivõrd maja soojuskadudest .

Küsiti algselt aga küttesüsteemis oleva vee massi üleskütmisele kuluvat energiahulka.

Küülaline kirjutas:Viimati oli SI süsteemi temperatuuri ühik veel kelvin. Ja kui öeldakse, et ringleb näiteks 120 liitrit vett, mis siis valesti on?

Lihtsalt, kui ma võtan vett ookeanist, kütan teda, lasen läbi torude (soojusvaheti) ning suunan ookeani tagasi, ei sobi mul vist öelda, et ringleb "ookeanitäis" vett? Kuigi mu "süsteemi"
maht on "ookeanitäis"?
Ühesõnaga, vee maht torustikus ei ole energia seisukohalt oluline (vaid vooluhulk ja voolukiirus- avaldub võimsuses). Maht muutub oluliseks salvestamisel, sest peab ühilduma vajalike võimsustega. Energiakulu oleneb tõesti soojakadudest.
Teema püstitus näitab jälle selle võimsuse ja energia samastamist ning seostest arusaamise puudumist.
Imelik.

Rostfrei kirjutas:Jah, see krd SI-süsteemi kasutamine kipub stabiilselt ununema

NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963

Umbes kirjutas:jah 600jm mitte 60jm
seega 188,4l
Lõpuks selgub tõde.

õigem vastus oleks vast 51 x 10 + 10 = 520 jm ehk siis 10x10 ruudu puhul 510 jm horisontaalis ja 10 jm vertikaalis. Kuna toru nagunii vastu seina ei panda, siis võib siit veel natuke meetreid maha võtta, seega ma arvutaksin 600jm asemel pigem 500 jm-ga.

Külaline kirjutas:Tere
-------
Soov siis mul endal aru saada/arvutada energia kulu, mis kulub vee soojendamiseks põrandakütte süsteemis(suur vedeliku kogus) vs radikad(oluliselt väiksem vee kogus). ..... ...

suhteline värk...mul oli veemõõja peal ja radikate süsteemi täitmiseks kulus 450 vett. (u. 80 m2)
Endine isetsirkuleeruv süsteem,

Kes vana asja meelde tuletab, ...............
Liiga peensusteni pole vast vaja minna. Keskeltläbi 1 m2 peale paigaldatakse 20 mm toru CA´5 jm ja 100 m2 se pinnani jõudmiseks on kindlasti vaja torudega jõuda, seega sõltub maja projektist, palju torustiku pikkus ja maht on, osa hülsitakse ja ei osale aktiivses soojusplekandeprotsessis. Olulisem on, et põrandakütte kasutamisel, puudub vajadus nii kõrgeid temp saavutada, kui radiaatorkütte puhul. Radiaatorkütte puhul on kõrgeim temp lae all, põrandaküttel põrandapinnal. inimene vajab pea kõrgusel 4* ( pole vahet ka C või K on mõõtühikuks kui me võrdleme) madalamat temperatuuri kui jalad. Vereringe on just jalgades kehvem ja külmatunne tuleneb enamjaol inimestel sellest.
Põrandakütte kasuks otsustab: Temperatuur toas- madalam, temperatuur soojuskandjas- madalam ja kõttekuludel on seega arve väiksem keskeltläbi -20%. Väikesed erinevused tulevad objekti iseärasustest aga hea ehitustavaga ehitatud majadel see nii on. Probleeme tekib suurte aknapindade juures ja nende all peaks olema võimalik kõrgemat tempi ja enam lisasoojustust, et läbi välispiirete vähendada soojuskadusi.
Kes soovib pikemat konsultatsiooni, siis andypold@gmail.com, tel 5244063.
Andres