Ehitusfoorum

Tere pottsepad!
Nagu tavaks on saanud, osadel lihtsalt ei vea.
Sai lastud ehitada kaks tellisahju, toredad väliselt küll aga kipuvad koost pudenema. Kollane ahi siis lastud teha 8 aastat tagasi ja seisnud senini kasutuseta, kuna korrus oli senini välja ehitamata.
Andmed siis ahjul järgmised: ahi 2. korrusel puitvahelael, ahju alla 1. korrusele pandud teras post, aukudega tellised mis tegemise käigus liiva täis valatud, välimine kiht lapiti tellis sisemine vooder tundub olema servit shamott, soome-tüüpi ahi suvesiibriga, kihid ja vahed isoleeritud kivivillaga.
Probleem siis pragudes, mida leidub päris palju. Küttes ajab küljepealsetest vahedest kerget suitsu. Soojeneb muidu ühtlaselt ja sellega võib rahule jääda. Ülekütmisest ahi lõhki kohe kindlasti pole läinud, kuna tuld on sinna tehtud vast 3-4 korda, samas välimised vuugid tunduvad imelikult pudedad. Ei tea kui plastsed need peaksid olema, igatahes kui võtta traadijupp ja sellega vuuki kraapida siis pudeneb see väga lihtsalt.
Lugesin siinseid teemasid ja sain aru et tegu võib olla mitmetes möödalaskmistes aga päris täpselt saab teada ilmselt ahju lahti võtmisel.
Pruunil ahjul täpselt sama jutt. Sellel tunduvad lõhed olema veelgi suuremad.
Tegija on mõlemal ahjul sama, kes on ka kohal käinud. Ütleb siis et küta ahi kuumaks ja aja lõhedesse mingid kiilumoodi asjad, jahtudes vuugi telliste vahed ära. Ma ei tea, mulle tundub see täieliku jamana, ahi ei tohiks ju selliselt lõhki minna.
Ühesõnaga mure on suur, ehitus on pooleli ja vaja ahjuümbrused ära viimistleda, samas ei tea kas tuleb ahjud ära lammutada või õnnestub neid kuidagi päästa.
Panen pildimaterjali nii hästi kui nende pealt midagi aru saada on.
Tänan ette neid kellel häid mõtteid pakkuda või kes viitsiks kohele tulla vaatama. Asukoht Nõmme.

Tunnen kaasa! Kahjusk näen selliseid ahjusid liiga tihti.
Hiljaaegu sai sõbral külas käidud ja kui hakkasin tema suht uuel ahjul pragusid urgitsema...siis tulemus pildil...
Kahjuks ei ole Sinul ka teist valikut. Aga vaata hooliga, et samasuguseid asemele ei saa...

Robi 1 kirjutas:...kui hakkasin tema suht uuel ahjul pragusid urgitsema...siis tulemus pildil...
Kahjuks ei ole Sinul ka teist valikut...

Robi, sa oled sadist teemaalgataja suhtes! Selle asemel, et lohutada ja ääri-veeri viia jutt lammutamiseni, sa lajatad otse koos pildimaterjaliga.

Urmas, Urmas...naistega aetakse asja ääri-veeri... Kui, aga tegu sellise ahjuga, siis pole mõtet( pikalt piinelda) parandamise või lohutamise peale raha või aega raisata... Maha ikka...( kuigi kahju...)

Ma küll võhik, aga kas see segu pole liig savine seal kivide vahel?

Õhtust-
Võibolla polegi asi kõige hullem. Järsku piisab üle vuukimisest. Ega enne ei oska kõll midagi öelda,kui näinud ei ole.
Olen ise nõmmel tööl . Kui soovid helista, ja vaatame kas oskan kuidagigi aidata.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Liiga palju savi ei pane pudisema, vaid pigem tekitab väikeseid pragusid. Suured praod ahjus ei ole otseselt tingitud pudisevast savist, aga kindlasti on kaasa aidanud lagunemisele. Praod tulevad ikka ahju ebaühtlasest paisumisest ( või raua kasutamisest jne.).

Ülekütmisest ahi lõhki kohe kindlasti pole läinud, kuna tuld on sinna tehtud vast 3-4 korda

Ega see pole argument, et tuld on tehtud 3..4 korda. Pikemaajaliste kütmispauside tagajärjel ahi niiskub ja vajab iga kord ettevaatlikult sissekütmist, enne kui täisrežiimil võib kütma hakata. Niiske ahju saab ka ühe kütmiskorraga rikkuda. 3...4 korda pole selleks vajagi.

vuugid tunduvad imelikult pudedad .

Kas on teada, millist segu ladumisel kasutati? Kas mingisugust kaubanduses saada olevat valmissegu või segas töömees kohapeal suvalisest liivast-savist segu valmis?
Pildilt on näha, et ava sillatud on teraslatiga. Sellestki võiks üht-teist oletada.
Või siis lükkas väliskesta lõhki uks.

Jah, vaadates seda puhtaks põlenud kollet, võib küll järeldada, et kõetud on päris vinge tulega. Sissekütmise porjoodil peaks kolle pigem jääma tahmaseks.
Siiski see servi kivist sisu ei vääri säilitamist ja kas ikka on kindlasti väliskestast isoleeritud üleni...selles julgen kahelda.

Vuugi jutuga nõus, lisaks vaid seda, et mida külmem ahi, seda tundlikumalt peaks tulega mängima. Siin tundub mitu möödapanekut!

Vuuk on muidugi üle keskmise hea!

Ma julgeks pakkuda, et need pole soome tüüpi ahjud. Sellepärast lõhki ongi.

Püüan siis veidikene juurde rääkida.
8 aastat tagasi kui ahi ehitati sai sellel lasta piisavalt kuivada ja sai ka vuuke niisutatud liig kiire kuivamise vastu. Sai ka mingi aja pärast väikese pirrutulega esimesi kütmisi tehtud ja kogust järk-järgult suurendatud, ja seda mõlema ahju puhul. Kuna pruun ahi valmis hilem siis sai sellega eriti tasa ja targu tegutsetud, tulemus vaata et hullemgi veel.
Kõvemat tuld sai tehtud nüüd alles siis kui oli selge et asi lõhki mis lõhki.
Mehed kes ahjud ehitasid tegid ise segu, savist ja liivast, vähemalt välimise kesta tegemisel. Mis toimus siseosas ei mäleta enam.
Mis puutub rauda siis jah näha on seda ukse kohal sillusena ja kui nüüd õigesti tahmasest lõõrist nägin siis ka vist lae tegemisel. Jah väiksemaid pragusid on peaaegu et igal küljel.
Kui nüüd oletada et uks kesta katki lükata võis siis kas mitte poleks pidanud esikülg hullult lõhki olema aga on ju lõhki hoopis vasak külg, see külg mille servast läheb pealõõr ülesse.
Soome ahjuks nimetasin seepärast, et mehed tulid Ehituskoolist ja seal olevat seda neile õpetatud ning et peamiselt seda tüüpi ahjusid nad teevad, mine sa tea nüüd...
Aga võtsin siis ülevalt servast mõned kivid lahti. Ja selleks ei olnud vaja mitte mingeid abivahendeid - lihtsalt tõstsin kivid maha... mulle nagu tundub, et kahe kihi vahel nagu polegi mingit erilist vahet või kohati paistab et välimine tellis ja sisemine shamott on omavahel seguga koos. Sisemine kiht on tehtud seguga mis on igatahes kõva, küünega ei suuda murda igatahes.

Kallid kaasmaalased!Tegin oma eksamitöö ja teooriaeksami Tallinna Pritsumajas
1982a.Sellele eelnes öpilase aeg pool aastat.Esimest korda lugesin ahju sissekytmisest A.Veski raamatust.Selle raamatu vötsin ma esimesel öpilastöö
päeval kenasti kaenlasse,et asisem välja näha.Röömu pölnud aga kauaks.Niipea,kui jöudsin oma öpetaja pottseppmeistri Hr.Helimetsa silme alla
kysis ta tähtsat raamatut endale ega andnudki seda enam tagasi!
Möödus pool aastat,sain valmis oma eksamitöö,milleks oli klasuurpott pliit ja soemyyr.Köik ilus,järgmine päev teooriaeksam,aga oh yllatust.Vaatan Hr.pottseppmeister Helimets sätib sammud minu poole.No tuli ja surus mulle
pihku selle sama raamatu,mille ta minult kunagi ära vöttis.Sönad järgmised.
Hommikul ma olen eksami komisjonis,loe see raamat läbi ja leia vead yles,eksamil ma kysin kus need on!Nii ta ka tegi.
Miks ma seda räägin!Meid oli pritsumajas vähemalt viisteist meest.kogu aeg vaieldi,sest vötteid on pottsepa töös väga,väga palju.Mitte kunagi,mitte kunagi
Ei kuulnud ma seal ahju sissekytmisest,ei mingist vussutamisest.Kyll aga kuulsin
sellest,et peale esimesi kytmisi jäägu siiber avatuks.
Nyyd ragale niipalju,et su ahju vuugid peaks ju uuesti täis tömbama su ahju teinud meister,aga kuna ta kivi oskab laduda päris ilusti,ainult segutegemise kursustele peab uuest minema,siis ma vötaks Meelis Vaiksaare pakkumise vastu!Edu!

Ma ei hakkagi rääkima, kus ma õppisin ja kes mind õpetas. Ei taha riidu jälle üles kitkuda. Ütlen aga, et segu sisse tuleb nati tsementi panna, kive tuleb niisutada ja lõõridega ahi ei sobi eriti kivikesta sisse. Servi kivist kolle on kunde ja enda petmine.
Teadjale: Raga pole süüdi, see pole üldse tema ahi. Hotrodik on omanik.

Kivisid tüübid igatahes leotasid, tsemendi kohta ei tea rääkida. Kui suur võiks olla tõenäosus, et tellise aukudesse puistatud liiv imes segust vee välja... lihtsalt tekkis mõte.

Sorry,ajasi ahju omanikud segi!syydistanud pole ma ka kedagi,peale töö teostaja aga selle nime ma ei tea.Motamees rööm kuulda,et oled ahjutegemist öppinud,su jutt kuidagi tuttav!
Vanemad pottsppad teevad siiamaale segu käsitsi,tead miks?Just käega tunneb meister ära millal segu on hea!Selleks on omad nipid.tead miks vanasti pottsepad korstent ei ladunud.tsement rkub käed!kas sa tead,et kellu on aastasadu olnud myyrimehe tööriist.Kas sa tead,et kakskymmend aastat tagasi ma polnud näinud yhtegi löhkist ahju,kuigi olin iga päev asja sees!kas sa tead,ma olen kolmkymmend aastat ehitanud ahjusid ainult saviseguga,neist ykski pole läinud löhki,kui sa tead,millal on ahi löhki.Tundub,et suurem osa siin foormis ei teagi,millal on ahi löhki,mis sa siis muust räägid!sa vöid selle välisvoodri teha nii ilusa kui tahad,kivi teeb ikka oma.paikka jääb see kivi alles ehk esimese kytteperioodi järel.Vastupidiselt yhele mehele tean oma kogemustes,et löhki köetakse just teie lemmikud,sest nende ehitamine on kiire ja lihtne.löhki köetakse nad
Aga just Eestis,sest mujal maailmas ei kasutata neid pöhikyttena.Soomlane ei ole pöhikytte ahi,jöuab kohale!

Pole tähtis, mis tüüpi on auto. Vastu puud saab sõita igasugusega ja igat tüüpi auto ehitamisel saab ette tulla inimlikke eksimusi.
Sama lugu ju ka ahjuga.
Olen veendunud, et Soome tüüpi ahjuks nimetatakse siin villaga täiustatud teatud lihtsa ja lollikindla konstruktsiooniga ahju. Aga ka see süsteem pole siiski nii lollikindel, et eksimused oleksid täielikult välistatud.

Teemaalgataja postitatud pildil oleva ahju välisvoodri müürikirja vaadates hakkab silma, et puhtavuugi ladumist on mees küll vallanud.
Puudu on jäänud aga planeerimisoskusest. Ahju välisvoodri müürikirja vastavatl materjali mõõtudega kavandamine võib-olla 100% alati küll ei pruugi sõltuda ahju ehitajast. Aga siiski viitab, et mingisugune osapool on pannud sellega "puusse".
Vähemalt minu vaatenurk on selline.
See omakorda annab põhjust oletada, et kui "puusse" on pandud ühe detailiga, siis miks mitte veel teise või kolmandagagi. Edasi saame oletada, kust tulevad ahju vead, millest oleneb omakorda ahju töökindlus.
Aga need kõik on ikkagi vaid oletused.

Tundub, et tõusulõõri šamottosa ning välisvoodri vahele on jäetud deformatsioonivuuk tegemata, või tehtud seda kiirustades. Kollase ahju vasakpoolse koldeseina vertikaalvuukide asetus on ehitustehniliselt täiega puusse. Ei tahaks tegijate aadressil ahje nägemata midagi öelda, kuid vägisi jääb tunne , et tegu kahe endise müürsepaga, kes läbinud kursused ning peale seda suundunud uue elukutse võlusid nautima.
Arvatavasti oleks kõige mõistlikum enne lõplike otsuste langetamist Meelise või mõne teise pottseppa pilguheit ahjudele.

vuuk kirjutas: Pikemaajaliste kütmispauside tagajärjel ahi niiskub ja vajab iga kord ettevaatlikult sissekütmist, enne kui täisrežiimil võib kütma hakata. Niiske ahju saab ka ühe kütmiskorraga rikkuda. 3...4 korda pole selleks vajagi.

Eneseharimise eesmärgil küsin et miks peaks niiskunud ahi lõhki minema? Tõmbeprobleemide võimalikkusest saan aru, kiirest temperatuuritõstmisest tingitud pingetest samuti aga miks/kuidas see niiskus ikka ahju laiali peaks lükkama?

Hea küsimus.

See minu konreetne väide põhineb puhtalt teoorial, see tähendab raamatutest ja mingil määral ka internetist loetul.
Ninelt on olemas niisugune füüsikaline nähtus nagu materjalide mahumuutus nende koostises oleva niiskussisalduse muutudes.
Erinevatel materjalidel: puidul, puidubaasil toodetavatel materjalidel, silikaattellistel, keraamilistel tellistel, vuukide koostises olevatel segudel, betoonil... võivad mahumuutuste erinevused põhjustada pragusid konstruktsioonis. Ahju ebaühtlasel kuumenemisel toimub ka kuivamine ning sellega seonduv mahumuutus erinevates piirkondades erineva kiirusega. Kuna kivimaterjalid ei ole elastsed, siis ongi teoreetiline võimalus nendest ehitastud kostruktsioonides pragude tekkeks.
Ahjuseintesse kogunenud niiskus annab oma osa ka soojuse kiiremale levikule, kuna vesi on väga hea soojusjuht. Mistõttu ahju konstruktsioonide võimalikud vead võimenduvad. See omakorda on samuti osategur pragude tekkel.

Niiske ahju puhul on sama kahjulikud, nii kuumus kui külmumine.Mõlema puhul kivides olev vesi paisub rohkem kui kivi mahutab.
Puhastusluukide järgi vaatasin ise ka, et tegu ei saa olla laskuvate lõõridega ahjuga.

vuuk kirjutas:...Ahjuseintesse kogunenud niiskus annab oma osa ka soojuse kiiremale levikule, kuna vesi on väga hea soojusjuht. Mistõttu ahju konstruktsioonide võimalikud vead võimenduvad. See omakorda on samuti osategur pragude tekkel.

Suured praod tekivad just soojuse aeglase liikumise tagajärjel.
Ahju sisu on juba paisunud maksimumini, aga väliskestani pole soe veel jõudnud. Hiljem, väliskesta soenedes, praod muutuvad väiksemaks.
Nii, et vesi peaks sellest aspekstist vaadatuna olema ainult kasuks. Aga ainult sellest aspektist vaadatuna.
Märja ahju kuumaks kütmisel tekivad mikropraod, sest vesi läheb kivides keema ja aur peab omale väljumiseks mingi tee leidma.

Mina nt ei tea millal on ahi lõhki? Aga see aastasadade jutt on tobe,vabandage väga..siis võiks ju näiteks akende asemel panna sea põied ja penoplasti asemel põranda alla nt muldpõrand,hea odav jne Ausalt öeldes see 150 aastaste pottseppade jutt ajab närvi mustaks olgu nad teinud neid küttekehi palju iganes..

teadja kirjutas:Sorry,ajasi ahju omanikud segi!syydistanud pole ma ka kedagi,peale töö teostaja aga selle nime ma ei tea.Motamees rööm kuulda,et oled ahjutegemist öppinud,su jutt kuidagi tuttav!
Vanemad pottsppad teevad siiamaale segu käsitsi,tead miks?Just käega tunneb meister ära millal segu on hea!Selleks on omad nipid.tead miks vanasti pottsepad korstent ei ladunud.tsement rkub käed!kas sa tead,et kellu on aastasadu olnud myyrimehe tööriist.Kas sa tead,et kakskymmend aastat tagasi ma polnud näinud yhtegi löhkist ahju,kuigi olin iga päev asja sees!kas sa tead,ma olen kolmkymmend aastat ehitanud ahjusid ainult saviseguga,neist ykski pole läinud löhki,kui sa tead,millal on ahi löhki.Tundub,et suurem osa siin foormis ei teagi,millal on ahi löhki,mis sa siis muust räägid!sa vöid selle välisvoodri teha nii ilusa kui tahad,kivi teeb ikka oma.paikka jääb see kivi alles ehk esimese kytteperioodi järel.Vastupidiselt yhele mehele tean oma kogemustes,et löhki köetakse just teie lemmikud,sest nende ehitamine on kiire ja lihtne.löhki köetakse nad
Aga just Eestis,sest mujal maailmas ei kasutata neid pöhikyttena.Soomlane ei ole pöhikytte ahi,jöuab kohale!

Tänan siis Meelis Vaiksaart kes oli lahkelt nõus läbi tulema ja oma arvamust avaldama.